www.militaar.net

wolfgang kirjutas:...Mingi pardihaavliga laseks need väiksed nikerdised ikka väga kerge vaevaga tolmuks, kui nad madalal.
Kõrgete vastu oleks abiks ilmselt, vähe suurem droonike, millele sile poolauto külge "teibitud" on.

1. Haavlipüssi praktiline laskekaugus on mõnikümmend (u. 40) meetrit .
2. 12-se toru tagasilöök purustab jälitava drooni.

Kilo Tango kirjutas:
Samuti see simulaatorijutt pigem kinnitab teooriat - simulaatoris kedagi alla lasta on keeruline ainult siis kui see tegeleb vastutegevusega ja tal on sinu suhtes sama soov. Droonid lendavad suhteliselt otse minimaalse manööverdamisega.

Jutt oli rammimisest (ehk siis target interception). Ning kuna droonid on kerged, siis tuule mõju nende kursi stabiilsusele droonivõitluse seisukohast on kindlasti märgatav. Oluline on ka, mis asenditest tabamust soovitakse saavutada. Kas vaid tagantlähenedes, või ka sihtmärgi liikumissuunale risti/vastassuunas lähenedes.

Kapten Trumm kirjutas: Selleks, et korvata juhtimise ebatäpsusi, on lihtne lahendus - suurem lennukiirus. Mudellennukite kiiruse rekord on praegu üle 700 kmh.

Soovid seda väidet ehk rohkem lahti seletada? Minu arust suurem kiirus peaks just suurendama inimjuhtimise ebatäpsusest tulenevaid vigu, sest aega nende kompenseerimiseks on vähe, ning signaali saatmine/töötlemine puldist lennukisse ja tagasi lisab juhttoimele arvestatava viite.

Kui automaatset objekti leidmist (mitte selleni juhtimist) mitte kasutada, siis pildiedastuse lahendus operaatorile peab olema samuti kallimate hulgast. Analoogvideo resolutsiooniga drooni leidmine visuaalselt saab olema raske.

Kapten Trumm kirjutas: Aga mingite smart mürskudega Oerlikoni õhutõrje kahureid siia kunagi ei tule.
Pealegi on nende kättesaadavus kahtlane (pole seal kus vaja oleks).

Minu mõte oli pigem jalaväe TT relvadele mõeldud droonivastasest airburst moonast, mis arvestades ülesannet, ei pea olema nii smartid, kui meetri täpsusega täpselt kaeviku kohal plahvatada suutvad smart mürsud. Aga loomulikult sellel lahendusel on omad probleemid. Näiteks 1km horisontaalselt kauguselt kindlasti vastase drooni tõrjuda ei saaks. Pigem vaid otse pea kohalt alla tuua. Kättesaadavuse seisukohalt oleks ta arvatavasti parem, sest harilkke torusid jagub, toota oleks teda odav, ning käsitlemise seisukohast oleks ta kindlasti tugevam.

wolfgang kirjutas:...Mingi pardihaavliga laseks need väiksed nikerdised ikka väga kerge vaevaga tolmuks, kui nad madalal.
Kõrgete vastu oleks abiks ilmselt, vähe suurem droonike, millele sile poolauto külge "teibitud" on.

https://youtu.be/StxbkWLLTMI?t=83

vesse kirjutas:Minu mõte oli pigem jalaväe TT relvadele mõeldud droonivastasest airburst moonast, mis arvestades ülesannet, ei pea olema nii smartid, kui meetri täpsusega täpselt kaeviku kohal plahvatada suutvad smart mürsud. Aga loomulikult sellel lahendusel on omad probleemid. Näiteks 1km horisontaalselt kauguselt kindlasti vastase drooni tõrjuda ei saaks. Pigem vaid otse pea kohalt alla tuua. Kättesaadavuse seisukohalt oleks ta arvatavasti parem, sest harilkke torusid jagub, toota oleks teda odav, ning käsitlemise seisukohast oleks ta kindlasti tugevam.

Vähemalt tavalise moonaga ei saa TT relvast pea kohalt midagi alla tuua TT relva tagumise "lehviku" tõttu. Ma ei tea, mis on maksimaalne nurk, millega saab näiteks Kustist püsti seistes kildu lasta aga ei usu, et see väga üle 30 kraadi on. 30 kraadine nurk tähendaks, et 200m kõrgusel olevat drooni saaks lasta minimaalselt 400m kauguselt. Kokkuvõttes jääb üsna kitsas sektor, kuna sellest 400m väga palju kaugemale ei lase ja lähemalt ei saa. Kaugelt seda väikest drooni üldse läbi sihiku näha on? Kinnisel maastikul ei pruugi sobivat laskesektorit ka leida.

Ja kuidas sinu arvates CG'st valgust lastakse?

"Tõkkeaerostaat" multirootorite vastu. Lased välja metallõngapilve mille rootori labad enda ümber tõmbavad.
Peened metall- või nailonlindid mis õhus tükk aega hõljuvad. Multirootor mässib selle lindi enda tiivikute vastu ja kukub alla.
Sellest peaks piisama nende odavate droonide vastu mis paarisaja meetri kõrgusel lendavad.

"Tähepilv" tüüpi ilutulestikurakett, on keegi sellega proovinud ? Paarisaja meetri kõrgusele peaks piisama

TTA kirjutas:Ja kuidas sinu arvates CG'st valgust lastakse?

Arvasin siiani, et valgusrakett on lahjem aga miski ürgse internetiallika väitel (http://fas.org/man/dod-101/sys/land/row/weg.pdf) on mürsu kaal ja algkiirus samad, mis teistel, seega pasitab, et ei ole. Selles osas panin puusse aga mis on siis maksimaalne nurk, millega julgeksid kildu lasta? Pakun endiselt, et päris pea kohalt sellega drooni ei lase.

kuido20 kirjutas:"Tähepilv" tüüpi ilutulestikurakett, on keegi sellega proovinud ? Paarisaja meetri kõrgusele peaks piisama

Hakata oma positsioonide kohal ilutulestikku laskma on kõige geniaalsem militaarmõte üldse. Läbi aegade. Selle eest braavo.

Kusjuures droonile ei tee isegi massiivne ilutulestik mitte essugi (ilus video muide): https://www.youtube.com/watch?v=d-wnDCJ3rgU

Ärge nüüd liiga tõsiselt võtke, aga tea kas oleks võimalik õpetada jahipistrike väiksemaid/aeglasemaid nö tsiviil-droone ründama/kahjustama. Korduvkasutatav, kodumaine, odav .

Avatar kirjutas:Ärge nüüd liiga tõsiselt võtke, aga tea kas oleks võimalik õpetada jahipistrike väiksemaid/aeglasemaid nö tsiviil-droone ründama/kahjustama. Korduvkasutatav, kodumaine, odav .

Jahipistriku kasvatamine on ilmselt kallim kui ka üsna vintske ründedrooni loomine. See tähendab kasvataja kuupalka ja väljaõpet üksuse koosseisus. Ei ole hea mõte, kuna tegemist on amortiseeruva põsikuluga - pistrik sureb 20 aasta vanuselt. Lisaks on tegemist Eesti oludes üliharuldase linnuga. Tõsisemalt ei võta seda teemat.

no mida drooni neutraliseerimiseks vaja? Teha pimedaks ja mott, edasi las lendab kui tahab ja kuhu tahab... Piisab kui näiteks laseriga drooni kaamera optiline CCD/CMOS element rikkuda. Teoreetiliselt peaks piisama puupüssist, korralikumast optilisest sihikus ja selle puutoika külge aretatud väheke võimsamast pooljuhtlaserist. Laserit ei piira ka laskeulatus, kilomeetrid vähimagi probleemita selges õhus.

kaardikepilaseri eksperiment CCTV kaameras


Jama tekiks ainult droonidega mis tegutsevad öösel ja kannavad IRNV/FLIR kaameraid. Neid ei oska ju taevast otsida. Vbl kui targad mehed leiutaks detektori mis oskaks lähiümbruse taevas töötavaid elektri või sisepõlemismootoreid otsida (kõik ju, eriti punt elektrimootoreid, kiirgavad töötades mingil määral elektromagnetlaineid) ning lokaliseerida.

Teine negatiivne omadus on oht kasutaja silmadele. Üle 1mW võimsusega laser võib juba silma sattudes silmapõhja augu kõrvetada (valgud silma koes koaguleeruvad).Tsiviilkäibelaserid on sellest väljundvõimsusest allpool.Eranditega. Jumala eest ärge hakake omapäi eksperimenteerima näiteks DVD/CD kirjutajate sees olevate laseritega, need on ca 200-300mW võimsusega, satub kogemata silma, olete momentaalselt silmast ilma.

Siinkohal oleks sobilik tsiteerida ühe MeV tegelase kommentaari siin foorumis toimunud mõttearendusele kasutada tankitõrjerakette rannakaitses:
/Praeguses olukorras on taoline initsiatiiv küll tervitatav, kuid seda ei saa pidada süsteemseks rannakaitseks/.
Ringi sõnastada see droonide kohta ja kärab küll

No nüüd on olemas korralik asi droonide vastu http://forte.delfi.ee/news/teadus/droon ... d=72695841