EV energia ja julgeolek

[OLAVI]

...
1. Miks rajati Estlink 2 überkalli kaabliga, mida ainult spetslaeva ja väljaõppinud meeskonnaga saab parandada, selle asemel, et vedada kaks ühesoonelist kõrgepingekaablit, mida vigastuste korral on lihtne, odav ja mis kõige olulisem, saaks kiirelt parandada? ...

Alalisvoolu kaablis on 2 kontsentrilist soont ja kaableid parandavadki ainult väljaõppinud meeskonnad.
https://www.eesti.ca/soome-eesti-vaheli ... ticle60866

[kraal]

Ma pole seda teemat algusest lõpuni läbi lugenud kuid mul oleks Eleringile, Majandus- ja Keskkonnaministeeriumile mõned küsimused:
1. Miks rajati Estlink 2 überkalli kaabliga, mida ainult spetslaeva ja väljaõppinud meeskonnaga saab parandada, selle asemel, et vedada kaks ühesoonelist kõrgepingekaablit, mida vigastuste korral on lihtne, odav ja mis kõige olulisem, saaks kiirelt parandada?
2. Miks rajati reservelektrijaam ainult maagaasitoitega, oleks võinud ehitada nii maagaasi kui ka põlevkiviõli tarbivad elektrijaamad?
3. Miks ei kasutata Narva põlevkivielektrijaamades enam haket. Seda võiks kasutada kombineerituna põlevkiviga, et saaks katlad koguaeg töös hoida, põletades kalli hinna perioodil põlevkivi ja odava elektri hinna ajal puiduhaket, mille pealt CO2 maksu ei arvestata? Tähendab, et põlevkivi/puidu kasutaust ei tehtaks mitte reaalaja järgi vaid bilansiliselt.
4. Miks kasseeritakse elektriülekandetasu/võrgutasu eest tarbijatelt raha, kui elektrihind on negatiivne? Samal ajal teenib Elektrilevi ka kadudelt, ehk siis kahekordselt, loogiline oleks see, et Elektrilevi hüvitaks tarbijaile selle osa oma teenistusest mis elektriarvete võrgutasu komponendil on arvestatud võrgukadudena? Kui tõsteti võrgutasusid, siis põhjenduseks oli see, et elektrihind on tõusnud ja Elektrilevisl on suurenenud kulud võrgukadude tõttu. Eesmärk oleks ju nügida tarbijaid rohkem tarbima elektrit ajahetkel kui elekter on miinuses.

1. Sellised kaablid on kõik spets kaablid. On see siis kahe sooneline kaabel või kaks ühesoonelist kaablit. Need kaablid ei ole laokaup vaid toodetakse vastavalt vajadusele. Merealuste kaablite paigaldamiseks või siis parandamiseks on spets laeva vaja. Tavalise lootsikuga neid kaableid ei paigalda või paranda.
2. Kui mõtled Kiisa elektrijaama siis see ei ole reservelektrijaam vaid avariielektrijaam. Seal on jõuallikateks Wärtsilä 20V34DF mootorid mis on kahekütuselised. Gaas ja diisel. Ei teagi kas sellised mootoreid on mis toimivad nii gaasi kui põlevkiviõliga. Ma arvan, et mitte.
3. Pole olemas Narva põlevkivielektrijaamu. On Balti soojuselektrijaam, Eesti soojuselektrijaam ja Auvere soojuselektrijaam.
Kust selline info, et nad puiduhaket ei kasuta. Peaksid ikka kasutama. Auvere soojuselektrijaam saab kasutada kuni 50% biokütust. Lisaks biokütusele ja põlevkivile kasutab see jaam ka veel õlitehastes tekkivat uttegaasi.
4. Paljukest seda negatiivset elektrihinda meil ongi? Kas on soov, et võrgutasu sõltuks börsihinnast? Pealegi ega elektrilevi kogu seda võrgutasu endale ei saa. Osa kogutud rahast läheb eleringile.

[ArdiS]

Ma pole seda teemat algusest lõpuni läbi lugenud kuid mul oleks Eleringile, Majandus- ja Keskkonnaministeeriumile mõned küsimused:
1. Miks rajati Estlink 2 überkalli kaabliga, mida ainult spetslaeva ja väljaõppinud meeskonnaga saab parandada, selle asemel, et vedada kaks ühesoonelist kõrgepingekaablit, mida vigastuste korral on lihtne, odav ja mis kõige olulisem, saaks kiirelt parandada?
2. Miks rajati reservelektrijaam ainult maagaasitoitega, oleks võinud ehitada nii maagaasi kui ka põlevkiviõli tarbivad elektrijaamad?
3. Miks ei kasutata Narva põlevkivielektrijaamades enam haket. Seda võiks kasutada kombineerituna põlevkiviga, et saaks katlad koguaeg töös hoida, põletades kalli hinna perioodil põlevkivi ja odava elektri hinna ajal puiduhaket, mille pealt CO2 maksu ei arvestata? Tähendab, et põlevkivi/puidu kasutaust ei tehtaks mitte reaalaja järgi vaid bilansiliselt.
4. Miks kasseeritakse elektriülekandetasu/võrgutasu eest tarbijatelt raha, kui elektrihind on negatiivne? Samal ajal teenib Elektrilevi ka kadudelt, ehk siis kahekordselt, loogiline oleks see, et Elektrilevi hüvitaks tarbijaile selle osa oma teenistusest mis elektriarvete võrgutasu komponendil on arvestatud võrgukadudena? Kui tõsteti võrgutasusid, siis põhjenduseks oli see, et elektrihind on tõusnud ja Elektrilevisl on suurenenud kulud võrgukadude tõttu. Eesmärk oleks ju nügida tarbijaid rohkem tarbima elektrit ajahetkel kui elekter on miinuses.

1. Sellised kaablid on kõik spets kaablid. On see siis kahe sooneline kaabel või kaks ühesoonelist kaablit. Need kaablid ei ole laokaup vaid toodetakse vastavalt vajadusele. Merealuste kaablite paigaldamiseks või siis parandamiseks on spets laeva vaja. Tavalise lootsikuga neid kaableid ei paigalda või paranda.
2. Kui mõtled Kiisa elektrijaama siis see ei ole reservelektrijaam vaid avariielektrijaam. Seal on jõuallikateks Wärtsilä 20V34DF mootorid mis on kahekütuselised. Gaas ja diisel. Ei teagi kas sellised mootoreid on mis toimivad nii gaasi kui põlevkiviõliga. Ma arvan, et mitte.
3. Pole olemas Narva põlevkivielektrijaamu. On Balti soojuselektrijaam, Eesti soojuselektrijaam ja Auvere soojuselektrijaam.
Kust selline info, et nad puiduhaket ei kasuta. Peaksid ikka kasutama. Auvere soojuselektrijaam saab kasutada kuni 50% biokütust. Lisaks biokütusele ja põlevkivile kasutab see jaam ka veel õlitehastes tekkivat uttegaasi.
4. Paljukest seda negatiivset elektrihinda meil ongi? Kas on soov, et võrgutasu sõltuks börsihinnast? Pealegi ega elektrilevi kogu seda võrgutasu endale ei saa. Osa kogutud rahast läheb eleringile.

1. Ühesoonelised kaablid on ikka väga levinud, tõsi suuremjagu on alumiiniumist, aga kindlasti on ka vaskkaableid ja ka suurema pinge jaoks mõeldud.
2. Pidasin silmas seda, miks Kiisale ei rajatud 2 erineva kolbmootoriga elektrijaama üks gaasiga ja teine põlevkiviõliga töötav.
3. Pole kuulda olnud, et puidu masspõletust kasutataks.
4. Ka Elering teenib negatiivse elektrihinna korral. Muidugi sobiks ka ju variant, kui Elering/Elektrilevi maksaksid negatiivse elektrihinna korral kadudelt teenitava tulu ja tarbijatelt küsitud elektrikao komponendi hoopis tootjatele.

[maksipoiss]

Tundub et eile oli Eestis elektriga kõik hästi. Pmst ideaalsete tuuleoludega Saarde 2 viljandi mnt. paistvat vurri igatahes seisid nii hommikupoole Viljandisse minnes kui ka pärastlõunal Pärnusse tagasi sõites

[kraal]

1. Ühesoonelised kaablid on ikka väga levinud, tõsi suuremjagu on alumiiniumist, aga kindlasti on ka vaskkaableid ja ka suurema pinge jaoks mõeldud.
2. Pidasin silmas seda, miks Kiisale ei rajatud 2 erineva kolbmootoriga elektrijaama üks gaasiga ja teine põlevkiviõliga töötav.
3. Pole kuulda olnud, et puidu masspõletust kasutataks.
4. Ka Elering teenib negatiivse elektrihinna korral. Muidugi sobiks ka ju variant, kui Elering/Elektrilevi maksaksid negatiivse elektrihinna korral kadudelt teenitava tulu ja tarbijatelt küsitud elektrikao komponendi hoopis tootjatele.

1. Ühesoonelised kaablid on küll levinud aga kaabel mida paigaldatakse merre on hoopis midagi muud kui maismaale paigaldatav kaabel. 2 kaablit tuleb ju kallim paigaldada. Ühe kaabli meetri hind on vast odavam aga töö hind on 2 korda suure. Ega siis selliseid otsuseid suvaliselt ei tehta vaid ikka insenerid otsustavad kumb variant on parem.
2. Mida see annaks? Teeks ainult kallimaks. Need elektrijaamad on avariijaamad ja on mõeldud käivitama siis kui olukord kriitiline.
3. Näiteks aastal 2023 on Auvere elektrijaama juures suured muiduhakke hunnikud. Vaata Maa-ameti fotolaost pilti. Minul puudub kahtlus, et nad praegu ei kasutaks biokütuseid. Kusjuures suur osa puiduhakkest mida nad katlasse ajavad on pärit Saksmaalt ja Hollandist.
4. Võrgutasu on rehkendatud keskmise hinna alusel. Kui on soov, et nad negatiivse hinna korral kompenseeriks siis mitte negatiivse hinnaga on võrgutasu jupp maad suurem. Pole ju haruldane kui elektri hind on 200 ja enam eurot MWh.

[avrnbr]

....... Kusjuures suur osa puiduhakkest mida nad katlasse ajavad on pärit Saksmaalt ja Hollandist.
......

Tõesti? Ja siit veetakse pelletit Taani?
See ilmakord on ikka puhta sassis, ma ütlen.

[isakene]

....... Kusjuures suur osa puiduhakkest mida nad katlasse ajavad on pärit Saksmaalt ja Hollandist.
......

Tõesti? Ja siit veetakse pelletit Taani?
See ilmakord on ikka puhta sassis, ma ütlen.

See, mida eestis katlasse aetakse on ikka väga rämps. Kehvema kvaliteediga metsahake, vana mööbel, vettinud ehituspuit, mäda puit... isegi vanu silorulle jahvatatakse kõige selle sekka. Ise olen käinud rämpspuidu töötlemisplatsil sealseid seadmeid hooldamas ja näinud millest ja kuidas põletusmaterjali tehakse.

Pelletit põlevkivikateldes põletada ei saavat, samuti ka kuiva haket, liiga kvaliteetne olevat, katlad ja vastavalt siis põletatav kraam on arvestatud põlevkivi kütteväärtuse ja niiskusesisaldusega.Viidet anda selle kohta ei ole, seda rääkis suust suhu see tegelane, kes selle saasta kogumise, töötlemise ja müügiga tegeleb.

Väljamaalt toomise kohta ei oska kommenteerida, samas aga väidetavalt viiakse meilt seda kraami päris suures koguses Skandinaaviasse. Erinevalt idavirus ahju minevast mudrust tahavad skandinaavlased üsna täpselt fraktsioneeritud kraami saada, kusjuures fraktsiooni suurus erineb vastavalt tellijale üsna palju...

[Jaanus2]

See, mis välismaalt tuuakse, on hoonete lammutamisel saadud puit, millega seal midagi teha ei osata. Sisuliselt jäätmed ja selle minemaviimise eest makstakse isegi peale vist.

[kraal]

See, mis välismaalt tuuakse, on hoonete lammutamisel saadud puit, millega seal midagi teha ei osata. Sisuliselt jäätmed ja selle minemaviimise eest makstakse isegi peale vist.

Nii on jah

[OLAVI]

See, mis välismaalt tuuakse, on hoonete lammutamisel saadud puit, millega seal midagi teha ei osata. Sisuliselt jäätmed ja selle minemaviimise eest makstakse isegi peale vist.

Nii on jah

Värvitud puit, immutatud puit ja erinevad (saepuru)plaadid on ohtlik jääde, mida Jäätmekäitlusseaduse järgi üldse põletada ei tohiks.
Aga meil "desinfitseeritakse" kõik lammutatavatest majadest tekkinud jäätmed (naelad, hinged, seinasoojustus, liiv vahelaes, jne.) tule abil ära.

[OLAVI]

Lõpuks maksab klient ikkagi kõik kinni ja "maja võidab alati".

Eesti suurim riigiettevõte sai krediidiagentuurilt karmi hinnangu.
Eesti Energia laenud lähevad nüüd kallimaks.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... t-tahendab

[isakene]

Aga meil "desinfitseeritakse" kõik lammutatavatest majadest tekkinud jäätmed (naelad, hinged, seinasoojustus, liiv vahelaes, jne.) tule abil ära.

Ma ei tea kuidas läänest tulnud sodiga on, aga kohaliku purusti läbinud kraam käib kõik metallieraldajast läbi. Ja mis selle liivaga ja klaasvatiga seal katlas ikka juhtub?

[teeline35]

Natuke tarbitava elektri hinnapoliitikast;
https://www.err.ee/1609635907/ulekoormu ... -kallimaks

Eesti importis 2024. aastal välisriikidest elektrit hinnaga 92 eurot megavatt-tunni eest. Soome eksportis elektrit aga samal ajal 11 euro eest megavatt-tunni kohta ehk ligi kaheksa korda odavamalt.

Kellele vaheraha?

Põhjuseks on tõsiasi, et kui Soomes ja Eestis on elektrihind erinev, siis võtavad põhivõrkude haldajad Elering ja Fingrid selle hinnavahe ülekoormustasuna endale.

Milleks?

Põhivõrgu haldajad koguvad niiviisi Euroopa Liidus raha, et rajada uusi välisühendusi, nagu näiteks Eesti ja Soome vahelist elektrikaablit Estlink 3. Välisühenduste pealt kogutavat tulu nimetatakse ülekoormustasuks ning üle-eelmisel aastal kogus Elering niiviisi 128 miljonit eurot.

EE juhi arvamus sellest...

Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul ei ole praegune süsteem ühiskonnale kõige mõistlikum.
"Kui me selle kokku liidame, siis on hea meel, et Eesti, võib-olla laiemalt Baltikum, on toetanud Soome elektrienergia hinda umbes poole miljardi euroga viimase viie aasta jooksul. See on suur raha. Me peaks mõtlema, milline regulatsioon ja toetusskeem on tulevikus ühiskonnale kõige kasulikum. See antud juhul ei ole, juhul, kui me ei oska seda raha paremini kasutada meie majanduse arendamiseks," rääkis Durejko Delfi energeetikakonverentsil.

Näiteks Soome

Durejko viitas, et Soomes suunatakse ülekoormustasu kohe majandusse tagasi. Nimelt langetatakse seal ülekoormustasu võrra tarbijate võrgutasu ehk siis tehakse elekter inimestele ja ettevõtetele veelgi odavamaks.

Kes meil peamine kasusaaja

Elektrilevi võrgutasust moodustab Eleringi võrguteenus praegu näiteks veerandi ehk keskmiselt 1,15 senti kilovatt-tunnist. Elektri keskmine lõpphind oli Eestis eelmine aasta 17,4 senti kilovatt-tunnist. Niiviisi arvutatult läheb Eleringile kuus protsenti elektri lõpphinnast.

Ministeeriumi poolne hala

Rein Vaks kliimaministeeriumist ütles, et erinevalt Soomest ei ole Eestis siiski õiguslikult võimalik elektriarvet niiviisi tarbijatele soodsamaks muuta. Nimelt ütleb tema sõnul Euroopa Liidu seadus, et ülekoormustasu peab kasutama just eeskätt selleks, et rahastada riikidevahelisi ühendusi.
Muuks otstarbeks tohiks Elering kasutada seda raha aga ainult siis, kui suudab prognoosida, et ühenduste jaoks on kogutud juba piisavalt palju raha.

Selle asemel, et rajada tootmisvõimsusi veame aga kaableid igale poole ja loodame sealt midagi saada!
Huvitav , et igal pool mujal saab, aga meil on EL kõik ära keelanud!

[loomake]

Soome polegi siis Euroopa liidus?

[OLAVI]

Aga meil "desinfitseeritakse" kõik lammutatavatest majadest tekkinud jäätmed (naelad, hinged, seinasoojustus, liiv vahelaes, jne.) tule abil ära.

Ma ei tea kuidas läänest tulnud sodiga on, aga kohaliku purusti läbinud kraam käib kõik metallieraldajast läbi.
Ja mis selle liivaga ja klaasvatiga seal katlas ikka juhtub?

Ega metallieraldaja magnet puidust naelu välja ei kisu.
Klaasvatt põleb ära nagu ikka lõkkes.
Liiv sulab känkraks ja liigub koos tuhaga aga kütteväärtus sellel puudub.
Naelad, ukselukud, aidauksehinged, jne. korjatakse ämbritäite kaupa välja, kui need on konveierid ära ummistanud.
Värvid, liimid, immutusvahendid tekitavad tavakoldes põlemisel selliseid (mürgiseid) ühendeid, mida puidu põletamisel ei saaks tekkida ja selle pärast ei tohi neid põletada.