Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[kaugeltuuriv]

Kui tehinguteks läheb,siis leitakse igasugu vabandusi,ajalugu on sellistest "õigustustest" must.
Klassikaline on Briti juhmardist peaministri Edeni tagasitulek konverentsilt,kus sisuliselt anti vabad käed nii Hitlerile otseselt ja Stalinile kaudselt.Mees lennuki trepil liputas paberit ja teatas,et sõda ei tule ja kõik elavad rahus........
Ka Putin võib igasugu jura lubada,pealegi milleks Trumpile seda kividena kaasas kanda vajavat Euroopat vaja on?Ütelge mulle põhjus?

[kaugeltuuriv]

https://inforesist.org/kongressmen-ssha ... -donbasse/
Ära needsin vist ennist siin ennast.
USA vabariiklasest Kongressi liikme(kusjuures mees on olnud tugev Ukraina toetaja) seisukohad võimalikust Trumpi välispoliitikast Venemaa suhtes.
1.Ukraina.......te loobuge Krimmist ja leppige Venemaaga kokku.
2.Iraan.......Trump proovib Putinilt saada vabu käsi Iraani suhtes-
VOT SIIN ON KÜSIMUS,MILLISE HINNAGA SEE TOIMUKS PUTINI JAOKS.
MA OLEN 100 PROSSA KINDEL,ET VASTU TA KÜSIB VABU KÄSI BALTIKUMIS.POOLA OLEKS JUBA LIIGA SUUR TÜKK TEMA JAOKS.POOLAKAD ENAM VAIKSELT VAATAMA EI HAKKA,KUI NENDE SELJA TAGA MIDAGI TOIMUMA HAKKAB,SELLEKS ON NEIL ARMEE JA RELVAD.

[HeiniR]

kaugeltuuriv, mis jama sa nüüd ajad?!
Ma lugesin selle artikli läbi küll google translatega kaasabil, aga ma ei leia sinu poolt viidatud ütlusi või infot, kus mainitud tegelane soovib kedagi maha müüa???
Ma loen välja, et tegelane lihtsalt ei pane võrdusmärki Ukraina sõjalise abistamise ja Venemaaga suhete normaliseerimise vahele?
Ukraina osas ilmselt käib välja realistliku mõtte, et ega tegelikult Krimmi olukorraga väga midagi peale hakata ei ole, see rong on läinud. Aga samas pooldaks ta Ukraina tugevat sõjalist toetust, mitte ainult mitteletaalse varustuse andmist, vaid ka ÕT, droonid jms. Seejuures rõhutab, et venelased peavad teadma, et kui läände edasi liiguvad, siis ei saa neil kerge olema. Mina saan aru, et ta on nõus just Süüria andma selleks, et venelased Euroopast na rodina tõmbaks.

[Chupacabra]

Tundub, et UK pataljoni saabumine on paar kuud edasi lükkunud: http://news.err.ee/v/news/3b5602fc-d1c7 ... -next-year

[Martin Herem]

Kas see on järeldus millestki või lihtsalt sisetunne?

[Chupacabra]

Varem ju räägiti veebrurarist, artiklis on aprill.

[madiss]

Pidid saabuma mais aga saabuvad hoopis aprillis seega kuu aega varem?

That deployment will begin next spring [May].

[Chupacabra]

Googeldamine annab tõesti erinevaid vastuseid aga näitamaks, et ma oma peas mingit asja välja ei mõelnud:
NATO pataljon saabub Eestisse tõenäoliselt veebruaris.
http://etv.err.ee/v/eesti/03780733-edd3 ... egutsemist

[madiss]

Suurbritannia suursaatkonnast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et Suurbritannia juhitav NATO pataljon saabub Eestisse järgmise aasta esimeses pooles.

Otsuse tärmin oli veebruar järgmisel ehk 2017. aastal.

Kus kohast Laaneots selle veerbuari välja võlus?

[Kapten Trumm]

ERR uudisteribas jooksis läbi "Kaitsevägi ei avalda lisaõppekogunemisele ilmunud reservväelaste arvu".

[ermot]

Teen siin vabariigi valvurite stiilis väikese vahekokkuvõtte, ajendatud eelmise kaitseministri uljatest lubadustest (väljavõte postitusest):

Milline see minimaalne vajalike sammude ahel poliitilisest ideest kuni teostuseni võiks välja näha? Seda saab igaüks ise kontrollida, pannes järgmistele sammudele konkreetsed kuupäevad taha:
1) esimesed avaldused kaitsekulutuste tõstmiseks poliitikute suust (justnagu olemas, linnuke kirjas: 9.11.2016)
2) koalitsioonilepingusse vastava punkti tekkimine
3) Valitsuse tööplaani lülitamine
4) Tööplaani punkti täitmine (ehk konkreetsed ettepanekud ilmutatud kujul koos taha joonistatud rahanumbritega)
5) Riigieelarvesse vastava kuluallika sisselülitamine (järgmise eelarveaasta mõjutamiseks rong ilmselt juba lännu, riigieelarve tuleb järgmise kuu jooksul vastu võtta riigi funktsioonide tagamiseks)
6) Riigieelarve heakskiitmine kõnealuse kuluallikaga (poliitiline debatt)
7) Riigieelarveliste vahendite eraldamine eelarve täitmiseks (avanevad peale aastavahetust)
Nüüd peaks asi jõudma herr. Heremi vastutusalasse (üsna ebakindlal pinnal siin ja ilmselt salastatud osa ka):
kuluotsuste plaanimine ja eelarve jagamine vastavalt tehtud otsustele
9) riigihangete ettevalmistamine (võib jaguneda mimeks osaks: riigihanke objekti kirjeldamine ja vastavalt kirjeldatud nõuetele riigihanke läbiviimine)
10) riigihanke võitja valimine (võib sisaldada vaidluskomponenti, mis võib riigihanke venitada 2...3 korda pikemaks)
11) riigihanke lepingu sõlmimine
12) riigihanke lepingu täitmine
13) riigihanke objekti üleandmine
14) riigihanke objekti ladustamine/kasutusõpe
15) kaitsefunktsioonide ümberkujundamine uut võimekust arvestades (kasutamine, logistika, varustus, väljaõpe jne)
16) Kasutusvalmiduse test.

Tänaseks teine linnuke olemas, tinglikult asetame detsembri algusesse:
2) koalitsioonilepingusse vastava punkti tekkimine (seisuga novembri keskpaik 2016)
Korrektsioon: tegemist on juba 3 punktiga, seega 3 etappi ühe kuuga läbitud. Pole paha...
3) Valitsuse tööplaani lülitamine (seisuga 1. detsember 2016 olemas)
Summa: minimaalselt 60–70 miljonit
Rahastusallikas: rahvaaktsia või väga madala protsendiga laen
Info allikas: https://valitsus.ee/et/valis-ja-julgeol ... iigikaitse
Täpsustav selgitus:

Meie ülesanne on ennaktempos täita lüngad, mida me täna prognoositud majanduskasvuga ei täida. See tuleb kompenseerida kuskilt mujalt ja selleks ongi see investeeringute programm.

Kolme aasta jooksul on see suurusjärgus 315 miljonit eurot, millest minimaalselt 60–70 miljonit läheb kaitseinvesteeringuteks. Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve aastas on üle 400 miljoni, on see oluline panus.

Mille arvelt see raha tuleb?

Eesti riik on kogunud reserve ja meil on kavas osaliselt viia börsile või erastada terve rida Eesti riigile kuuluvaid ettevõtteid. Prioriteet on, et me hoiame konservatiivset eelarvetasakaalu. Kuidas me täpselt vahendeid fondi kaasame, selle töö teeb ära rahandusministeerium.

Ma üldse ei välista, et seda saaks teha näiteks kas rahvaaktsia või väga madala protsendiga laenu abil. Küsimus on julguses mõelda väljapoole sellest kastist, mis meil on ees olnud. Reaalne kaitsevõime on kriitilise tähtsusega küsimus.

http://pluss.postimees.ee/3933307/tsahk ... 1474534287

[Martin Peeter]

Teen siin vabariigi valvurite stiilis väikese vahekokkuvõtte, ajendatud eelmise kaitseministri uljatest lubadustest (väljavõte postitusest):



Tänaseks teine linnuke olemas, tinglikult asetame detsembri algusesse:
2) koalitsioonilepingusse vastava punkti tekkimine (seisuga novembri keskpaik 2016)
Korrektsioon: tegemist on juba 3 punktiga, seega 3 etappi ühe kuuga läbitud. Pole paha...
3) Valitsuse tööplaani lülitamine (seisuga 1. detsember 2016 olemas)
Summa: minimaalselt 60–70 miljonit

Kiidan akf väärt initsiatiivi eest! Kaitsepoliitika luubi all hoidmine ning retoorika ja tegude kokkumineku kontrollimine on vajalik tegevus meie foorumi valdkonnas.
Üldiselt ka nõus kf ermoti hinnanguga, et "pole paha", kuid kaaluks kindlasti ka teisi hinnanguid, kui neid tulema peaks. Omalt poolt lisaksin siiski, et saaks ja tuleks ikkagi rohkem teha - mingi võimete piir see küll ei ole. Samas on see hea näide elust enesest, et siingi teemas toodud väited nagu "ei saa, pole võimalik, pole mõtet", on seatud tugeva kahtluse alla.

[Kapten Trumm]

http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikait ... d=76470237

Selgub ka, et kinnipandud kulukas reis ei saa olla mõjuv põhjus, kuna kindlustus hüvitab selle nagu iga teise reisi ärajäämise.

[HeiniR]

Loe ikka lõpuni, ainult esimene lubab hüvitada.
Tegelikult peaks hüvitajale olema hea reklaam, teised ettevõtted hakkasid siiski hämama.
Sama teema nagu 2005.a jaanuari tormi puhul,et enamus kindlustusseltse ei tahtnud kahjusid hüvitada,kuid üks kindlustuspakkuja oli nõus. See oli vast parim reklaam oma toodetele.

[Arf]

Teine lubas ka justkui hüvitada, aga siis kui on veel lisakaitse võetud. Eks see ole osalt sotsiaalse tunnetuse teema ka, et kas firma tabab ära neile turunduse jaoks hea koha või mitte. Kui palju neid "välkõppusi" ikka on? Vähe. Aga samas saaks firma saata signaali, et "me kaitseme teid ootamatuste eest" ja lõppeks miks ka mitte esitleda seda kui nende panust riigikaitsesse. Kusjuures, see firma, kes soovitas kaitseministeeriumi poole pöörduda on minu mälu järgi sama ettevõte, kes hakkas 2005 tormikahjusid alles siis hüvitama kui avalik surve piisavalt suureks muutus. Ülejäänud firmad ütlesid toona, et muidugi hüvitavad, ka siis kui see ei oleks rangelt võttes nende kohus olnud (sõltuvalt lepingust).