www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Aug, 2025 11:14 Minuarust pole nendega nt autoremondi juures muud teha, kui õli vahetamisel kanda. Ajavad ropult käsi higistama. Mina kannan siiani tekstiilist/kunstnahast töökindaid.

Mulle meeldib kummikinnastega ka pigem selliseid õliseid töid teha. Kusjuures neid õhukesi kindaid saab ka veidi paksemaaid osta. Sel juhul on pakis 100 asemel 50.
Nende õhukeste kinnaste suurim viga on see kui ühed katki lähevad siis on juba käed higistanud ja uued kohe kätte ei taha minna. Samas on neid hea ka nii kasutada et kui mäed mustad siis tõmbad kummikindad kätte ja 20 minuti pärast saad käed ilusti seebiga puhtaks, oleks nagu saunas käinud

Walter2 kirjutas: ↑28 Aug, 2025 9:59 Täiesti õige mõttekäik ja toetan kahe käega . Tegelikult tuleks kaitse otstarbel kõik ICE mootorid riigis ära keelata kuna vaenlase tulekul on siis lihtne aru saada kuskohas ta tegutseb pelgalt mootorimürina järgi. Tuleviku hüpoteetilistel droonimeestel on ka lihtne kasvõi kinnisilmi kõik segamini tampida muretsemata kas tegu on vaenlase või omade tehnikaga.

Nendel väikemootoritel (väljalaske) müra summutamisega tootja just ülearu pole ennast vaevanud. Võrrelge vahelduseks nendele paigaldatud summutit nt mootorratta omaga. Kindlasti on neid võimalik vaiksemaks saada, muidugi väljalaske takistus tuleb võimsuse vähenemise arvelt. Husqvarna mootorsael on mürasilt 100 dB vms - see on madalalt lendava hävitaja müratase muidu. Sõiduauto salongis on maanteekiirusel müratase 60-70 dB. NB! antud seos pole lineaarne, 60 dB on kordades vähem kui 100 dB.

Ja õhkjahutusega mootor ise on ka kärarikkam, kuna puudub sisemüra summutav jahutussärk.

Kahekordne helirõhu kasv on ca 3 dB

Nendel väikemootoritel (väljalaske) müra summutamisega tootja just ülearu pole ennast vaevanud. Võrrelge vahelduseks nendele paigaldatud summutit nt mootorratta omaga. Kindlasti on neid võimalik vaiksemaks saada, muidugi väljalaske takistus tuleb võimsuse vähenemise arvelt. Husqvarna mootorsael on mürasilt 100 dB vms - see on madalalt lendava hävitaja müratase muidu. Sõiduauto salongis on maanteekiirusel müratase 60-70 dB. NB! antud seos pole lineaarne, 60 dB on kordades vähem kui 100 dB.

Ja õhkjahutusega mootor ise on ka kärarikkam, kuna puudub sisemüra summutav jahutussärk.
[/quote]

Ja muruniitjate-trakatsite tootjad ei ole väga panustanud millegipärast väljalaske "vaikusele". Olen ka ise imestanud, kuigi on ka meeldivaid erandeid..
Olen paar murutrakatsit vaikseks teinud auto väljalaske osi kasutades. (vana väljalaskesüsteem oli läbi roostetanud). Midagi nagu allpool videos.
https://www.youtube.com/shorts/mFfnvsqt ... ture=share
Mu enda Yardman-il on Honda Transalp XL600V summuti - sõbral jäi originaal üle) ja jummala vaikne pill. Summuti selline:(https://www.ebay.co.uk/itm/126896640800)
Midagi sellist võrdlusena:
https://www.youtube.com/shorts/xqC8V4UY ... ture=share
Mis on muruniitja summutis?
https://www.youtube.com/watch?v=bOoEK_Hyu_U

Olen reaalselt kukalt kratsinud, miks muruniitjate ja trakatsite tootjad sellele tähelepanu ei pööra.. Samas ei olene ka hinnaklassist ja on odavama otsa hiinakaid, mis on jummala vaiksed..Ja ostad premium xx muruniitja mahedalt julma db-ga..
Mulle põnev teema ja ootan arvamusi.

OLAVI kirjutas: ↑27 Aug, 2025 23:19 Kas on aeg kiirekäigulised (2 takt) pisimootorid laiatarbes ära keelata, kui "paanikaõhutajad"?
Kui kaugem naaber oma võsalõikaja piinamist alustas, siis pilk hakkas kiiresti taevas "mopeedi" otsima.

Rahuajal ei ole sellel mõtet ja ka sõja ajal peab saama kuidagi küttepuid varuda. Mootorsaag teadupärast on väga vajalik tööriist metsas ja ka kodus. Ja kui sõda juba lahti, vaevalt, et keegi enam muru trimmerdamise ja niitmisega ennast vaevab, siis on hoopis muud mured ja tegemised. Ja nagunii saab igaüks aru, et mis toimub. Keegi ei hoia mootorsaagi põhjagaasiga ja ka trimmerdamisel on aru saada kuulmise järgi, et tegu on trimmeriga(trimmerdamisega). Kõrv eristab ka ära selle, et kas see mootori hääl liigub, või on enam-vähem paikne.
Pole mõtet siin uut "saagi" käima tõmmata ja "õhutada".
Ja annaks j. selle eest, et keegi rumal inimene seda meie teksti siin ei loeks ja ei hakkaks mingit seadust tegema. See paneks meie elule viimase põntsa.

Mootorsaag teadupärast on väga vajalik tööriist metsas ja ka kodus. Ja kui sõda juba lahti, vaevalt, et keegi enam muru trimmerdamise ja niitmisega ennast vaevab, siis on hoopis muud mured ja tegemised. Ja nagunii saab igaüks aru, et mis toimub. Keegi ei hoia mootorsaagi põhjagaasiga

"Keegi ei hoia mootorsaagi põhjagaasiga" paluks selgitust Teie mõttele. Suurim probleem mootorsaagide "surmas" on just "töristamine" ja töö käib põhjagaasiga pigem.. Rääkides tehnika valekasutusest..

Ps! Mootorsaed on üldjuhul 2 taktilised (lihtsalt infoks)

krossipart kirjutas: ↑28 Aug, 2025 14:45
"Keegi ei hoia mootorsaagi põhjagaasiga" paluks selgitust Teie mõttele. Suurim probleem mootorsaagide "surmas" on just "töristamine" ja töö käib põhjagaasiga pigem.. Rääkides tehnika valekasutusest..

Ps! Mootorsaed on üldjuhul 2 taktilised (lihtsalt infoks)

No kolmkümmend aastat saagidega tegelemine.... ei tohiks minu arusaamistes kahelda.
Mitte töristamine ei pane saele põntsa, vaid lahja segu(õli vähesus) ja ka karpa vale reguleering, kulunud vändatihenidid ja viga ühes suures tihendis, kes ei oska saagi kasutada.Ülekoormamine. Põhjagaasiga käibki saagimine, kuid jämedamate puude saagimisel tuleb anda mõned korrad vahegaasi. Kes harrastab korraga ühe jutiga jämedat palki läbi saagida, sellel mehel on oht see saag ka kokku jooksutada. Eriti siis, kui on tegu uuemapoolse asjaga, palava ilmaga ja nagu juba ennem mainisin, kõik muud tegurid. Kui juba vana sissetöötanud asi, ehk siis peab ja kestab.
Ja selgitus küsimusele, et keegi ei hoia mootorsaagi põhjagaasiga..... oli siis mõeldud seda, et kui keegi kuskil saeb, siis on see ju kuulda, et tegu mootorsaega. Kui aga sarnane hääl õhus, ja vahegaasi ei lasta, ju see siis mingi lendav objekt peaks olema, mitte mootorsaag
Ja kui vaja töristada, siis tuleb ka vastavalt õrnemalt peale suruda.... mitte kompenseerida nüri ketiga ja suure jõuga pealesurumisega head saagimist. Õige saagimine toimub terava keti kasutamisega, pole suurt vajagi peale suruda, terava ketiga lõikab puud nagu saia. Paljudel pole muidugi veel kohale jõudnud, et tuleb pidevalt puruhambaid madalamaks käiata.

Paljud ei viitsi iga natukese aja järel ketti teritada. Huvitav, kas kettidel on erinevusi nürinemise kiiruses?

paadikapten kirjutas: ↑28 Aug, 2025 20:24 Huvitav, kas kettidel on erinevusi nürinemise kiiruses?

On ikka. On olemas kette nt. lammutus- ja päästetööde jaoks. Nendel on hambad mingist erisulamist ja mõnest juhuslikust naelast läbisaagimine ei tee veel midagi. Aga need ketid on tavalistest jupp maad kallimad ka. Endal pole mul sellist vaja olnudki. Kujutan ette, et ega seda vist niisama viiliga kännu otsas väga ei terita ka (eks lõpuks läheb sellinegi nüriks), vaja on juba vastavat relakaga terituspinki.

Iga natukese aja tagant nüridaks läinud keti teritamine säästab keti eluiga ja tõstab tööviljakust. Lihtsam on õigel ajal ära teritada, mitte lasta lõpuni nüriks. Pärast siis ohkimine, et ei jõua ära viilida... Ja kui kasutada ketiterituspinki, siis mul tuleb masendus peale- keerab keti p.sse. Käiakivi pöörlemiskiirus aetud liiga suureks ja sellega ajab kohe hamba siniseks ja karastab nii ära, et viil enam peale hästi ei hakka. Kunagi mõtlesin, et teen omale terituspingi, millel siis käia pöörded oleksid madalamad. Aga laiskus on suur asi ja seda tuleb ikka au sees hoida. Siiani viilin, sest tegin seda juba põhikooli aegu...

Kõvasulamplaatidega kett pidi ka juhusliku "mullapuute" osas immuunne olema. Samas, palju kallim on ka ja kivi vastu võib sodiks ikka minna.
Endal kogemus puudub.

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Aug, 2025 22:06 Kõvasulamplaatidega kett pidi ka juhusliku "mullapuute" osas immuunne olema. Samas, palju kallim on ka ja kivi vastu võib sodiks ikka minna.
Endal kogemus puudub.

Kõvasti kallim teritada ka kui lõpuks nüriks saad

maksipoiss kirjutas: ↑29 Aug, 2025 6:31

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Aug, 2025 22:06 Kõvasulamplaatidega kett pidi ka juhusliku "mullapuute" osas immuunne olema. Samas, palju kallim on ka ja kivi vastu võib sodiks ikka minna.
Endal kogemus puudub.

Kõvasti kallim teritada ka kui lõpuks nüriks saad

Sellist ise ilma terituspingita ei teritagi.

Terituspink ja teemantketas. Ei midagi hullu.

Aga karbiid ei kulu ka niiviisi, teritada vaja palju harvem.

maksipoiss kirjutas: ↑29 Aug, 2025 6:31

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Aug, 2025 22:06 Kõvasulamplaatidega kett pidi ka juhusliku "mullapuute" osas immuunne olema. Samas, palju kallim on ka ja kivi vastu võib sodiks ikka minna.
Endal kogemus puudub.

Kõvasti kallim teritada ka kui lõpuks nüriks saad

0,25eur hammas vs 6 eur tavakett