www.militaar.net

Nagu tellitult veel;
https://www.err.ee/1609677470/ulim-ebas ... e-eurodeni

Veebruaris avatud Balti sagedusreservide turg on pakkunud halbu hinnaüllatusi, sest tunnihinnad on kõikunud mõnekümnest sendist mitme tuhande euroni megavatt-tunnist. Elektritootjad ja asjatundjad hindavad, et Eleringi kulu paisub prognoosituga võrreldes mitmekordseks. Võrreldes Soome samalaadse turuga on hinnavahe mitmekümnekordne.

numbritest lähemalt;

Kolme Balti süsteemioperaatori prognoos ütles, et kolme riigi peale kulub sel aastal süsteemioperaatoritel reservide soetamiseks paarsada miljonit eurot.

See oli siis unistus. Tegelikkus

Ometi näitasid esimesed nädalad ja nüüd juba kolm kuud, et suure tõenäosusega pole selle prognoosiga midagi peale hakata. Mitmel põhjusel, mida mõne asjatundja sõnul oleks võinud ette näha, on sagedusreservide hind pööraselt kõikunud. Tunnihind võis olla mõnel päeval tunde mõnikümmend senti ning mõni päev hiljem üle 2000 euro megavatt-tunnist. Mitmel korral on jõutud ka 4000-eurose ehk maksimaalse tunnihinnani.

Teisi arvamusi

Turuosalised ehk elektritootjad ongi sagedusreservide aastase kulu prognoosi suhtes olnud algusest peale väga skeptilised ning pakkunud, et see kulu saab tänavu olema vähemalt kaks korda suurem kui Balti kolme süsteemioperaatori konservatiivses hinnangus esitatud 200 miljonit eurot, millest Eleringi osa oleks 60 miljonit.

Tegelikkus

Allikson on teinud reservide turu tunnihindade põhjal ka arvutused, mis näitavad, et 5. veebruarist, mil turg avanes, kuni eelmise nädala lõpuni on kolm süsteemioperaatorit Balti turul kulutanud umbes 168 miljonit eurot. Eleringi osa võiks olla sellest kolmandik või veidi vähem. Maha tuleks lahutada tulu, mis süsteemioperaatorid ise on teeninud (Eleringi puhul näiteks Kiisa elektrijaam).

Sisuliselt kolme kuuga aasta kulu tehtud. Mis tähendab, et kahekordne kulu tõus võib olla ülimalt optimistlik. Natuke planeerimismetoodikast ka

Elering ise on oma arvutused teinud sagedusreservi tariifi aluseks oleva metoodikaga, mida turuosaliste sõnul pole nendega jagatud. Seega on kellelgi peale süsteemioperaatorite ka üsna keerukas hinnata, milline on kulu tegelikult olnud.

Kas jälle mingi tellitud tulemusega dokument, mille sarnaseid meie energeetika poliitika kujundajad nõuavad? Põhjustest ka

Et hind on käinud ära ka 4000 euro juures, näitab, et puudu on uusi tootmis- ja salvestusvõimsusi, lausus Kasparov.

Mis puudutab salvestusvõimsustesse. Nagu siin teemas on mitu korda tõdetud, saab vajaminevas mahus salvestusvõimsuste rajamise hind olema selline, et 0 kuni 4000 euroni kõikuv hind on liiga väike katmaks turupõhiselt, tehtud investeeringuid! Nii, et tulevad ajad kus tavatarbijatel võrguteenuste arve saab olema suurem kui elektri eest tasutud summa!

Veelkord Aitäh meie energiapoliitika kujundajatele, nii endistele kui ka praegustele!
Kas me näeme mingeid tegevusi asja kiireks parandamiseks? Ei! Kivipalluri otsustavusega püütakse jätkata meid põhja viinud "roheenergeetika" poliitikaga.
Sisuliselt maja on kaela varisemas, aga midagi ei toimu. Tuleks kiirelt ära otsustada. Kas üle gigavatise võimsusega tuumajaam, sest energeetiliselt on Balti ruum üks. Või uute tehnoloogiatega põlevkivijaamad samas mahus. Sellisel juhul tuleb ka CO2 saastearvestamise metoodika üle vaadata. Minu arusaamist mööda ei põhine see mõõtmistele (tegelikule eraldumisele). Ja sellega on väga kiire, sest erasektor ei tule oma rahadega, regulatiivselt ära solgitud turule, piisavas mahus sisse. Riiklik toetus peab igal juhul olema. Otsustatud asjad, kaks 100 MV gaasijaama on nagu tilk meres, liiga vähe! Fermi minu mäletamist mööda viimati rääkis juba 600MV väikereaktorist (enne 300MV). Suurem vajadus on ilmne!!!

Üha enam näib kinnitust saama vana kartus, et oma riigi projekt käib ühele talupojarahvale üle mõistuse.

Ei tea kas nii hull on. Aga valesti tegemisel võivad olla fataalsed tagajärjed. Näiteks USA kohta on ütlemine (Churchill vist)" Ameeriklased teevad kõike õieti! Kui on kõik valed võimalused järgi proovinud" Hetkel käib seal nähtavasti kõige valemate järgi proovimine!

Kumb muidu soodsam oleks, kaks väikest või üks suurem reaktor?
Kahe reaktoriga on natuke parem muidugi, rikke puhul ei kuku kogu võimsus tagant ära.

Ei pidanudki valimisteni ootama: Elektrilevi tõstab alates Augustist võrgutasu 2,6 protsenti

Kui vale on Balti riikides kasutatav energeetikakonseptsioon;
https://www.err.ee/1609678337/eksperdid ... tuste-ohtu

Sõltuvus päikese- ja tuuleenergiast võib muuta elektrivõrgu katkestuste suhtes haavatavamaks, ütlesid eksperdid, kellega rääkis Briti väljaanne The Telegraph. Ehkki esmaspäeval Hispaaniat ja Portugali tabanud katkestuste põhjus ei ole veel teada, viitasid asjatundjad seal järsult kasvanud taastuvenergia osakaalule.

Miks taastuvenergeetika ei kõlba

Eksperdid selgitasid The Telegraphile, et traditsioonilistel energiasüsteemidel on mehhanismid, mis võimaldavad neil tööle jääda ka siis, kui esineb šokk, näiteks voolutõus või -katkestus. Muuhulgas vajavad elektrivõrgud võrgu tasakaalustamiseks ja elektrisageduse hoidmiseks nn inertsi. Inertsi tekitavad pöörlevate osadega generaatorid – näiteks gaasi-, kivisöe- või hüdroenergial töötavad turbiinid –, mida aga tuule- ja päikeseenergia jaamadel ei ole.

Pürenee poolsaarel toimunust

The Telegraph tõi välja, et Hispaanias on viimastel aastatel toimunud taastuv- ja vähese süsinikuheitega elektrienergia tootmise tohutu kasv. Kaks aastakümmet tagasi tuli üle 80 protsendi riigi elektrist fossiilkütuste, näiteks kivisöe ja gaasi põletamisest, ning tuumaenergiast. Päikese- ja tuuleenergia andsid alla viie protsendi kogutoodangust .2023. aastaks andis aga taastuvenergia 50,3 protsenti Hispaania elektrist. Esmaspäeval oli taastuvenergia osakaal veel suurem. Hispaania süsteemioperaatori Red Eléctrica andmete kohaselt andis päikeseenergia keskpäeval umbes 53 protsenti Hispaania elektrist ja veel 11 protsenti tuli tuuleenergiast. Gaas andis vaid umbes kuus protsenti.

Meil hiljaaegu oldi õnnelikud, et mõni päev õnnestus taastuvenergiaga 100% katta. Nüüd kus venelaste traditsioonilistele jaamadele toetuda ei saa, tuleb enda omasid tööl hoida ning ka juurde ehitada! Nüüd teame, mida tulevikus oodata!

pwn13 kirjutas: ↑29 Apr, 2025 7:43 Kumb muidu soodsam oleks, kaks väikest või üks suurem reaktor?
Kahe reaktoriga on natuke parem muidugi, rikke puhul ei kuku kogu võimsus tagant ära.

Rahaliselt soodsam oleks üks suur ehitada. Väikereaktori ehitamine ei ole proportsioonis suure reaktori ehitamise kulukusega võimsuse suhtes. Üks lootus oleks, kui eesti ja võib-olla läti ka, ehitavad suure jaama, siis leedukate suurvürstiriigi uhkus paneb nemad ka täis tuumajaama ehitama! Mis lahendaks Balti regioonis elektritootmise defitsiidi probleemi.

Tuumajaam jaa , selle ehitamiseks kulub hinnanguliselt vähemalt kümme aastat , meie bürokraatia ( rohemöga ) suudab kindlasti 5 aastat juurde kleepida , läbi erinevate keskkonnaaktivistide kaebuste ja protestidega .
Kuidas me sellisesse seisu sattusime , eks ikka fanaatiline usk rohepöördesse , esmalt sittusime vanasse kaevu kuigi uut kaevu polnud veel rajama hakanud , keegi selle jama kokkukeerajatest ei vastuta , maksumaksja maksab üha rohkem , jutud rohelisest ja odavast energiast on justkui kaduma hakanud , ehk jäävad ära ka meretuulepargid , nüüd on uus usk ehk salvestus , ma muidugi ei tea , kui pikk on akusalvesti tööiga kuid kindlasti kordades lühem kui fossiilkütusel töötaval elektrijaamal , loodetavasti ei kallata maksuraha pumpsalvestisse . Suvel päikseenergia külluse ajal akusalvesti jah , kas talvel kui päikest ja tuult pole on midagi sinna salvestada , siis on salvesti hinnaspekulatsiooni instrument .

Kivisöejaamad lähevad ka mujal Euroliidus hinna pärast kinni, ei oleks meie saanud siin oma põlevkiviga eraldi suppi keeta. Kui ei taha co2 maksu maksta ja tahta põlevkivi edasi põletada, tuleb eksisteerida väljaspool Euroliitu.

Tehnoloogia areneb, paremad, tõhusamad ,keskonna säästlikud vidinad nendele kivisöe jaamadele ja me võiks 10-15 aastat nendest välja pigistada. Samal ajal seda rohelist energiat vaikselt arendand. Nüüd aint arved kasvavad.

nukkel kirjutas: ↑29 Apr, 2025 10:29 Tehnoloogia areneb, paremad, tõhusamad ,keskonna säästlikud vidinad nendele kivisöe jaamadele ja me võiks 10-15 aastat nendest välja pigistada. Samal ajal seda rohelist energiat vaikselt arendand. Nüüd aint arved kasvavad.

Rohestumise asemel võiks selle 10-15 aastaga tuumajaama ehitada. (Ja see, et seda oleks pidanud varem tegema, ei ole mingi argument. Jäi tegemata, järelikult on õige algusaeg just nüüd & praegu).

Hispaaniaga sarnaseid black-oute on ka varem olnud. Siis ei olnud suurt põhjust süüdistada taastuvenergeetikat, sest selle osakaal kogutootmisest oli väga väike.
Ka seekord rutatatakse spekuleerima poolikute teadmiste pealt, mitte ei oodata ära ametliku uurimise tulemusi. Kes räägib küberrünnakust, kes erilistest loodusnähtustest, kes süüdistab liigsuurt taastuvenergeetika osakaalu. Lähinädalad annavad sellele arutust.
---
Küll seab see planeeritud välisühendused hoopis teise valgusesse - ka siin foorumis palju kriitikat leidnud Saaremaa ülekandeliin, võimalik Soome III kaabel jne on meie süsteemi stabiilsuse ja jätkusuutlikuse jaoks hädavajalikud. Seda sõltumata sellest, millest parasjagu elektrit toodame.
Või isegi vastupidi - kui EV tarbimisest moodustab nt 80% üks tuumajaam, siis muutub süsteem ikka väga haavatavaks ning võimalike rikete vastu aitaks ainult piisavalt "laiad torud" välismaailma, mis kompenseeriks tootmise ärakukkumise.

Just seetõttu ei tehtagi ühte tuumaenergia plokki vaid tehakse mitu väiksemat. Kui üks kummuli kukub, ja seda juhtub, siis peab teine tootja seda suutma kompenseerida. Üks suur tootja tähendab ka, et sama palju peab reservis olema. Juba praegu on reservvõimsuste hinnad kallid ja volatiilsed, mis toimuks aga siis, kui me peaks suutma kompenseerida 1000MW välja kukkumist?

Taastuvenergeetika põhjustab äkilisi üle ja alakoormuseid. Süsteemioperaator magas maha sagedusreservide käivitamise ja kui Hispaania - Prantsusmaa liin lendas välja oligi kõik. Edasi kustutas süsteemiautomaatika töötavad elektrijaamad.
algpõhjus oli kindlasti taastuvenergia kuid peasüüdlane oli Hispaania põhivõrgu käpardlikkus. Nad lihtsalt jäid reageerimisega hiljaks. Sagedusreservid jaamade näol käivitatakse käsitsi (väikeses mahus automaatreserve polnud piisavalt). Oldi harjutud - Prantsusmaa liini automaatse reguleerimisega. Liin läks tõenäoliselt ülekoormusesse ja lendas välja. Edasi oli kollaps juba vältimatu - enam poleks jõudnud süsteemioperaator käsitsi reserve käivitada.
Sagedusreserve oleks tulnud töös hoida.
Poldud harjutud võimalusega, et sagedusreservid võivad taastuvenergia puhul äkiliselt kasvada.