Viktoriin

Postitus Postitas **MOrav** » 30 Jaan, 2005 15:35

Lisaks veel vihjete taustaks, et

isa EV riigisekretär (1920-1940) ja Riiginõukogu liige Karl-Johannes Terras (9. IX 1890 Vaivara vallas Perjatsil - 25. XII 1942 Kirovi oblastis Vjatlagis),

isa vend riigikontrolli sõjaväeosakonna peakontrolöri asetäitja Alfred Terras (18. II 1893 Vaivara vallas Perjatsil - hukati 3. VIII 1942 Sverdlovski oblastis Sosvas),

isa teine vend Artur Terras (18. II 1901 Virumaal Vaivara vallas Perjatsil - 26. XI 1963 Stockholmis), metsavend Vihasoo metsades 1941, Põhja-Eesti Omakaitse ülem 1941, Tallinna linnapea 24.-29. VIII 1941, ülemlinnapea 29. VIII-6. XII 1941, 1. bürgermeister 6. XII 1941-IX 1944 (tagandati).

Aleksander Terras kirjutab "Teatajas" 17 ja 18 (26. 11 ja 17.12.1994) sellest staabiajast päris huvitavalt, lisaks on seal fakte, mida mujal pole kohanud.

Viimane oli ees lahti, kui küsimuseõnnetus kaela kukkus

Noja Terras oli Rootsis 1946-1975 SASi ametnik ja siis Vabadusraadio '
Raadio Vaba Euroopa toimetuses Münchenis kuni 1985, olles 1976-1985
eesti osakonna juhataja.

Eks nüüd Arnold jätkab.

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 30 Jaan, 2005 15:38

Nojah, kingi sõbral Gaidari raamat, sõber aastaid tänab veel! Viimaste jõulude ajal saadud kingitusest oli abi

Mitu hilisemat eesti kindralit said tsaariarmees teenides nii Georgi ordeni 4. järgu kui ka Georgi mõõga?

Postitus Postitas **MOrav** » 30 Jaan, 2005 16:03

http://www.eha.ee/georgi/index.htm

Kokkulugemise jätan teiste hooleks

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 30 Jaan, 2005 16:56

Sellelt veebiaadressilt saab väga hea ülevaate, aga kas ka EW kindralid, kellel mõlemad autasud olid? Peab teadma EW kindralite nimesid. Kasutasin tegelikult üht teist artiklit, kus Georgi autasudest kirjutades oli muidugi viidatud Kröönströmile.

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 31 Jaan, 2005 21:06

Väsinud ootamast!
O.Heinze ja A. Silberg. (Ago Pajur Eesti kindralkond 1918 - 1940. Esmase analüüsi katse I. Ajalooline Ajakiri 2000. 3 (110))

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 02 Veebr, 2005 16:07

Ise küsin, ise vastan! Midagi muhedat kah! Kes oli see vahva sõduri Švejki seiklustes figureerinud tegelane, kes korrutas pidevalt: "Te ei tunne mind veel, aga te saate mind veel tundma!" Paluks auaste ja perenimi

Vastajatele teeks siiski sellise kitsenduse, et aumeestena vastaksid ainult need, kes on nooremad kui 30 talve! Nime osas vihje vene sõjaväefolkloorist - mõista, mõista, mis see on - stoit jolka, vokrug ****? Vastus: seltsimehed ohvitserid võtavad vastu uut aastat

kulda18 · Postitus Postitas **kulda18** » 02 Veebr, 2005 16:25

kas tegu polnud mitte leitnant Dubiga? oli selline tulevane strateeg seal

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 02 Veebr, 2005 17:19

Tere kulda! Kui Sinu virtuaalnimes esinev number 18 vastab Sinu vanusele, või kui Sa oled isegi 12 aastat vanem, siis oled aus vastaja õige vastusega ja anna nüüd ise minna! Ehk siis küsi!

kulda18 · Postitus Postitas **kulda18** » 02 Veebr, 2005 18:00

Oh, kahjuks juba ammu ei vasta 18 mu vanusele

, aga piiriks seatud east on mul siiski 9 aastat puudu.

Uus küsimus oleks, et milline oli esimene sõjaväe regulaarüksus Eesti ajaloos, vihjeks veel, et see teenis ilma vaheaegadeta 362 aastat.

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 02 Veebr, 2005 18:07

Mis pada see veel on!? Kas nii pikka okupatsiooni on üldse olnud, et sellist üksust rinnal soojendada? No hakkan nüüd mõtlema!

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 02 Veebr, 2005 18:13

Kui nüüd mõtlema hakata, siis nii pikalt võis vegeteerida ainult ordu sõjavägi. Saksa,Mõõgavendade, Liivi - ei mäleta enam, kas rida õige, aga kuhugi sinna peaks vastus langema. Eks seal ka eestlasi oli!

Fred · Postitus Postitas **Fred** » 02 Veebr, 2005 18:41

Äkki on Eestimaa Aadlilippkond

kulda18 · Postitus Postitas **kulda18** » 02 Veebr, 2005 18:58

pihtas põhjas, ma ei uskunud, et see nii kähku tuleb!
Jah, 23. mail 1350 andis Saksa ordu suurmeister Heinrich Dusemer käsu asutada Eestimaa aadlilipkond. See oli esimene regulaarne sõjaväeüksus Eesti ajaloos, mis teenis vaheaegadeta kuni likvideerimiseni 1712.

Nimetus "aadli" tähendas seda, et aadliseisusest ülikutel oli kohustus väeosa ülal pidada. Ka ohvitserid olid arusaadavalt aadliseisusest, reakoosseisu moodustasid aga eesti talumehed. Eestimaale järgnesid Liivi- ja Saaremaa. Põhjasõja aastail 18. saj. algul teenis aadlilipkondades Eestimaal 750 meest, Liivimaal 500 ja Saaremaal 80 meest. Regulaarsõjaväe loomisest Eesti pinnal möödub aastal 2005 seega 655 aastat.

Küsimisjärg Fredi käes.

Arnold · Postitus Postitas **Arnold** » 02 Veebr, 2005 19:03

Hea näha, et uued tulijad taset hoiavad! Jõudu kõigile!

Fred · Postitus Postitas **Fred** » 04 Veebr, 2005 9:59

Minu küsimus järgmine.Mis aastal ja mis linnas loodi Eestis esimene kõrgem sõjaline õppeasutus?

www.militaar.net

Viktoriin

Kes on foorumil