www.militaar.net

Kas USAst Lähis-Itta liikuvad relvad ei tekita äratundmisrõõmu?

Kas läänest Ukrainasse liikuvad relvad tekitavad ka äratundmisröömu?

Si vis pacem, para bellum.

taara kirjutas:Kas USAst Lähis-Itta liikuvad relvad ei tekita äratundmisrõõmu?

Arvestades asjaolu, et Abramsite soetamine pole jutuks olnud, siis ei tekita. Ja ka need ei kukuks meile hoobilt lauale, vaid võtaks ilmselt märksa rohkem aega, kui meile antakse.

See teema on vahepeal läinud kuhu iganes. Liibanonile haubitsate kinkimine ei olnud kindlasti USA poliitikute uitmõte, vaid selle põhjuseks on ilmselt suhteliselt läänemeelset Liibanoni valitsust ja armeed tugevdada. Süüria kodusõja tõttu on riigis palju pagulasi ja ISISe rünnakute oht. Eesti ei saaks konflikti korral Venemaaga arvestada kiireloomulise relvaabiga. Esiteks sellepärast, et selliseid konserveeritud ja esimese starteri vajutuse peale käivituvate relvasüsteemide depoosid lihtsalt ei ole olemas. Teiseks, relvade andmise peavad otsustama valitsused, kellele see otsus ei ole kerge. NATO 5. peatükist võivad poliitikud rääkida mida iganes, kuid konkreetselt Baltikumi paigutatud tehnika ja üksused on oluliselt konkreetsem. Ainult selle relvastusega, mis on EKJ kasutuses või Eestisse ladustatud, oleks võimalik kiiresti midagi teha, sest Venemaa teeb kõik endast oleneva, et võitlus lõppeks võimalikult kiiresti ja algaks uus reaalsus. Ukrainast on ilmselt õpitud, et konflikti venimine ei ole soodus, tekib palju poliitilisi jamasid, majandussanktsioone ja isiklikke piiranguid. Seega kiire madin, erakorralised valimised ja elu läheb edasi Moskvale sobiva valitsusega. See oleks eesmärk.

Võrdlus tendipataljonide ja soomusmasinate vahel on ebaõiglane, sest esimesed kannavad tõesti suuri kaotusi esimese kuulipildujavalangu ja miiniplahvatuse tõttu, eriti siis, kui võitlejatel puuduvad kuulikindlad vestid. Eesti valitsus näitaks tõsisemat soovi olukorra muutmiseks sel hetkel, kui vähemalt 2 brigaadile ostetaks mingisugunegi kildude ja kuulide eest kaitsev soomuk. Kui täna kasutusel olevad Pasid kokku lugeda, siis saaks enam-vähem 3 pataljoni komplekti ehk 1 brigaadi vajaduse kokku, aga ülejäänud on tendipataljonid. Kõikidest võimalikest saadaolevatest liikuritest kõige odavam oleks ilmselt MT-LB, mida valmistatakse nii Poolas kui Bulgaarias. Samale alusele saaks lisaks jalaväe vedukile panna ka MPd, TT-raketid, meditsiinisoomukid jne. Ei ole ideaalne, kuid pigem see kui tänane olukord. Ida-Saksa MT-LBd, mida nii Rootsi kui Soomesse sadade kaupa müüdi, olid algselt Bulgaaria toodang. Kas kellelgi on hindadest aimu, kui osta MT-LB uuena?

Soomlaste suurtükiväe teemadel konsulteerisin tuttava suurtükiväe vanemohvitseriga. Soomlased ostsid Ida-Saksast 122 mm iseliikuvaid niipalju kui sel hetkel vajalik tundus, koos tuntava varuga. Soome KJs on kombeks, et iga SA struktuuri pataljoni kohta hoitakse 1 kompanii tehnika koos meeskondadega reservis, et siis kaotusi täiendada, sest lahingus saavad mehed ja masinad pihta ja siis peab varu olema, kuni remondiga ja täiendreserviga tegeletakse. Need 72 relvasüsteemi on igal ajahetkel 90% ulatuses töökorras, kuid ainult 60-75% SA üksustesse arvatud. Soomlased üldse väga imestavad paljude lääneriikide tegevust, kus SA koosseisus ongi kogu olemasolev tehnika, olgu need siis kahurid, tankid või veokid. See ei ole realistlik planeerimine, sest kaotusi ei suudeta korvata, vaid üksused hakkavad kohe esimesest lahingust alates kokku kuivama. Kui palju täpselt 122 mm D30 hetkel väljaõppes on, ei oska täpsustada, kuid neid relvasüsteeme on palju ja nii ajateenijate kui reservväelaste koolitamine jätkub. Ikka niimoodi, et koolitatakse rohkem kui SA vajadus ette näeb. Nende alternatiiviks, siis kui see teemaks tuleb, võib olla ka näiteks brittide 105 mm L118 haubits või mõni selle modifikatsioon. Relvasüsteem on ligi tonni kergem kui D30, maksimaalne laskekaugus on 2 km pikem ja kildmoona efektiivsus võrreldav. Kergem relv tähendab väiksemat veokit ja kergemat laskemoona. Kuna D30 utiliseerimine ei ole hetkel päevakorras, siis on ka raske oletada, millega seda asendama hakatakse.

Soome 155 mm haubitsate täpsuse probleemidest täislaenguga maksimaalsele laskekaugusele laskmisel ei osanud mees midagi kosta. Tuletas meelde, et kaudtule praktiline laskekaugus on ikka 2/3 maksimaalsest ja see viimane 1/3 ongi ebatäpsem, sest iga meetri ja sekundiga, mis mürsk õhus viibib, muutub laskeandmete arvestusviga suuremaks. Kaugele täpselt laskmiseks on olemas nii laseri kui GPSi järgi sihitavaid mürske, kuid nendega tegelemine on alles alguses. 155 mm on hangitud 300 tk isesihituvaid TT-mürske, ja täpsusmoona hangitakse ilmselt juurde, sest need on proovilaskmisel täpseks ja efektiivseks osutunud.

uuena mtlb-d vist ei saagi, vanadel tegijatel on laovarusid oma tarbeks, poolakad proovisid sakslastega koostöös mingit oma varianti teha http://en.wikipedia.org/wiki/Opal_%28ar ... carrier%29

vanade laojääkide diilidest on vast sobivaim see siin, kuid minu mäletamist mööda see ei läinud läbi. lisaks, nagu tommy märkis õieti, on iga diil erinev ja väga üldistusi teha ei ole mõistlik. ei ole lahti kirjutatud tehn. toetuste pakette, väljaõpet, transporti, moona jms.

http://www.armyrecognition.com/june_201 ... 06124.html

nb., siin on hinnad hoopis teised, keegi on eurid ka levid sassi ajanud?
The Bulgarian Prime Minister, Boyko Borisov, has reportedly negotiated a deal for the supply of 500 MT-LB armoured vehicles to Iraq.
According to a report from the Bulgarian Telegraph Agency (BTA), the deal was sealed on Thursday in the presence of Iraq’s Acting Minister of Defence, Sadun al-Dulaymi Minister, (Sadoun al-Dulaimi), at the Hemus 2012 International Military Equipment Exhibition.
The vehicles have a price tag of EUR 300,000 each, making the deal worth EUR 150 million.
The Prime Minister said that the MT-LB armored vehicles had been produced in Terem‘s plants in Targovishte and one MT-LB would shortly be sent to Iraq for tests.

http://file54.com/sbdc/en/node/22737

Leo kirjutas:Ida-Saksa MT-LBd, mida nii Rootsi kui Soomesse sadade kaupa müüdi, olid algselt Bulgaaria toodang. Kas kellelgi on hindadest aimu, kui osta MT-LB uuena?

Uuena pole väga näha olnud.
Kasutatatuna hinnad selles klassis.

http://www.mortarinvestments.eu/product ... rrency=USD

Võrdluseks: KV maksis ühe Saksamaal üles remonditud 70ndate lõpu väljalaskeaastaga Mercedese veoauto eest 20 000 eurot.

Soomlaste suurtükiväe teemadel konsulteerisin tuttava suurtükiväe vanemohvitseriga. Soomlased ostsid Ida-Saksast 122 mm iseliikuvaid niipalju kui sel hetkel vajalik tundus, koos tuntava varuga. Soome KJs on kombeks, et iga SA struktuuri pataljoni kohta hoitakse 1 kompanii tehnika koos meeskondadega reservis, et siis kaotusi täiendada, sest lahingus saavad mehed ja masinad pihta ja siis peab varu olema, kuni remondiga ja täiendreserviga tegeletakse. Need 72 relvasüsteemi on igal ajahetkel 90% ulatuses töökorras, kuid ainult 60-75% SA üksustesse arvatud

Soome KV-s on/oli (need pidid vähemalt mõni aeg tagasi relvastusest maha minema) vähetuntud faktina kasutusel ka üks tüüp 152 mm liikurhaubitsaid, 2S5 Giatsint-S, soomlaste tüüpinime järgi näivad ka olevad DDR päritolu, 18 tk on neid. Tegemist on omataolise liikuri ja veetava haubitsa hübriidiga, kus relv on tõstetud soomuki kerele ja meeskond asjatab masina taga.
Kes ei usu, siis palun:

2s5 tuli venemaalt välisvõla katteks, koos järelveetava 2a36-ga. nagu mina aru saan, siis järelveetavat kavatsetakse alles hoida, suurepärane suurtükk, aga liikur läheb sellepärast mahakandmisele, et on unikaalne šassii soome jaoks ja peale roomikute ei oma mingeid eeliseid järelveetava ees -meeskond on kaitstud mingil määral ainult rännaku ajal. nagu prantslaste caesar, aga roomikuil. omal ajal oli tal see point, et sobis suure laskekauguse tõttu counterbattery fire jaoks, aga nüüd pole enam ka seda laskekauguse eelist. kuna tegemist on kahuriga, ei sobi talle ka praegune standartne 152mm. haubitsate moon

Viiskümmend kirjutas:Rootsi 2A4 liisingutankid ei ole mitte kunagi Eesti jaoks saadaval olnud ehk neid ei ole ei Rootsi ega ka Saksamaa poolt Eestile tegelikult kunagi pakutud, see on puhas mull ja fantaasia ehk siis pseudoteema.

See fakt on siin varasemalt mitme foorumikasutaja poolt korduvalt kinnitust leidnud nii, et kasuta aga otsingut.

Viiskümmend kirjutas:Millise soomuki sees võib ennast turvaliselt tunda? Kui keegi viitsiks raamatukokku minna ja soomukite basic hull stanag level-id välja kirjutada siis saaks ju väga adekvaatse nimekirja, mida meil vaadata tuleb - mida mitte?!

Kes teemaga vähegi kursis teab seda juba niigi. Milleks neid kummalisi võõrkeelseid fraase kasutada? Räägid eesti keelt võõrkeelena, ei valda emakeelset sõnavara ega teemat?

negevng,

Kui see Eestile pakutud Leopard 2A4 tankidest keeldumine on kinnitatud fakt siis oli see 2009 aasta kontekstis, kus arengukavas ei olnud tankidest ega ka ühestki tankidega seotud võimest silpigi, poliitikute poolt kindlasti raske aga tark otsus, igal juhul väga intrigeeriv!

Rohkem ilusat eesti keelt, täitsa nõus!

http://majandus24.postimees.ee/3116185/ ... ammutamiseNüüd siis tuli mõistus pähe, loodetavasti.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70981065 Näh, sealt need tulise arutelu objektid tulevad.

RUS Delfi on jälle vaba, sõima palju tahad eestlasi!

aj1972 kirjutas:RUS Delfi on jälle vaba, sõima palju tahad eestlasi!

Kuidas see teemasse puutub?