Mulle mõned aastad tagasi meeldis ka see rahvasoomuki idee, kuid veidi loogikat ja targemate inimestega suhtlemise järel ei näe ma sellel ideed enam. Võtame natuke põhjalikumalt ette, palju see asi võib maksma minna.
Projekteerimine
1. Projekteerimine
2. Katsemudeli ( pigem katsemudelite ) ehitamine
3. Katsetamine ja vigade parandamine
4. Optimeerimine masstootmiseks
See võtab aega 3 – 4 aastat vähemalt.
Üks insener kes sellise asjaga suudab hakkama saada tahab kätte saada vähemalt 3000 eurot ( selles valdkonnas miinimum, võrdluseks soome inseneri keskmine palk on ligi 4000 ja selle keskmise sees on ka suvalised elektrijuhtmete joonistajad ) maksab 4 aasta jooksul ainuüksi palgana 200 000 eurot. Kui arvestame, et selle projekti kallal töötab 10 inseneri, teeb see nende palgakuludena juba 2 miljonit eurot.
Sinna juurde tuleb tarkvara, tööruumid, nende sisustamine, sekretär, ametiautod ( peab põllul vaatamas käima ) jne.
Peale selle, tuleb ehk üht – teist oskusteavet sisse osta. Kui terve projekteerimisosa läheb maksma 5 miljonit on väga hästi saadud.
Sealjuures on vaja mingeid inimesi kes tegelevad ka kõige selle asja juhtimisega – käivad siin seal vaatamas kuidas on asjad tehtud mujal – tootjatega lepinguid sõlmimas, suhtlevad kaitseväega jne. Hindame selle asja kuluks miljon eurot.
Kui tüübid on esmase projekti saanud valmis on, vaja see ka realiseerida rauas.
Selleks, et see asjandus valmis ehitada ning katsetada on vaja töökoda. Ükskõik kas me rendime selle või ehitame ise siis kardetavasti alla miljoni hakkama ei saa. Nullist peale läheb kallimaks, kuid samas kui projekt peaks venima, läheb odavamaks. Äärmiselt suure tõenäosusega tuleb ka rentides teha sellesse töökotta investeeringuid seadmete osas. Hindame ütleme nii, et kõige selle maksumuseks miljon.
Ütleme nii, et seal töötab 6 venda ja kõik saavad 2000 kätte ning mingid muud asjad … kogu kulu ütleme miljon otsa.
Meil on juba ära kulunud 8 miljonit, ning nüüd saab hakata katsemudelit valmistama
Hindame, et esimese mudeli maksumuseks läheb miljon, ehitamine, ümberehitamised ja katsetamised – võib olla on vaja konstruktsiooni mitu korda muuta – näiteks uksed külmuvad kinni, kusagilt ei pea piisavalt vett või midagi sarnast.
Järgnevad mudelid tulevad kätte poole miljoniga – palju käsitööd, juppe ostetakse ükshaaval, mingid muutused jne.
Neid oleks vaja vähemalt 2hte. Üks anda katsetamiseks kaitseväe kätte igapäevaselt näiteks aastaks ning teine lihtsalt igat moodi puruks lasta, et teada saada kuidas mingid asjad toimivad. Kulu juures veel juures miljon ja peale.
Siis tuleb viimane mudel, kus on arvesse võetud nii kaitseväe tagasiside ning purukslaskmisest saadud kogemused. Samuti on seda optimeeritud masstootmiseks.
Ehk siis 10 + miljonit läheb julgelt ära. Siinjuures ma pakun, et paljude kaudsete kulude peale pole ma suutnud tulla, näiteks on vaja seda masinat pidevalt vaja töökoja ja katsepolügooni vahet vedada – kas EKV annab treileri selleks, kui ei anna, siis lisakulu, katsetamisega seotud kulud, kui palju on EKV nõus ise kinni maksma jne ? Mingid asjad võivad venima hakata jne.
Ma kardan, et 15 miljonit on miinimum millega see kõik kätte tuleb.
Toomine
Siin tekkib palju küsimusi, millele on võimatu vastuseid leida –oleks vaja teada masina täpset konstruktsiooni.
Kuid üldiselt on vaja kindlasti suuri hooneid, kraanasid, monteerimisliine, värvikambreid jne + hulga spetsiifilist sisseseadet. Seal juures peab loomulikult olema ka katsepolügoon.
Põhimõtteliselt peab see tehas olema midagi
sellist
Sealjuures tekib küsimus … kui kiiresti me tahame neid kätte saada ? Kui tahame oma 300 masinat kätte saada 5 aasta jooksul, tähendab see, et pmt peab iga 6 päeva tagant üks töötav masin peab tehase väravast välja veerema …
Ma ikka üht teist tootmisest tean ja võin öelda, et Eestis ühtegi sellist või ligilähedaski tehast ei asu, mis saaks sellega hakkama – heal juhul balti laevaremonditehas. Kuid pmt peaks ta selleks oma praegusest tegevusest loobuma …
Kardetavasti räägime me siin terve tehase ehitamises 0 peale. Selle kulu on raske hinnata, kuid ma kardan, et me opereerime siin summades minimaalset 50 – 100 miljonit eurot.
Töötunnid
T 98 combati puhul kuulsin seal töötanud tegelaselt, et ühe auto valimine ( kere keevitamine, lihvimine, värvimine, sisustamine jne ) kulu oli kusagil 4000 töötundi kõige lihtsama sisustuse juures. Seda on muidugi raske hinnata, palju vaeva läks salongi peale (Bentley rooli nahaga katmine võtab näiteks 60 tundi … ).
Kaudselt kinnitab seda ka
„18 inimest tööl ja ühe auto valmimine võtab 3 kuud“ See tähendab samas ka seda, et jutud väiketootmisest on ulme, kui 18 tüüpi panevad 3 kuud kokku poole väiksemat soomusmasinat siis suudaks nad panna heal juhul aastas 4 soomukit kokku. 300 rahvasoomuki peale kuluks selline aeg, et kui viimane neist tehasest välja veereb võetakse mujal relvastusse juba plasmakilpidega hõljuktanke.
Suure soomuki juures on tööd rohkem, samas suuremas tehases on töö paremini organiseeritud.
Selleks, et saada töötunde alla, tuleks tehast päris palju automatiseerida = oluliselt kallim tehas.
Kuid meil tuleks see töökäik nii, et :
Terve soomuskere detailid valmis lõigata, kokku keevitada. See seest katta kevlariga ja selle peale omakorda plekk. See kõik veel mitu korda ära värvida, kruntida ja ehk ka tsinkida- tavaline teras kipub vägagi roostema ...
Tõsta see sama kere alusvankrile ja mootorile – kõik sõlmed ära ühendada.
Siis monteerida sisse kõik asjad – istmed, aknad, käepidemed, elektrijuhtmed, rool, armatuur, katta põrand mingi kummimattiga ja miljon muud pisiasja.
Siis seda asjandust katseta tehases omajagu aega – kas peab vett, sillad töötavad jne. Tuhat töötundi selle kõige juures on minu meelest ulme – kui ainult tõsise masstootmise korral.
Ma kahtlustan, et kui combatit tehti 4000 tundi siis isegi paremini organiseerimise ja muu juures me alla 3000 tunni kõigega hakkama ei saa.
Tootmise kulu
Kui hindame õigeks, et masina tootmiseks läheb 3000 töötundi. Võtame keskmiseks töölise palgaks 1200 eurot kätte kuus, ehk siis koos maksudega 10 eurot tund. Saame 30000 eurot.
Kui usume Trummi :
alusvanker maksab 60 tuhat eurot
Vaatlusseadmed 50 tuhat
ABC kaitse 20 tuhat
Raadio 10 tuhat
Relvastus 10 tuhat
Juurde tuleb terase kulu, värvimine, sisustus ( alustades istmetest ja lõpetades tahavaate peegliga ) : ütleme, et kõik see maksab 30 000 eurot.
Sinna juurde lisandub tehasekulu ( elekter, elektroodid, seadmete amortisatsioon, küte, koristajad, valvurid jne ) Paneme veel 50 000 otsa.
Saame otseseks kuluks : 260 000 eurot … paneme veel mingid nähtamatud asjad juurde … saame 300 000.
Mis edasi ?
Üks kuluartikkel, millest meil siin juttu pole olnud veel, on veel järel-teenindus ja varuosad.
Mis siis saab kui keegi sõidab vastu posti ja masin vaja ära paranda, lõhub ukse ära. Läheb põlema jne. Kõike võib juhtuda.
Ühesõnaga mingeid osasid tuleb toota juurde varuga. Sama asi on alusvankrite ja mootoritega. Mida peab mingi osa varuks ostma, sest mis siis saab kui 15 aasta pärast vajavad osad masinaid kapitaalremonti aga ei mootorit ega raame enam ei toodeta ?
Paneme selle peale kuluks : 10 miljonit.
Mis saab sellest tehasest edasi ? Töötab 5 aastat ära ja maksame kõigile koondamistasud välja ja tehas konserveeritakse. Valvur ja paar tehnikut jäävad palgale + mõned muud kulud. Kuni sellele leitakse mingi rakendus ?
Töötab edasi remonditehasena ?
Mis siis kõik kokku tuleb ?
Projekteerimine – 15 miljonit
Tehas : 50 miljonit minimaalselt.
Otsene tootmine : 90 000 000 miljonit
Järel teeninduskulud : 10 miljonit.
Kogukulu = 165 miljonit eurot
Masina hind = 550 000 tuhat eurot tk.
Siinjuures on tegemist veel äärmiselt optimistliku arvutusega.
Kokkuvõte
550 000 euroga saame me siis pmt tehaseuue pasi XA 180
Kui panna otsa garantii ja muu tehniline tugi mida me siis pakkuma peame ja mingi kasum siis väljaspoole alla 500 000 – 600 000 masinat müüa ei anna.
Kuid selle raha eest pole keegi nõus seda ostma … järelturu masinatega ei ole ta võimeline hinna osas konkureerima.
Uute masinate turul poleks hind piisavalt odav, et konkureerida umbes 2 korda kallima AMVga. Mille puhul on tegemist aga täiesti uue generatsiooni masinaga. Kaitseb eest 30 mm eest, korralik miinikaitse, kaitseb RPG 7 eest jne.
Üleüldiselt
Ma leian, et Eesti riik võiks siiski teha selle poliitilise otsuse ja hakata soomustehnikat tootma. Kuid tehke või tina aga ma ei näe ei sõjalist, poliitilist või majanduslikult mingit mõtet 70nendate tehnika vorpimist väikestes kogustes.
Osta ära näiteks CV90, K21 või ASCODi litsents. Mille maksumus ei tule arvatavasti oluliselt suurem kui selle rahvasoomuki väljatöötamine.
Projekti natuke kohandada meie jaoks ning selle platvormi baasil luua ( või CV90 puhul näiteks on nad olemas ) hunnik masinaid – IFV, APC, isegi kergetanki 120 mm kahuriga, ehk mingi iseliikuv suurtükk vms eritehnikat.
Selle jaoks tehas läheb jah kallimaks.
Kuid sellisel juhul tuleb nende asjanduste tootmismahud korralikud ka juhul kui arvestada ainult EKV vajadusi ja neid oleks ehk juba ka võimalik eksportida kuhugi.
Samuti annaks sellise asja juures arendada ka muud tööstust ( näiteks kahurite tootmine ) mida primitiivse ratassoomuki juures pole vaja.
Nagu öeldakse, kas teha hästi või siis üldse tegemata jätta.