www.militaar.net

Kui elekter oleks kallis ainult eraisikute jaoks, siis paneks kokku hoidma ja see oleks isegi hea. Aga samal ajal on see kallis ka majanduse jaoks ja Eesti konkurentsivõime kannatab. Võiks öelda, et tehke kalleid kaupu-teenuseid selle kalli elektriga. Kulutage vähe, siis pole hullu midagi. Seni pole see Eestil eriti õnnestunud, teeme teistele allhanget ja üritame konkurentsis püsida odavama hinnaga. IT-sektor küll tõuseb, aga kõrgtehnoloogilisest majandusest oleme kaugel arenenud lähinaabritega võrreldes. Nende elekter on odavam ja peavad seda oluliseks ka edaspidi.

Majandust tuleks ikka maksupoliitikaga stimuleerida-reguleerida.

Kriku kirjutas: ↑25 Apr, 2025 10:03 Majandust tuleks ikka maksupoliitikaga stimuleerida-reguleerida.

Ei ole nii lihtne, energia on ülioluline sisend tootmises. Ja need kes on suutnud odava hoida suudavad ka tootmist käigus hoia. UK terasetootmise lõppemine on tõsine hoop euroopa julgeolekule. Üks põhjuseid on kindlasti kallis energiahind, mis on UK energiapoliitika otsene tagajärg. Meie siin oleme hetkel liikumas samas suunas.

Teine aspekt on see, et hajusa tootmise puhul on võrku palju raskem kontrolli all hoida. Võrguhaldur peab suutma vältida üle ja alatootmist. Aga kuskil on keerukuse kontrolli all hoidmise piirid ja UK on olnud mitmeid kordi üsna lähedal võrgu kokkukukkumisele. Parem selgitus on siin, https://www.youtube.com/watch?v=hHIuPPtsAUg

Minu arust lihtsalt on toetuste-soodustuste määramine läbipaistvam kui nende sisendite hinna sisse peitmine.

Kriku kirjutas: ↑25 Apr, 2025 11:06 Minu arust lihtsalt on toetuste-soodustuste määramine läbipaistvam kui nende sisendite hinna sisse peitmine.

Nõus toetuste osas. Need moonutavad kõvasti turgu. Küll aga peaks riigi energiapoliitika esimeseks eesmärgiks olema odav energia. Ja mitte energia kasutamine veel ühe valdkonnana, kuskohast võimalikult palju maksu koguda.

Sellest sõltub meie riigi julgeolek väga otseselt. Õnnetuseks oleme me vastuvoolu ujumiseks liiga väikesed ja Norra stiilis hüdrot meil ei ole. Kogu euroopa vajab sellel teemal kursimuutust.

Benjy kirjutas: ↑25 Apr, 2025 11:13

Kriku kirjutas: ↑25 Apr, 2025 11:06 Minu arust lihtsalt on toetuste-soodustuste määramine läbipaistvam kui nende sisendite hinna sisse peitmine.

Nõus toetuste osas. Need moonutavad kõvasti turgu. Küll aga peaks riigi energiapoliitika esimeseks eesmärgiks olema odav energia. Ja mitte energia kasutamine veel ühe valdkonnana, kuskohast võimalikult palju maksu koguda.

Sellest sõltub meie riigi julgeolek väga otseselt. Õnnetuseks oleme me vastuvoolu ujumiseks liiga väikesed ja Norra stiilis hüdrot meil ei ole. Kogu euroopa vajab sellel teemal kursimuutust.

Meie turu häda on see, et ühes poti ühes nurgas ei saa lahjemat suppi keeta. Eesmärk peaks Balti hinnapiirkonna elektrihinna alla saamine. Ja lühiajaliseks lahenduseks ongi siin ainult taastuvenergeetika (päike, tuul, akumulatsioon) ja kesk-pikas perspektiivis tuumaenergeetika.
Kuigi ka viimase puhul peab märkima, et nt Soomega hinna osas me ikkagi võistelda ei suuda, sest peale OL3'e on sealsed tuumajaamad oma kapitalikulud juba tagasi teeninud + neil on väga hea ligipääs samuti kapitaliinvesteeringud tagasitootnud Rootsi hüdroenergiale.

Kui palju aitab kaasa järjekordse ühenduse loomine Läti suunas? Jagada vaesust.

Rebane11 kirjutas: ↑25 Apr, 2025 12:47 Kui palju aitab kaasa järjekordse ühenduse loomine Läti suunas? Jagada vaesust.

Saates ju öeldi " 5- aasta pärast võib mingit muutust näha " nii et pidage vastu.

Et 5 aasta pärast on eurorubla nii devalveerunud, et tänane hind tundub üliodav?

Tänapäeval on ju tootev ja riigimajandusele kasumit toov tootmine 99.99% elektripeal.
Kui üks keskmine CNC pink tarbib 9 tunnise vahetuse , millest 7H on masin töös, ca 65-68kw tunnis. Siis korralikumas tehases on neid 15-20tk. Tavaliselt on 2 vahetust. Kui kallis siis see üks päev on, kui kwh hind kõigub 2-3x. On kuuldusi, et vaadatakse kas üldse tasub tehast järgmine päev käima panna... harjatakse põrandaid. Ja see on ainult üks ettevõte mingis tehnopargis ja sarnaseid on ju kümneid ühes koos.

Kui energia trall algas, siis üks tööstur rääkis, et kuu käive on ca 300-350k€. Elekter moodustas umbes 100k€. 200k-ga majandas ära, st palgad, toore, väike kasum tulevasteks investeeringuteks jne. Aga nüüd on elekter üle 2x kallim, aga käive on sama või isegi langenud. Hea, et on/oli natuke pekki, aga see väheneb jõudsalt....

SEPKA aga tundub et suures osas HIspaanias ja Portukalis on elekter ära:

https://www.reddit.com/r/europe/comment ... _anywhere/

Keegi veel ei tea miks

Näh, parandatud - algul arvasin, et neil kukkus eile õhtul võrk pikali, aga siin mainitakse, et täna lõunal.

Alrededor de las 12:30, varios puntos de España y Portugal se han visto afectados por un corte generalizado de luz. Red Eléctrica ha informado alrededor de las 13:35 que se ha empezado a "recuperar tensión por el norte y sur peninsular, clave para atender progresivamente el suministro"

https://www.elconfidencial.com/espana/2 ... l_4117946/

Väärib märkimist, et väikesed ja isoleeritud katkestused ulatusid ka Prantsusmaale ja Itaaliasse:

También se han reportado cortes de luz puntuales en zonas de Francia e Italia.

Taastamine käib, Prantsusmaa pool otsas (Baskimaal) oli kell 14 elekter tagasi.

En País Vasco, concretamente en San Sebastián y Bilbao, ciudadanos ya han informado de que se está recuperando paulatinamente la electricidad en los semáforos y establecimientos.

lennumudelist kirjutas: ↑28 Apr, 2025 14:09 Näh, parandatud - algul arvasin, et neil kukkus eile õhtul võrk pikali, aga siin mainitakse, et täna lõunal.

Alrededor de las 12:30, varios puntos de España y Portugal se han visto afectados por un corte generalizado de luz. Red Eléctrica ha informado alrededor de las 13:35 que se ha empezado a "recuperar tensión por el norte y sur peninsular, clave para atender progresivamente el suministro"

https://www.elconfidencial.com/espana/2 ... l_4117946/

Väärib märkimist, et väikesed ja isoleeritud katkestused ulatusid ka Prantsusmaale ja Itaaliasse:

También se han reportado cortes de luz puntuales en zonas de Francia e Italia.

Taastamine käib, Prantsusmaa pool otsas (Baskimaal) oli kell 14 elekter tagasi.

En País Vasco, concretamente en San Sebastián y Bilbao, ciudadanos ya han informado de que se está recuperando paulatinamente la electricidad en los semáforos y establecimientos.

Suure tõenäosusega on see üks näide suure süsteemi kokkukukkumisest võrgusageduse ebastabiilsuse tõttu, mis võib ka meid tabada.
Keskpäeval, päike seniidis ja PV seadmed toodavad max võimsusega ning kui seoses üleriikliku siestaga toimub äkiline võrgukoormuse muutus, millele reageerida ei suudeta, siis ongi võrk maas.
Kui Saksas esimest korda ületas PV toodang tarbimise 50%, siis oli suurem ärevus, et kuidas õnnestub see üle elada.

Samal teemal, aga palju lähemal;
https://www.err.ee/1609674131/elering-a ... alla-tooma

Eesti põhivõrguhaldur Elering sai konkurentsiametilt kinnituse, et võib Kiisa avariielektrijaama kogu võimsust kasutada Balti ühisel sagedusreservi turul nõudluse vähendamiseks ja selliselt tuua hinda alla ning vähendada volatiilsust.

Pealkiri eksitav ja ametlikud põhjendused ümarad, aga... põhiline probleem mida lahendada soovitakse

Veebruarist käivitus Eestis koos Venemaa elektrivõrgust eraldamisega ka sagedusreservide turg. Sagedusreservid on olulised, et elektrisüsteem oleks igal ajal tasakaalus.

Natuke arvestuslikest käkkidest

Sagedusreserve hangitakse päev ette turult ja Elering hindas, et selle aasta jooksul läheb sageduste hankimine maksma kokku 60 miljonit eurot. Veebruaris kulus sageduste hankimise peale kolm miljonit eurot. Märtsis aga juba 11 miljonit.
Nüüd näib, et ka aprillis võib sagedustele minna pigem märtsiga sama summa, ütles ERR-ile Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

60 miljonist võib saada vabalt ka 120 miljonit aastas! Pole vaja vist mainida, kes selle kinni peaks maksma? Milles veel probleem, võimalik, et seotud lähenevate kohalike valimistega

Probleemiks on osutunud liialt vähelikviidne turg, milles paljudel hetkedel teevad hinda väga kallid tootmisseadmed. Pidevalt on mitmetel tundidel hind 4000 eurot megavatt-tunnist.

Süüdlased ka juba teada

Sappi sõnul ei osatud kuigi hästi hinnata, kui vähe võiks panustada Läti tootmisvahendeid reservturgudel. Lisaks mängivad ka rolli Riia gaasijaamad, mis soojemate ilmadega vähem linna kütavad.
, kui märtsist tuli ette peamiselt reservide turul toimetava Leedu Kruonise 900-megavatise pumphüdroelektrijaama hooldusi, siis lendasid hinnad üles, sest tuli käivitada jaamu, mis hinnad lakke viisid.

Ja nii edasi. Pika jutu kokkuvõte; põlevkivi ja kivisöe jaamad on edukalt surnuks maksustatud ning lisaks veel rõhuvas enamuses amortiseerunud ka. Tuule- ja päikeseenergia tootmine kõigub jälle suure amplituudiga ning seetõttu on vaja mingeid fossiil kütusel töötavaid jaamu pidevalt töös hoida hoolimata igasugustest börsihindadest. Juhuks kui tuule-ja päikeseenergia tootmine järsult ära kukub, siis oleks vool traatides olemas.

Sagedusreservi tasu kaetakse aasta lõpuni Eleringi kogutud ülekoormustasu arvelt. Sealt edasi hakkavad seda tasuma elektritootjad ja -tarbijad

Samost ja Aaspõllu oma saates arvasid, et enne kohalikke valimisi ei hakata inimeste tuju rikkuma peatse võrgutasu tõstmis teatega. Nii, et peale valimisi ärge üllatuge!

Lisatud; Unustasin tänamast: Aitäh Timo Tatar, Taavi Veskimägi ja sinna ritta sobib ka Keit Kasemets teie panuse eest Eesti energiajulgeoleku arendamisse!
Muuseas need ametnikud, kes ei saanud hakkama dokumendi loomisega, mis selgitaks hädavajadust toppida miljardeid eurosid meretuuleparkide rajajate taskusse, üks on juba lahti lastud ja tema ülemus viidud üle alamale ametikohale!

Selles teemas on juba raske üllatuda