Hetkel pole aega otsida, aga ju see ikka peab kuidagi seotud olema

Seda nad räägivad jah juba mõnda aega:Kriku kirjutas: ↑24 Mär, 2025 9:25 Ma ei teadnudki, et looduslikud vesinikumaardlad on ka olemas: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203655 ... iniku-varu ..
Seda jah, aga häälestab mul karvad turri. Olgu,
Neil päevil pajatas Postimees süüdimatult suurtükitündritest...
Tavainimesed räägivad siiski looduslikust vesinikust. Mida ka wiki artiklis on põhilisena üles sehkendatud.Madis Reivik kirjutas: ↑24 Mär, 2025 11:23 https://en.wikipedia.org/wiki/Natural_hydrogen
Vot kus lugu.. äkki polegi tõlkija viga ?
Vesinik on Universumi algaine, kõige kergem element, mille moondumine termotuumareaktsioonis loob raskemaid elemente kuni rauani. Rauast raskemad elemendid tekivad kas supernoova plahvatuses või näiteks neutrontähtede kokkupõrkes.
Ma midagi olen tähtede evolutsioonist isegi kuulnud, samuti planeetide tekkimise teooria(te)st. Viimased väidavad, et siseplaneedid oma suhteliselt nõrga külgetõmbejõu ja kõrge temperatuuri tõttu ei suuda tekkides vesinikku eriti kokku korjata. Kül on nimetet vesinikul varem, tähtedevahelise gaasi ja seejärel prototähena elutsedes aega ühineda teiste aatomitega. Seetõttu ma kahtlen, et vesinik otse universumist maakoorde jõudis, ehk toimus see ikka läbi mingite ühendite. Ja nende ühendite lagunemine peab vesinikku praegugi juurde tootma, muidu oleks see juba ammu ää difundeerunud. (Heeliumigi tekib järjest juurde).tsivi_list kirjutas: ↑24 Mär, 2025 11:30 Vesinik on Universumi algaine, kõige kergem element, mille moondumine termotuumareaktsioonis loob raskemaid elemente kuni rauani. Rauast raskemad elemendid tekivad kas supernoova plahvatuses või näiteks neutrontähtede kokkupõrkes.
Seega küsida, kust vesinik Universumisse sai, on üsna mõttetu.
Maa atmosfääris leiduv heelium pärineb peamiselt maakoores toimuvast radioaktiivsest lagunemisest, mitte Päikeselt.
Maal olev vesinik pärineb mitmest allikast:[OT]See universumi vesiniku jutt meenutas mulle üht Toyota Mirai reklaamteksti, kus säärase auto ühe kõva eelisena toodi ära see, et vesinik on universumis kõige levinum element -- 4/5 kogu ainest. A' sellest, et universumi meile ligipääsetavas osas sisaldub teda 0,74 %, ei hakatud ruumipuudusel rääkima.[/OT]
Muidugi, sest atmosfääri sattuv vesinik tõuseb atmosfääri ülemistesse kihtidesse ja lahkub sealt kosmosesse. Sama heeliumiga.tsivi_list kirjutas: ↑24 Mär, 2025 13:10 ...
Maal leiduv vaba vesinik (H₂) moodustab väga väikese osa atmosfäärist, umbes 0,5 ppm. Enamik vesinikku on keemiliselt seotud teiste elementidega.
...
Energiafirma Fortum koostatud analüüsi kohaselt on elektri hind Soomes liiga madal, et ainult turupõhiselt uut tuumaelektrijaama ehitada.
Praeguste elektrituru väljavaadete juures, kui tasuvus sõltub täielikult elektrituru hindadest, ei ole uue tuumajaama rajamine majanduslikult mõttekas, seisab Fortumi tellimusel koostatud tuumaenergia tasuvuse analüüsi kohta edastatud pressiteates, mida vahendas Yle.
Ettevõtte Energiateollisuus andmetel oli elektri hind Soomes mullu Euroopas odavuselt kolmas, keskmine hind veidi alla 46 euro megavatt-tunni kohta.
Eelkõige on tuuleenergia kasv kaasa aidanud sellele, et elektri börsihind läheb sageli isegi negatiivseks. Eelmise aasta tundidest umbes kümnendik ehk 725 tundi oli Soome hind negatiivne.
Tuumaenergiaga elektri tootmine ei ole nende hindade juures tulus.
Samas teatas Fortum, et jätkab tavapäraste tuumajaamade rajamise analüüsi koostöös kahe traditsiooniliste suurte reaktorite tarnijaga - Prantsuse riigifirmaga EDF ja Ameerika-Korea ettevõõtega Westinghouse-Hyundai. Väikeste, SMR-tuumaelektrijaamade rajamise uuringuid tehakse koos GE-Hitachiga.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist