www.militaar.net

Smith kirjutas:
Minu arust paistavad selle "superdiili" tagant meie Admirali kõrvad.
Tegemist ei olnud tollal poliitikuga...

Milline laevamudel oleks Sandowni asemel siis soodsam olnud..???

Smith kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Ja siis veel see surematu Sandown-miinijahtijate tehing....

Minu arust paistavad selle "superdiili" tagant meie Admirali kõrvad.
Tegemist ei olnud tollal poliitikuga...

Ei ole nii.
Aga küsimus pole mitte laevatüübi valikus, vaid strateegilises valikus (eelõige selle miinijahtimise jama mõttekuses).

Soomlastel oli 1.01.2015 seisuga kasutuses 196 rauterit.
102 CV-9030 ja 94 BMP-2.
Soomukeid nii 860.
389 MT-LBV eri versioonides.
260 Pasi XA-180/185
101 Pasi XA-202
48 Pasi XA-203
62 Patria AMV XA-360

Seda Soome KV endi andmetel.

Kapten Trumm kirjutas:

Smith kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Ja siis veel see surematu Sandown-miinijahtijate tehing....

Minu arust paistavad selle "superdiili" tagant meie Admirali kõrvad.
Tegemist ei olnud tollal poliitikuga...

Ei ole nii.
Aga küsimus pole mitte laevatüübi valikus, vaid strateegilises valikus (eelõige selle miinijahtimise jama mõttekuses).

Kuidas saad nii kindel olla.
Kõuts oli Kaitseväe juhataja 21. september 2000 – 14. november 2006.
Leping miinijahtijate ostuks Suurbritanniast sõlmiti 2006. aasta septembris.
Paistab küll nagu ühe merikaru lobitööna.

Siin foorumis on sellest räägitud - otsus tehti 1 korrus kõrgemal.

Miinijahtimisele pandi alus juba 94. aastal seoses kingitud Ida-Saksa päritolu Kondor klassi miinijahtijate vastuvõtmisele Mereväele. Nende järglaste ennetähtaegsel asendamisel Sandown klassiga võis admiralihärral mingi seos olla. Leedus on Lindau klass siiani teenistuses.

tommy kirjutas:

Näit uute TT-rakettide osas oli meie "spetsialistide" üksmeelne eelistus selgelt EuroSpike - aga "poliitikud" otsustasid hankida hoopis Javelini.. et kasvõi ainult selle fakti valguses ei kajasta see tommy post siin sugugi asjade tegelikku seisu..

Ei olnud see "spetsialistide" eelistus sugugi nii selge ja üksmeelne.
Jänkide pakutud "soodukas" oli lõpuks ikka see, mis kausi kalduma pani.
Seda tunnistasid sealhulgas mitmed , kes puht süsteemi tehniliste näitajate poolest oleks rahanutsu sakslastele(EuroSpike) viinud.

Jälle ei pea paika see jutt

EuroSpike-i hinnapakkumine oli täiesti olemas ning Javelini tehingu hind on korduvalt ajakirjandusest läbi jooksnud - ei olnud seal mingit erilist "soodukat", hinnad olid enamvähem ühte auku..
Kusjuures EuroSpike-il oli pea sama hinna sees ju olulisi eeliseid - (topelt)lennukaugus + lisafunktsioon lase-VAATLE-unusta..

Valik oli puhtalt poliitiline, ühesõnaga - mitte ekspertide tehtud

negevng kirjutas:Miinijahtimisele pandi alus juba 94. aastal seoses kingitud Ida-Saksa päritolu Kondor klassi miinijahtijate vastuvõtmisele Mereväele. Nende järglaste ennetähtaegsel asendamisel Sandown klassiga võis admiralihärral mingi seos olla. Leedus on Lindau klass siiani teenistuses.

Mis siis, et see alus 94 pandi. Oleks tulnud ära lõpetada või oluliselt piirata seda tegevust, mitte lisapappi sisse taguda. Aga selle üle on siin lõputult vaieldud. Ei usu, et oleks vaja vana teemat uuesti üles soojendada.

EuroSpike-i hinnapakkumine oli täiesti olemas ning Javelini tehingu hind on korduvalt ajakirjandusest läbi jooksnud - ei olnud seal mingit erilist "soodukat", hinnad olid enamvähem ühte auku..
Kusjuures EuroSpike-il oli pea sama hinna sees ju olulisi eeliseid - (topelt)lennukaugus + lisafunktsioon lase-VAATLE-unusta..

Ma muidugi ei tea, mis liiki linnukesi keegi kuulab, kuid tundub, et eriti selget juttu nad ei sirista.

Spike raketil on teatavasti erinevad versioonid, milledest keskmine, ca 5 km. laskeulatusega mudel erineb Javelinist ...." (topelt)lennukaugus + lisafunktsioon lase-VAATLE-unusta.." võimekusega.
Väide, et need kaks erinevate võimekustega relvasüsteemi on hindadelt "samasse auku", pole eriti tõsiseltvõetav.
Veelgi vähem tõsiseltvõetavaks teeb selle teadmine, et Javelinid osteti USA varudest, samas kui Spike oleks pidanud tulema tootjatehase tooteliinidelt.

Soome, Holland ja mitmed teisedki kasutavad põhiliselt Spike-raketi ca. 2,5km. laskeulatusega ja "ilma kaablita" mudelit. Siin-seal tuntud ka kui Gil-süsteem.

Kas me saime oma hankelt jänkidelt "soodukat" või mitte, on kerge kontrollida, kui võrrelda meie hankehinda ja minevikus sooritatud Javelin-tüüpi raketisüsteemi tehinguid.
"Soodukaks" saab ehk nimetada juba seda, et jänkid oma laovarud meile avasid.
Kas teatavaks faktoriks otsustusprotsessis võib pidada ka meie (ootamatult tekkinud) soove tarnetähtaegu ettepoole nihutada, mida tehasehanke puhul pole ehk nii lihtne saavutada, mine võta kinni...

Teisalt, ei taha ma ka väita, et siin poliitika kohe sugugi mängus poleks.
Iga hange, mis sõlmitakse teise riigiga selle varude/ülejääkide hankimiseks, ongi poliitiline. Rohkem või vähem. On alati olnud ja jääb ka edaspidi olema.
Ja iga relvahangetega tegelev ekspert peab oma töös ja valikutes arvestama ka poliitilisi nüansse.
Et oleks tulevikus kindlustatud hangitava süsteemi elutsükli tagamine.

Poliitiliste aspektide arvestamine ei võrdu poliitikute ettekirjutustega.

Belgia näitel on meil kahe erineva süsteemi võrdlusmoment olemas.

Belgia - Spike MR: 60/240 - 41 mln. eurot
Eesti - Javelin Block0: 80/350 - alla 40 mln. euro

Arvud räägivad pigem Eesti kasuks?

Kes suudaks EKJ varustada kiiresti hädakorral lisakomplekside ja rakettidega? Spike tootja/omanikud või Javelini tootja/omanikud? Kas see ei ole mitte poliitiline argument, mis kausse kallutab?

Poliitiliselt meie jaoks õigem on jääda siiski usa mitte saksamaa peale lootma, kuigi varustustee on pikem.
Kui keegi meid üldse kaitsta suudab siis USA, sest neil pole midagi karta.
Neil on täiesti suva kas sibul vihastab või nutab.
Kaitseliidu varustamise kohta ütleks ka veel nii palju et kui varustamise tase ei parane siis ma ei kujuta ette kuidas nad selle normi uusi liikmeid kokku saavad mis nüüd plaani võetud on.
Kõik raha järjest sinna kiirreageerimis jõudu tampides jääb kõik muu kaitseta.
Nii nagu Trumm ütles. Saad Narva ja Tartu suuna kinni, ok kena.
See võtab kogu võhma ja mujale ei jätku enam midagi.
Aga kui Kaliningradist maabuvad saartele ja pihkvast Tallinna mis siis saab?
Siis on puuks, me ei suuda neid isegi siduda, rääkimata tagasi löömisest.
Lõpuks on need kiirreageeriad kotis ilma varustuseta ja ongi kõik.
Kui viie udupeene soomuki asemel saab kaitseliit 150 mitte nii uut masinat siis tuleks need võtta.
Kui igas malevas oleks dessandi vastu võtmiseks pisut soomukeid, paar odavat ja lihtsat tanki, mõned grad süsteemid, mõned head õt ja tt raketisüsteemid siis oleks ehk lootust.
Vähemalt oleks võimalus neid mingi aja kinni hoida.
Ja soiguda et kaitseliidus keegi midagi ei oska siis jääb kogu lugu selle kännu taha ja ongi kõik.
Mida paremini varustatud see organisatsioon on seda rohkem uusi liikmeid ju tuleb.
Selline hajutatud jõud on palju suurem heidutus kui meie edev löögirusikas.
Venelane kardab kaitseliitu ja selle pidevat tugevamaks muutumist mitte meie kiirreageerimis üksust.
Hetkel idast pressid maad mööda peale ja läänest võtad dessantidega saared ja ongi tehtud.
Kui võtad saared ja jõuad siia vedada piisava koguse varustust ja soomust, suured kaugmaa õt ja laevavastased süsteemid siis kontrollid kogu eesti õhuruumi, hoobilt lukustad Pärnu ja Riia laevatee ja suudad häirida ka Tallinna varustamist.
Sellise operatsiooni suudavad nad läbi viia mõne päevaga, rasketehnikat ja varustust saavad nad läbi uue süvasadama samuti kiirelt maale transportida, suures koguses otse kaubalaevadelt.
Aga mida meie sellise stsenaariumi korral teeme?
Isegi lätlased on sellest aru saanud et kogu mängu võti on kaitseliidus ja selle tugevuses.

negevng kirjutas:Belgia näitel on meil kahe erineva süsteemi võrdlusmoment olemas.
Belgia - Spike MR: 60/240 - 41 mln. eurot
Eesti - Javelin Block0: 80/350 - alla 40 mln. euro
Arvud räägivad pigem Eesti kasuks?

Küsimuse vastus sõltub sellest, kui vanad olid need müütilised USA laovarud, mis rakettrelvade puhul on väga kriitiline.

Kui antud tehingu puhul sai Eesti rakette, mille riiuliajast on pool juba möödas, on meil tagumik lahedalt paljaks tõmmatud ja jääb loota, et taoline ülemaksmine meile mingit julgeoleku alast lisaväärtust toob (nt USA eelpositsioneeritud varud samade relvade/rakettidega). Kui aga sellest on möödas võib-olla 20%, siis oleme igati võidumehed.

Põhimõtteliselt, kui valmistaja garanteeritud riiuliaeg on läbi, siis on raketi väärtus suht nulli lähedane.
Ühesõnaga, vastus sõltub vanusest.

Kapten Trumm kirjutas: Kui antud tehingu puhul sai Eesti rakette, mille riiuliajast on pool juba möödas, on meil tagumik lahedalt paljaks tõmmatud ja jääb loota, et taoline ülemaksmine meile mingit julgeoleku alast lisaväärtust toob (nt USA eelpositsioneeritud varud samade relvade/rakettidega). Kui aga sellest on möödas võib-olla 20%, siis oleme igati võidumehed.

Põhimõtteliselt, kui valmistaja garanteeritud riiuliaeg on läbi, siis on raketi väärtus suht nulli lähedane.
Ühesõnaga, vastus sõltub vanusest.

Huvitav, mis selle Javelini riiuliaja nii lühikeseks teeb? Keemia mitte. Selle säilivus peaks pikem olema.
Üldiselt on selle keemia säilivusega nii, et see on temperatuurist otseselt sõltuv. Seetõttu on see USA laovaru kohati suhteliselt kahtlane kraam, et kui neid rakette hoiti kusagil Araabias näiteks Iraagi hot reservis, siis on asi nutune. Samas Eestis peaks säilivusajad olema pikemad kui paberil kirjas juba puhtalt kliima tõttu.

negevng kirjutas:Belgia näitel on meil kahe erineva süsteemi võrdlusmoment olemas.

Belgia - Spike MR: 60/240 - 41 mln. eurot
Eesti - Javelin Block0: 80/350 - alla 40 mln. euro

Arvud räägivad pigem Eesti kasuks?

Tegelikud numbrid on
Belgia - Spike MR: 60/240 - 41 mln. eurot
Eesti - Javelin Block0: 120/350 - 51 mln. euro (hetke kursiga)
http://www.dsca.mil/major-arms-sales/es ... n-missiles

Lihtsalt võrdluseks, Belgia vaatas ka Javelini ja pakkumine oli 2012 aastal
Belgia - Javelin Block1: 60/240 - 82 mln. eurot (hetke kursiga)
http://www.dsca.mil/major-arms-sales/be ... n-missiles

Edit: Kursi suhtes ei tea, kas Eesti riik maksab tehingu tegemise ajal oleva kursiga või praegusega.