www.militaar.net

Kõik võrdlused Soome, Rootsi, Poola, Norra või Taani tegemistega on ikkagi suht irrelevantsed, sest Eesti referentsriikideks on Leedu ja Läti! . Kui üks nendest kaitsetööstusvaldkonnas midagi teeb, mida pühitseb edu, mis on Eesti kontekstis väljakannatamatu, siis võib-olla hakkavad ka siin need riigikaitse ja kaitsehangetega seotud tööstusasjad vaikselt kuhugi liikuma, seega ma usun, et Eesti kaitsetööstusfännidel tasub alati teraselt Leedu vastavaid toimetamisi jälgida!

APC nimekirjas jätsin välja soomusautod Mercedes-Benz G300 ( mida kasutatakse peamiselt meditsiinis ) ja RG-32 Scout ( 4 liikmeline meeskond ja väga kergelt soomustatud 5.56 mitte soomusläbistava vastu ) pmt samad mis meie Mambad.

Samuti jätsin välja MT-LBV mis on tarvitusel rohkem suurtükiveokina, laskemoona ja muu abistava masinana ( mille jaoks ta ongi mõeldud ).

Üldisemalt vahet pole … Soome sõjaaja struktuuris peaks olema 230,000 sõdurit ( vist vähendati küll mingi aeg 120 000 peale ). Ütleme nii, et 90% neist sõidab nii või naa autokastis sõtta.
Kui hüpoteetiliselt peaks Eesti ja Soome kuidagi kaklema minema ja õhusõda ei toimu – ei saaks Eesti tegelikult haledalt lutti mitte selle pärast, et Soome armeel on tankid või nats rohkem ( üldarvuliselt soomukeid ) vaid ikka selle tõttu, et kaugtule vahendites on masendav ülekaal. Seda nii tehniliselt kui arvuliselt ( ükskõik millist aritmeetikat kasutades ).
Mis on minu meelest ka hetkel meie kõige suurem puudujääk koos keskmaa ÕT puudumisega.

Taani 2015 a. soomukihankes (Euroopa kümnendi suurimas), millega tahetakse välja vahetada u.300 vana M113 APC-d osalesid 3 roomikutel masinat (CV90, ASCOD, G5) ja 2 ratastel masinat. Kõik 3 roomikmasinat langesid välja tehniliste katsetuste käigus ning sealt edasi pääsesid finaali ehk hinnavooru ainult ratastel Piranha V ja Nexteri VBCI. Võitjaks kuulutati "ahjusoe ning not combat proven" Piranha V ja siis......... kolises ämber. Taanlased olid jätnud kahe silma vahele, et võitjaks kuulutatud GDLS-i pakkumine oli tehtud Šveitsi frankides (mitte Taani kroonides) ning täna ollakse Taanis valiku ees, kas maksta nende eest 20% rohkem või siis vähendad tellimuse mahtu 20% võrra.

Viiskümmend kirjutas:Taani 2015 a. soomukihankes (Euroopa kümnendi suurimas), millega tahetakse välja vahetada u.300 vana M113 APC-d osalesid 3 roomikutel masinat (CV90, ASCOD, G5) ja 2 ratastel masinat. Kõik 3 roomikmasinat langesid välja tehniliste katsetuste käigus ning sealt edasi pääsesid finaali ehk hinnavooru ainult ratastel Piranha V ja Nexteri VBCI. Võitjaks kuulutati "ahjusoe ning not combat proven" Piranha V ja siis......... kolises ämber. Taanlased olid jätnud kahe silma vahele, et võitjaks kuulutatud GDLS-i pakkumine oli tehtud Šveitsi frankides (mitte Taani kroonides) ning täna ollakse Taanis valiku ees, kas maksta nende eest 20% rohkem või siis vähendad tellimuse mahtu 20% võrra.

APRILL! CHF kurss 1,093 ja DKK kurss 7.452 (oleks pidanud rohkem vaeva nägema,et nali tõesem)

Mis puutub sellesse pidevasse Soome jutt … siis soomusmasinaid tuleb neil kokku umbes 1000 ( APC ja IFV ) selle sees on ka kõik toetusmasinad … MT-LBV näiteks kasutatakse rohkem miinipilduja - suurtükiveokina kui sõdurite transportimiseks.

See on küll pastakast imetud jutt. MT-LBV on Soome kahes soomusbrigaadis kõige arvukam soomukitüüp ja päris selge on, et kui neid on rohkem kui BMP-sid, siis ei saa nende roll olla kuidagi ainult "miinipilduja-suurtükiveok", suurtükid on seal iseliikuvad ja see natuke miinipildujaid taolist masinate arvu kah ei seleta hästi.

Üldisemalt vahet pole … Soome sõjaaja struktuuris peaks olema 230,000 sõdurit ( vist vähendati küll mingi aeg 120 000 peale ). Ütleme nii, et 90% neist sõidab nii või naa autokastis sõtta.

Aga miks sa ainult selle %-ga siin vehid, vaata ka kui palju isikkoosseisu on mehhaniseeritud/motoriseeritud APC tasemel arvuliselt. See arv ületab täna Eestit pika puuga. Meil on taolist seltskonda täna 2 pataljoni ehk ca 2 tuhat meest, Soomes on ainuüksi 1 mehhaniseeritud lahingugrupp 1900 meest, neid on 2 tükki, lisaks on hulgaliselt jäägripataljone eri soomukitel (Pasist CV-ni). Soome absoluutarve vaadates peaks täna meil olema kogu SA koosseis soomustatud.

Vähendades Kaitseväe isikkoosseisu 1000 mehe peale on kõigile tagatud 100% kõik vajalikud asjad! Oleme paremad kui Soome, edasi eesmärgi poole!
Tõenäoliselt maksab see Tulpar IFV 3 miljonit ning see miljoni hind võib olla veermikul, eile netis surfates leidsin nii 3,6 kui 6 miljonid USD hinnaks.

Muidugi on. Xender taob siin kivipalli esimese sobiva Google otsingu vastusega lihtsalt. Lääne päritolu ratas-APC hakkab peale miljoni juurest ja IFV on vähemasti kaks korda niipalju. 350-400 tuhandega killu, 7,62, ülerõhu ja miini eest kaitsvat sõidukit ei müü sul keegi. Huvitaval kombel seekord ei tõtta ka asju selgitama see seltskond, kes igas kasutatud "vanaraua" teemas armastas rõhutada, et tehingu detaile teadmata ei saa hinnanumbrist veel midagi järeldada.

Lihtsalt asja agenda on naeruvääristada juba eos tabuks kuulutatud sõjatehnika tootmine Eestis (tõsi, ise midagi realistlikku ka asemele pakkumata).
Mina oleks valmis lisaks rahvasoomukile ka poolt hääletama MISU ja second händ külma sõja kolile (ja selle Eestis üles püstitamisele).

Hiljuti teatas meile ajaleht, et "Poolast ja Türgist tellitud identsete parvlaevade hind erineb 17,5 miljonit eurot", ehk Türgis tehtud asjad on ju täiesti tõestatult tuntavalt odavamad isegi Poola (rääkimata Põhjamaade ja Šveitsi) kontekstis.

Ja seda veel sõltumatult makstud(vähem makstud) altkäemaksule vaatamata

See vestlus meenutab vahel täiskasvanu ja jonniva lapse vahelist kommunikatsiooni, yks otsib voimalusi probleemi lahendamiseks ja teine karjub ning tatistab, et koik on väga pahasti ja ei sobi!

Isiklikult arvan, et Eestis on kindlasti inimesed, kes suudaksid soomuki välja töötada ja valmis ehitada, kuid erakapitali peal ei ole keegi seda riski nous votma, oluline sisend on ikkagi riiklik tellimus mingi X koguse soomuste tellimiseks ja hilisemaks hoolduseks. Seda riiklikku huvi ei paista kusagil, sest panus on tehtud väikese koguse väga heade ja sellepärast ka väga kallite soomukite hankimiseks ja tendipataljonide soomustamine kedagi ei koti riiklikul tasemel, sest tegelikult ju keegi Eesti eesti sodida ei kavatse, seega ei ole see ka teema.

Soomlastel on SA struktuur 230 000 inimest ja nende koikide soomustamine on täiesti ebareaalne. Kyll on reaalne soomustada operatiivstruktuur ja see ongi praktiliselt saavutatud. Kuna soomukeid on vaja, siis ostetakse ka koledaid idasoomukeid, kuid ainult kätte saadakse, samal ajal kui eestlased kirtsutavad nina ja muretsevad jooksvate kulude pärast. MTLB on selline huvitav riist, et selle sees ja sabas saab vedada pohimotteliselt mida iganes. Kindlasti on sinna sisse MPsid ehitatud ja 122 mm haubitsaid veetud.

Näiteks seoses vägede väljaviimisega Iraagist ja Afgaanist on olnud tuhandeid yhikuid liitlaste soomust ripakil ja need on läinud tihtipeale äravedamise hinnaga nendele, kes on suvatsenud esimesena kohale ilmuda. Hallil ajal oleks ka soomustatud Hummeritest palju abi. KL soomustamisest rääkides oleks eesmärgiks KL 4 maakaitsepataljoni soomustada.

Leo: riigil on vaja juba töötavaid ja järeleproovitud soomukeid. Alustada nullist nende tootmist võib julgelt kuluda 10 aastat enne kui valmib esimene prototüüp mida pole sõjas katsetatud. Meie riigil ei ole sellist raha mida pumbata kaitsetööstusse. Liiga suurt tükki ei maksa kahmata. 1.3 miljoni inimesega riik ikka ei suuda kõike ise teha ja seda ei ole üldse vajagi. Kui isegi India jt suurriigid ostavad relvastust sisse. Veneajal tehti paljusid asju, aga kõik need töötajad toodi siia venemaalt. Meil ei ole sellist inimressurssi kusagilt võtta.

Jooksvad kulud on väga tähtsad. Vastasel juhul on meil suured aiad roostetavate soomukidega kus jupid puudu ja masinad on kasutuskõlbmatud, aga raha on ära kulutatud.

Kui Eestis tootmisega ongi nii hull kui eelmises postis väidetakse, siis ei olegi mingit muud varianti, kui kellegi teise tehase voi tagalakeskuse juurde rahapakiga ootama minna, eeldusel muidugi, et saavutatakse kaitsepoliitiline konsensus sellise investeeringu tegemiseks, hetkel see on täiesti oleksoloogia ja kindlasti mitte järgmise 10 a plaanides.

Näiteks Soome Patria kontsern on riigiettevotte, ning nende toodang ja hooldustööd on riigihuvi, samas ka riigi teadlik risk, kui mingi suur asi käkki keeratakse ja investeering raisku läheb. Soomlastele on oluline ettevote nad eelistavad toodangut, mis on Soomes tehtud ja jooksev hooldus peab igal juhul olema kodumaine, muidu voidakse sellise pommi otsa sattuda, et ostetakse ilus relvastus odavalt ja pärast makstakse ennast haigeks elutsykli kulusid mingitele välismaa tootjatele. Seda ei saa lubada, hooldus peab olema 100% kodumaine.

Meie riigil ei ole sellist raha mida pumbata kaitsetööstusse.

Vipu pani päeva "kõva sõna" maha
Soovitaks lugeda:
http://www.postimees.ee/334793/eestis-t ... i-kasutuks

100 miljonit krooni, no täiesti pandava ratassoomuki väljatöötamise oleks küll saanud. Selle 100 milli kasutegur Eestile konkreetselt oli nulli lähedane.

Aga see ju näitabki et ei oleks saanud. Kui isegi lihtsamaid asju ei suudeta vajalikuks teha mida rääkida juba suurest masinast. Tulge maapeale. 100 miljoni krooniga ei oleks vast isegi tehast saanud millega midagi toota saaks 10 masinat konveieril.

Tulge maapeale. 100 miljoni krooniga ei oleks vast isegi tehast saanud millega midagi toota saaks 10 masinat konveieril.

Kui keegi siin maapeale tulekut vajab, siis oled see ikka Sina ise....Palmse mehaanikakoja käive oli näiteks üle-eelmisel aastal 14,9 miljonit eurot. Ja nüüd kraabi jalad kõhu alt välja ja lonka Palmsesse, et vaadata, millise tehase Anti on vanast laudakompleksist valmis ehitanud. Tootmise kõrvalt muideks. Ja veel, kõigile nendele, kes siin halavad...

Ühe hea otsuse tegime veel,“ jätkas ta. „Võtsime kasutusele oma kaubamärgi Palms. Pärast seda hakkas ettevõtte käive märgatavalt tõusma. Me ei olnud enam alltöövõtjad, vaid hakkasime tootma oma toodet oma kaubamärgi all. Kusjuures praegu oleme olukorras, kus praktiliselt kõik teeme ise. Kasutame küll omakorda alltöövõtjat, kuid selle osa väheneb ja on muutumas marginaalseks. Hiljuti näiteks otsustasime isegi hüdrovoolikud ise komplekteerida: oleme operatiivsemad ja saame tagada kvaliteedi.“

Olgu lisatud, et loomulikult tegeleb Palmse Mehaanikakoda ka oma toodete projekteerimise ja tööjooniste koostamisega, mitte ei osta seda intellektuaalset teenust sisse.

Palmse Mehaanikakoja Palms metsaveotehnika on tuntud terves Euroopas. Eriti hinnatakse kvaliteeti. „Meie üks Austria edasimüüja just äsja kurtis, et kaup läheb hästi, aga varuosadel polevat mingit turgu,“ muigas Anti Puusepp.

http://www.kuulutaja.ee/puusepp-ehitas- ... allifirma/