www.militaar.net

Võimalik, et 220V võrguga tuleb jama. Praegusel ajal on Eestis lõpptarbijale mõeldud elektrivõrgu pinged 230 ja 400 volti. Trumm ja teised targad saage lõpuks N-Liidu kaotusest üle, seal oli nimipinge elektrivõrgus 220/380 volti. Tean, et on lubatud kõrvalekalded ja kõik ei saa kogu pinget kasutada. Tallinna 127/220 voldised piirkonnad peaks ka olema nüüdseks normaalsele pingele üleviidud. Kui kannatab autot soojendada, kannatab ka laadida selle standard juppstükiga, kellel kobedam peakaitse ja rammusamad kaablid, see võib soetada ka võimsama laadija.
Elektrivoolu võimsus on pinge ja voolutugevuse korrutis, seega 10A kaitsme taga saab olla 2,3 kW laadija, 16A kaitsme järele saab panna 3,6 kW ja mina võin 27.6 kW laadida, juhul kui teised tarbimised ära jätta.

Elektrivoolu võimsus on pinge ja voolutugevuse korrutis, seega 10A kaitsme taga saab olla 2,3 kW laadija, 16A kaitsme järele saab panna 3,6 kW ja mina võin 27.6 kW laadida, juhul kui teised tarbimised ära jätta.

Päris nii ei saa arvutada. Ükski seade ei tööta kaitsme rakendumise piiril. Ma ei ole elektrivõrkude eeskirjadega täpselt kursis, kuid kui ma ei eksi, siis pideva koormuse puhul üritatakse jääda kusagil 80% ulatusse rakendumise piirist, eelistatavalt alla selle. Plokisoojendajad tipnevad kusagil 2 kW juures.

See kõik on õige ehitise sisese võrgu puhul.
Liitumiskilbi kaitse on arvestatud 100% pidevale koormusele ja praktikas annab enne rakendumist veel rohkem läbi, eriti külmaga.

Kui peakaitse on nt 16A ja ühefaasiline, siis maksimaalne tarbimine

230V*16A*cosfi millest cosfi on võimsustegur. Vähegi normaalsel toiteplokil on see >0.9

Aga nt väiksemal elektrimootoril võib olla ka 0.7.


Minu kogemus ütleb et ühe trafo taha võib EE pohhuistlikult müüa ampreid "ülekattega" ning kui sul on nt 10 tarbijat, igaühel 16A peakaitse ja kõik tarbivad 100% siis... Trafokaitse lööb välja. Kunagi kaklesin selle pärast EE-ga, ajasid igatsorti udu et nii peabki jne, ma rõhutasin et kui maksan 32A eest ampritasu siis ma neid kasutan ka niipalju kui just tahan. Kuidagi lahenes ära ja saingi oma tahtmise.


Elektriautode laiema leviku korral selline jama ilmselt eskaleerub.

Kui võrk ei võimalda tarbijale lubatud ja makstud maksimaalse nimivoolu kasutamist, siis tuleb võrk renoveerida.
Mul on maakohas 1 x 20A ja see sealt ka läbi tuleb. Peakaitse rakendub kuskil 22 A mõõdetud pideva voolutugevuse juures.
Tõsi, nii alajaam kui kaabeldus on 2000 aasta paiku uuendatud.

Kohustuslik lugemine neile kes endiselt usuvad et elektriautode elutsükli keskkonna jalajälg on sama või suurem kui sisepõlemismootoriga autodel.

https://blogs.ethz.ch/energy/electric-v ... inability/

Lugesin.
Probleemid:
1) Autor nendib, et tegelikku akude tootmise CO-jalajälge ei tea, sest tööstus salatseb. On oletused ja hinnangud.
2) Kui palju toodetakse auto kohta süsinikku lisaks akude valmistamisele? Kas lisaks vajalik vajalik plast ja metall on kuskil maapõues valmis lehtede või toorikutena ootel?
2) Kogu jutt taandub CO-le, kuid ülejäänud kahju loodusele on hindamata.

Pluss:
1) patareide tootmine areneb.
2) ???

Isiklik mulje artiklist.

mart2 kirjutas:2) Kui palju toodetakse auto kohta süsinikku lisaks akude valmistamisele? Kas lisaks vajalik vajalik plast ja metall on kuskil maapõues valmis lehtede või toorikutena ootel?

See ju ei tohiks erineda sisepõlemismootoriga autodest.

Olukorras, kus paar aastakümmet tagasi toodetud sisepõlemismootoriga auto on olemas ja ressurssi jagub veel paarikümneks aastaks, on selle kasutaja selgelt rohelisem uue elektriauto ostjast. Olukorras, kus mõlemad tuleb toota, on ühest vastust keeruline anda.

Nii ja naa. Aga loogilisena tundub, et pigem kasutada V8 mootoriga USA raud loomuliku lõpuni ära kui iga paari aasta takka uus auto osta, olgu või elektriline. Piinlikul kombel olen viimase viie aastajooksul kolm tutikat autot ostnud, ehk siis käige ikka minu sõnade järgi...

Elektriautode varjukülg:

https://insideevs.com/news/527874/volks ... -charging/

Tahkisakud, tulge ruttu!

Gideonic kirjutas:Elektriautode varjukülg:

https://insideevs.com/news/527874/volks ... -charging/

Sisepõlemismootoriga autod süttivad kordades tihemini kui elektriautod. Taandatuna identse kasutussageduse peale.

Kilo Tango kirjutas:

Gideonic kirjutas:Elektriautode varjukülg:

https://insideevs.com/news/527874/volks ... -charging/

Sisepõlemismootoriga autod süttivad kordades tihemini kui elektriautod. Taandatuna identse kasutussageduse peale.

Ekstaole. Aga põlevad need õkomõko autod küll kenasti. Lausa nii kenasti, et kustutada ei õnnestu. Ma loodan, et põlevad ikka siis kuni lõpuni roheliselt.

Kriku kirjutas:

mart2 kirjutas:2) Kui palju toodetakse auto kohta süsinikku lisaks akude valmistamisele? Kas lisaks vajalik vajalik plast ja metall on kuskil maapõues valmis lehtede või toorikutena ootel?

See ju ei tohiks erineda sisepõlemismootoriga autodest.

No ei tea, kahjuks sellest artiklist ei selgu.
Mitteöko autos on metalli rohkem, kuid taaskasutamine võiks tooraine (metalli) tootmist vähendada, elektriautod on järjest rohkem komposiitmaterjalidega ja nende tootmisest/taaskasutamisest on vähem teada.
Jah, ka sisepõlemismootoriga autodel kasutatakse komposiiti, kuid nende olulisus kasvab väga kallitel mudelitel... Miks?

Sügavuti pole mõtet analüüsida, lihtsalt tõin välja mulle silma torganud küsimused, millised takistasid tasakaalustatud mulje saamist.