42. leht 1281-st

Postitatud: 30 Jaan, 2005 15:35
Postitas MOrav
Lisaks veel vihjete taustaks, et

isa EV riigisekretär (1920-1940) ja Riiginõukogu liige Karl-Johannes Terras (9. IX 1890 Vaivara vallas Perjatsil - 25. XII 1942 Kirovi oblastis Vjatlagis),

isa vend riigikontrolli sõjaväeosakonna peakontrolöri asetäitja Alfred Terras (18. II 1893 Vaivara vallas Perjatsil - hukati 3. VIII 1942 Sverdlovski oblastis Sosvas),

isa teine vend Artur Terras (18. II 1901 Virumaal Vaivara vallas Perjatsil - 26. XI 1963 Stockholmis), metsavend Vihasoo metsades 1941, Põhja-Eesti Omakaitse ülem 1941, Tallinna linnapea 24.-29. VIII 1941, ülemlinnapea 29. VIII-6. XII 1941, 1. bürgermeister 6. XII 1941-IX 1944 (tagandati).

Aleksander Terras kirjutab "Teatajas" 17 ja 18 (26. 11 ja 17.12.1994) sellest staabiajast päris huvitavalt, lisaks on seal fakte, mida mujal pole kohanud.

Viimane oli ees lahti, kui küsimuseõnnetus kaela kukkus :)

Noja Terras oli Rootsis 1946-1975 SASi ametnik ja siis Vabadusraadio '
Raadio Vaba Euroopa toimetuses Münchenis kuni 1985, olles 1976-1985
eesti osakonna juhataja.

Eks nüüd Arnold jätkab.

Postitatud: 30 Jaan, 2005 15:38
Postitas Arnold
Nojah, kingi sõbral Gaidari raamat, sõber aastaid tänab veel! Viimaste jõulude ajal saadud kingitusest oli abi :wink:
Mitu hilisemat eesti kindralit said tsaariarmees teenides nii Georgi ordeni 4. järgu kui ka Georgi mõõga?

Postitatud: 30 Jaan, 2005 16:03
Postitas MOrav
http://www.eha.ee/georgi/index.htm

Kokkulugemise jätan teiste hooleks :lol:

Postitatud: 30 Jaan, 2005 16:56
Postitas Arnold
Sellelt veebiaadressilt saab väga hea ülevaate, aga kas ka EW kindralid, kellel mõlemad autasud olid? Peab teadma EW kindralite nimesid. Kasutasin tegelikult üht teist artiklit, kus Georgi autasudest kirjutades oli muidugi viidatud Kröönströmile.

Postitatud: 31 Jaan, 2005 21:06
Postitas Arnold
Väsinud ootamast!
O.Heinze ja A. Silberg. (Ago Pajur Eesti kindralkond 1918 - 1940. Esmase analüüsi katse I. Ajalooline Ajakiri 2000. 3 (110))

Postitatud: 02 Veebr, 2005 16:07
Postitas Arnold
Ise küsin, ise vastan! Midagi muhedat kah! Kes oli see vahva sõduri Švejki seiklustes figureerinud tegelane, kes korrutas pidevalt: "Te ei tunne mind veel, aga te saate mind veel tundma!" Paluks auaste ja perenimi :wink: Vastajatele teeks siiski sellise kitsenduse, et aumeestena vastaksid ainult need, kes on nooremad kui 30 talve! Nime osas vihje vene sõjaväefolkloorist - mõista, mõista, mis see on - stoit jolka, vokrug ****? Vastus: seltsimehed ohvitserid võtavad vastu uut aastat :lol:

Postitatud: 02 Veebr, 2005 16:25
Postitas kulda18
kas tegu polnud mitte leitnant Dubiga? oli selline tulevane strateeg seal 8)

Postitatud: 02 Veebr, 2005 17:19
Postitas Arnold
Tere kulda! Kui Sinu virtuaalnimes esinev number 18 vastab Sinu vanusele, või kui Sa oled isegi 12 aastat vanem, siis oled aus vastaja õige vastusega ja anna nüüd ise minna! Ehk siis küsi!

Postitatud: 02 Veebr, 2005 18:00
Postitas kulda18
Oh, kahjuks juba ammu ei vasta 18 mu vanusele :cry: , aga piiriks seatud east on mul siiski 9 aastat puudu.

Uus küsimus oleks, et milline oli esimene sõjaväe regulaarüksus Eesti ajaloos, vihjeks veel, et see teenis ilma vaheaegadeta 362 aastat.

Postitatud: 02 Veebr, 2005 18:07
Postitas Arnold
Mis pada see veel on!? Kas nii pikka okupatsiooni on üldse olnud, et sellist üksust rinnal soojendada? No hakkan nüüd mõtlema!

Postitatud: 02 Veebr, 2005 18:13
Postitas Arnold
Kui nüüd mõtlema hakata, siis nii pikalt võis vegeteerida ainult ordu sõjavägi. Saksa,Mõõgavendade, Liivi - ei mäleta enam, kas rida õige, aga kuhugi sinna peaks vastus langema. Eks seal ka eestlasi oli!

Postitatud: 02 Veebr, 2005 18:41
Postitas Fred
Äkki on Eestimaa Aadlilippkond

Postitatud: 02 Veebr, 2005 18:58
Postitas kulda18
pihtas põhjas, ma ei uskunud, et see nii kähku tuleb!
Jah, 23. mail 1350 andis Saksa ordu suurmeister Heinrich Dusemer käsu asutada Eestimaa aadlilipkond. See oli esimene regulaarne sõjaväeüksus Eesti ajaloos, mis teenis vaheaegadeta kuni likvideerimiseni 1712.

Nimetus "aadli" tähendas seda, et aadliseisusest ülikutel oli kohustus väeosa ülal pidada. Ka ohvitserid olid arusaadavalt aadliseisusest, reakoosseisu moodustasid aga eesti talumehed. Eestimaale järgnesid Liivi- ja Saaremaa. Põhjasõja aastail 18. saj. algul teenis aadlilipkondades Eestimaal 750 meest, Liivimaal 500 ja Saaremaal 80 meest. Regulaarsõjaväe loomisest Eesti pinnal möödub aastal 2005 seega 655 aastat.

Küsimisjärg Fredi käes.

Postitatud: 02 Veebr, 2005 19:03
Postitas Arnold
Hea näha, et uued tulijad taset hoiavad! Jõudu kõigile!

Postitatud: 04 Veebr, 2005 9:59
Postitas Fred
Minu küsimus järgmine.Mis aastal ja mis linnas loodi Eestis esimene kõrgem sõjaline õppeasutus?