www.militaar.net

Jaanus2 kirjutas: ↑29 Apr, 2025 9:37 Kivisöejaamad lähevad ka mujal Euroliidus hinna pärast kinni, ei oleks meie saanud siin oma põlevkiviga eraldi suppi keeta.
Kui ei taha co2 maksu maksta ja tahta põlevkivi edasi põletada, tuleb eksisteerida väljaspool Euroliitu.

Elektrivarustuse seisukohast Baltikumi saar praktiliselt eksisteeribki energeetiliselt väljaspool Euroliitu, sest ainuke sünkroniseeriv, Leedu-Poola liin on väga väikse läbilaske võimega ja laevaga elektrit tuua ei saa.
Inimese poolt tehtud seadusi saab alati piisava huvi korral muuta.
Nagu näha, siis isegi loodusseadusi.

teeline35 kirjutas: ↑29 Apr, 2025 7:56

Eksperdid selgitasid The Telegraphile, et traditsioonilistel energiasüsteemidel on mehhanismid, mis võimaldavad neil tööle jääda ka siis, kui esineb šokk, näiteks voolutõus või -katkestus. Muuhulgas vajavad elektrivõrgud võrgu tasakaalustamiseks ja elektrisageduse hoidmiseks nn inertsi. Inertsi tekitavad pöörlevate osadega generaatorid – näiteks gaasi-, kivisöe- või hüdroenergial töötavad turbiinid –, mida aga tuule- ja päikeseenergia jaamadel ei ole.

Jääme siis ootama ettepanekut tuule ja päikeseelekriga vett keetma hakata, et sellega siis generaatoreid ringiajama hakata

maksipoiss kirjutas: ↑29 Apr, 2025 18:52

teeline35 kirjutas: ↑29 Apr, 2025 7:56

Eksperdid selgitasid The Telegraphile, et traditsioonilistel energiasüsteemidel on mehhanismid, mis võimaldavad neil tööle jääda ka siis, kui esineb šokk, näiteks voolutõus või -katkestus. Muuhulgas vajavad elektrivõrgud võrgu tasakaalustamiseks ja elektrisageduse hoidmiseks nn inertsi. Inertsi tekitavad pöörlevate osadega generaatorid – näiteks gaasi-, kivisöe- või hüdroenergial töötavad turbiinid –, mida aga tuule- ja päikeseenergia jaamadel ei ole.

Jääme siis ootama ettepanekut tuule ja päikeseelekriga vett keetma hakata, et sellega siis generaatoreid ringiajama hakata

Päiksetermaaljaamad olid olemas juba üle 10 aasta tagasi.
https://novaator.err.ee/247822/hispaani ... t-ka-oosel

Andaluusia väljadel 195-l hektaril laiuv päikeseenergial toimiv Gemasolari elektrijaam koosneb 2600st päikesepeeglist, millest igaühe pindala on 120 ruutmeetrit. Paneelid on paigutatud ringidena ümber torni, milles on sulatatud sooladega täidetud mahutid. Paneelidelt tornile peegelduv päikeseenergia on 1000 korda intensiivsem kui Päikeselt Maale jõudev energia. Seda talletatakse sooladega täidetud anumates, mille temperatuur ulatub üle 500 C°. Nende soolade abil toodetakse auru, mis paneb tööle elektriturbiinid. Nii saabki jaam töötada läbi ööpäeva.

Mis puudutab inertsi, siis on 2 varianti seda ilma pöörlevate generaatoriteta saada:

- sünteetiline / virtuaalne inerts ja targemad algoritmid (akupank on väga tuline hobu, kui piisavalt osav džigitt seda juhib)
- sünkroonkompensaator kogu aeg jooksmas (annab palju inertsi, aga on vist majanduslikud ja tehnilised põhjused, miks neid nalja pärast ei jooksutata)

Kui Hispaania katkestuse juurpõhjuseid alles otsitakse, on selgunud tänaseks mõned huvitavad faktid -

- kogu Hispaania peale on 5 (hüdro)jaama, mis on võimelised käivituma ilma käivitusvooluta. 3/5 olid planeeritud hoolduses ja käivitada suudeti vaid 2
- Hispaania välisühendused Prantsusmaaga on väga piiratud ning sisulist tuge energiasüsteemile need pakkuda ei suutnud. Läbilaskevõime on ainult 2,8GW. Mõne hetkega langes rivist ca 15GW
Sisuliselt on Hispaania/Portugal energiasaar. Peale kohalike jaamade väljalülitamist tekkis Prantsuse-Hispaania ühenduskaablile tohutu ülekoormus ning ka see lülitas end välja / avariirezhiimile.

Üks kiire õppetund on siiski rohkete välisühenduste (eriti vahelduvvoolu!) omamine. Seetõttu nt Läti 4. ühendus üle Saaremaa kindlasti vajalik.
Teine õppetund on see, et juhul kui isegi tuumajaam meile ehitatakse, siis energiasüsteemi pelgalt selle olemasolule üles ehitada ei saaks. Ühest jaamast ebaproportsionaalne sõltumine suurendab kindlasti selliste black-out stsenaariumite täitumist.
Turgutamist vajaks kindlasti ka Balti vahelduvvoolu ühendused Poolaga.
Soome alalisvoolukaablitest sageduse hoidmisel abi pole.

Black-out toimus loetud minutite jooksul ning tuge oleks saanud seal anda ainult piisav kogus akumuleeritud energiat - selle ajaga poleks tõenäoliselt isegi gaasijaamasid jõutud käivitada süsteemi stabiliseerimiseks.

Eks lähinädalad annavad arutust, kas probleemiks oli liigne kogus päikese/tuuleeenergiat, süsteeemi kehv disain, looduslik kataklüsm vms.

Analoogseid süsteemide kokku kukkumisi on toimunud ka varem. Ja piirkondades, millel pole roheenergiaga mingit pistmist.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_m ... er_outages

Praegu just vaatasin üle nii eileõhtust, kui ka värskemat uuemat infot tootmise kohta Hispaanias. Tuumajaamad istuvad siiani "tühikäigul", tol hetkel kadus võrgust 12,5 Giga päikest ja 2,5 Giga hüdrot ja tuumakad samamoodi. Käima tõmmati gaasi pealt. Välisühendused Hispaanial Portugaliga on 5.08 Giga, Marokkoga 1,36 Giga aga mitte sama sagedus, ja siis Pantsusmaaga 2,8 Giga. Ehk siis Pürennee on sisuliselt pidevas saartalituses oma Hispaania 20-30-ga ja liaks Portugal oma 5-8-ga. Prantsusmaa annab sageduse ja lisatuge max kuni 2,8G. Meil (Baltikumil) on Poolaga 500M-ne nabanöör.

Kas see Hispaania voolukatkestuse analüüs on siit läbi käinud?

Conclusion

All evidence and analysis indicate that the April 28, 2025 Spanish power outage was caused by a chain of technical failures initiated by a physical grid fault and exacerbated by the Iberian grid’s structural vulnerabilities. In summary: a critical transmission line outage in France triggered a loss of synchronism between Spain and the rest of Europe, forcing the Iberian system into an isolated state. In that state, a massive supply-demand imbalance arose, leading to a rapid frequency drop. Despite automated defenses like under-frequency load shedding engaging, the imbalance (on the order of tens of percent of load) was too great to arrest in time, resulting in a cascading collapse of generation and service – effectively a blackout across Spain and Portugal. Key technical factors included the low inertia and high renewable penetration (which allowed frequency to destabilize quicker), the limited interconnection capacity (which turned a regional fault into a peninsula-wide problem), and the proper functioning (yet ultimate insufficiency) of protection schemes which acted to contain the fault but at the cost of disconnecting the Iberian grid.

https://www.linkedin.com/pulse/technica ... pps-palff/

Hispaania juures on siiski juurpõhjuseks juhu - hajustootmine.

Selleks, et see toimida saaks, peab terve liinivõrk olema oluliselt keerukam, kui tavainimene võiks arvata. Mis omakorda tekitab olukorra, kus ta komplektselt ei saa lihtsalt eriti töökindel olla.

Kellel on veidigi aimu elektrivõrgu toimimisest, saab aru sellest, et kui võrgus ajada "taastuva" (paneelid, tuulikud) osakaal üle 1/3 tekivad sellest probleemid, kui üle 1/2 siis klassikaline võrgu puhul tekib pigem küsimus "milla" ebasoodsad asjaolud kokku langevad, mitte enam "kas".

Võrku mis oleks "taastuva" kindel, pole aga tegelikult võimalik ehitada või siis see muutub nii kalliks ja keerulisemaks, et on päeva lõpuks umbes sama töökindel.

Hetkel eitatakse, et probleem on taastuvas, kui asi, mis pole kunagi varem juhtunud, juhtub veel paar korda, hakkatakse rääkima, et "kliimaneutraalsuse altar nõuab oma" ning elu läheb edasi.

Mitte, et see oleks mingi saladus. Umbes, samapalju, et tänapäeva sisepõlemismootorid on problemaatilisemad ja vähema elueaga kui vanasti, tuleneb saaste ja kütusesäästunormidest või et elekter on kallis mitte selle pärast, et meil on liiga vähe taastuvenergiat, vaid tänu CO2 kvoodimajandusele.

Viidatud artiklis tuuakse välja seoseid Hispaania poliitikute ja taastuvenergiafirmade vahel ning väidetakse, et ametlikus aruandes püütakse igati maha vaikida roheenergia kasutamise osa voolukatkestuse põhjuste seas. Ei ole maksumüüri taga.
https://www.tichyseinblick.de/daili-es- ... it-ansage/

Kaliningradi oblastis läks võrk maha sageduse kõikumise tõttu. Elektrivarustus on taastatud, uurimist viivad läbi asjatundjad.
https://lenta.ru/news/2025/05/03/sboy-v ... ustranili/

Runkel kirjutas: ↑03 Mai, 2025 16:45 Kaliningradi oblastis läks võrk maha sageduse kõikumise tõttu. Elektrivarustus on taastatud, uurimist viivad läbi asjatundjad.
https://lenta.ru/news/2025/05/03/sboy-v ... ustranili/

Igakord kui loen venemaa kohta, et uurimist viivad läbi asjatundjad, tuleb silme ette 2 meest koer ja korviga jawa.

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Apr, 2025 7:52 Ei pidanudki valimisteni ootama: Elektrilevi tõstab alates Augustist võrgutasu 2,6 protsenti

Igasugu jama ei maksa ka uskuda, valitsuse excelis näidati ju selgelt, et aastani 2035 võrgutasu ei tõuse

vana124 kirjutas: ↑04 Mai, 2025 8:15

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Apr, 2025 7:52 Ei pidanudki valimisteni ootama: Elektrilevi tõstab alates Augustist võrgutasu 2,6 protsenti

Igasugu jama ei maksa ka uskuda, valitsuse excelis näidati ju selgelt, et aastani 2035 võrgutasu ei tõuse

Ega varasemad lubadused ei sega, sest alati saab ju sobiva nimega makse välja mõelda.

"Ilusaid meenutusi" 2023 valimisprogrammist:
https://reform.ee/riigikogu-valimised-2 ... 0tarbimine.

Kiirendame oluliselt uute ja puhaste taastuvenergeetika tootmisvõimsuste arendamist, et tagada Eesti inimestele soodsam energiahind.
2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmise- ja salvestusvõimsusi mahus, mis katab Eesti aastase tarbimise. Loome usaldusväärse ja stabiilse keskkonna ning lihtsustame oluliselt asjajaamist, mis julgustab investeerima Eesti energiamajandusse:

Kiirendame meretuuleparkide rajamist. Eesti rannikumere tuuleenergia tootmise potentsiaal on 7 GW, mis võimaldab toota 4 korda rohkem elektrit kui on Eesti tänane tarbimine.

Vahepealsetest arengutest hiljutise hispaania ja portugali energiasüsteemi kokkukukkumise valguses; Ei leia enam üles, aga oli ERR-is refereering Reutersi artiklist, vajadusest investeeerida sadu miljardeid eurosid üleeuroopalise elektrivõrgu ühenduste parandamsieks, lootuses, et kusagil ikka on veel energiasüsteemi kavandamisel mõistus säilinud ning suudab seetõttu kogu üleeuroopalist süsteemi üleval hoida.
Samosti ja Aaspõllu saates räägiti samuti energeetika teemadel alates 7.48 min https://vikerraadio.err.ee/1609669313/s ... a-aaspollu
Kliimaministterium nimelt oli oma Facebooki lehel suutnud teha avalduse kus teatati kategooriliselt, et taastuvenergiatootmise kõikumine polnud mitte mingil juhul juurpõhjus hispaanias ja portugalis hiljaaegu toimunud bläkaudis vaid ebasoodsad ilmastikuolud . Seda oli siis laikinud teiste hulgas ka hiljutine kliimaministeeriumi kantsler ja praegune riigisekretär Keit Kasemets. Selline ilmselge valetamine ajas saatejuhtidel harja punaseks.
Hiljutised uudised siis;
https://www.err.ee/1609685459/elering-t ... vikuludest
[quoteEleringi tellitud ja Norra elektrikonsultatsioonifirma Thema uuringule tuginedes on Eesti põhivõrguhaldur otsustanud, et desünkroniseerimise järel ei peaks väikse prognoositavusega taastuvenergia tootjad kandma suuremat osa võrgu tasakaalustamise kuludest, vaid kulud tuleks sõltumata ennustatavusest jagada tootjate ja tarbijatega.] [/quote]täpsemalt

Tasakaalustamise puhul tuleb Eleringil ja teistel võrguhalduritel valmis olla selleks, et mõni suur tootja või tarbija võrgust kaob ja tuleb vastavalt kas võrgus elektritootmist suurendada või vähendada. Kuid lisaks on muresid, kui tootjad või tarbijad prognoosivad päev ette turul valesti oma tootmist või tarbimist. Ka seda tuleb tasakaalustada.

kulukusest

Elering hindab, et aastane lisatasu võiks olla 60 miljonit eurot. Kuigi esimesed kuud näitavad, et kogu tasu võib olulisemalt suuremaks kerkida. Seejuures võrdluse mõttes on samas suurusjärgus möödunud aastal makstud 83 miljonit eurot taastuvenergiatasu.

endise EE juhi arvamus

Eesti Energia endine juht ja praegune tööandjate keskliidu juht Hando Sutter märkis, et tema hinnangul koos saartalitlustasuga tuleb lisakulusid 200 miljonit eurot aastas.

Kes ja kuidas peaks maksma

Elering on seni välja pakkunud, et nii elektritootjad kui ka tarbijad võiksid hakata maksma võrdselt 5,31 eurot megavatt-tunni kohta. Millele lisandub praegu kehtiv pea olematu tasakaalustamistasu ehk ebabilansi tariif 0,81 eurot megavatt-tunni kohta.

naabritest

Läti ja Leedu on jällegi otsustanud, et suuremat kulu võiks katta need, kelle tõttu tasakaalustamist rohkem vaja on. Meie lõunanaabrid Lätis küsivad tarbijatelt kolm eurot megavatt-tunnilt ja ebabilansitasu 42,07 eurot megavatt-tunnilt ja leedukad vastavalt 2,69 ja 26,87 eurot megavatt-tunnilt.

meie tõenäoline kulu oleks siis

Et Eestis Eleringi hinnatud 60 miljonit kokku saada, peaks lõunanaabritega sarnane hinnakujundus olema 4,26 eurot megavatt-tunnilt tarbijatelt 42,61 eurot megavatt-tunnilt ebabilansitasu.

prognoosivead

Eleringi toorandmetel ja Thema arvutustel 2024. aastal keskmine prognoosiviga tarbimisel oli Eestis 5,6 protsenti. Tootmise puhul oli 2024. aastal tuuleparkide prognoosiviga 23 protsenti ja päikesetuuleparkidel 40 protsenti. Muude tootmisvahendite – soojuselektrijaamade või salvestusseadmete puhul kasutas Thema suurust üks protsent. Sisuliselt tähendab see, et ilmastiku tõttu börsile tehtud pakkumised tuule- ja päikeseparkide puhul vajavad pidevalt tasakaalustamist. Küsimus on, kes ja kuidas tasakaalustamise eest maksab.
Arvestades, et möödunud aastal andis päike 17 protsenti Eestis toodetud elektrist ja tuul 20 protsenti Eestis toodetud elektrist, hindab Thema, et reaalselt kujuneks päikeseelektri ebabilansi tariifiks 13,69 eurot megavatt-tunnilt ja tuulel 7,86 eurot megavatt-tunnilt.
Juhitavad elektrijaamad jällegi peaksid ebabilansitasu maksma 0,34 eurot megavatt-tunnilt. Kaalutud keskmine tasu nii juhitamatutele kui ka juhitavatele tootjatele oleks 3,85 eurot megavatt-tunnilt.

juhul kui tootjad peaksid osalema võrgu stabiliseerimises

Tuginedes Hollandi andmetele arvutas Thema, et selliselt ebabilansitasu kogudes võiks päikeseelektrijaamad kaotada kogu oma 13-eurose kasumimarginaali ja tuulepargid suure osa oma 22-eurosest marginaalist, mistõttu uued investeeringud Eesti taastuvenergiatootmisesse väheneksid.

Kahtlustan ,et needki marginaalid on tekkinud tänu maksumaksjate poolt makstavatele toetustele! Müüt taastuvenergeetika odavusest on sellega läbi. Meil lihtsalt lükatakse lisanduvad kulud tarbijate kaela samas kui lõunanaabrid ...

Siiski märgib Thema, et kui Läti ja Leedu jätkuvalt plaanivad ebabilansitasu korjata kokku ebabilansi tekitajatelt, võib see Eesti panna ebasoodsasse olukorda. Kui Eestis on Elekter tarbijatele kallim, võivad suurinvesteeringud minna Lätti või Leetu.

lisaks

Eesti on nimelt lubanud aastaks 2030 toota sama palju elektrit taastuvatest allikatest, kui Eestis tarbitakse ja taastuvenergiat rohkelt toetamata eesmärki saavutada ei ole võimalik.

Kokku võttes, kas äkki poliitikud ja ametnikud, kes vastutavad tekitatud jama eest, võiks äkki vastutama panna ning teha midagi muud ja mõistlikumat !

teeline35 kirjutas: ↑07 Mai, 2025 6:32 Kokku võttes, kas äkki poliitikud ja ametnikud, kes vastutavad tekitatud jama eest, võiks äkki vastutama panna ning teha midagi muud ja mõistlikumat !

Midagi igatahes küpseb, EE põlevikivijaamade tegeliku saastamise andmete manipuleerimise ja riskimaandamise tehingute otstarbekuse asjus.
https://www.err.ee/1609686014/prokuratu ... lmenetluse