Viktoriin
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Või siin vihjata suurt midagi....kohe niikust hagijad jälje pial. Buran neh. Ja vähemast väidetavalt seesama, mis kosmoses olla käinud. Kui sel aastal sinnakanti satun, siis vast näeb asja täies komplektsuses ära, eelmisel aastal oli teine na poolik veel.




Medusa jätkab...




Medusa jätkab...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
No Burani tunneb ka ilma vihjeteta ära, enda puhul küll, aga ma puutun kosmosetehnika/teholoogiaga pisut rohkem kokku ka, niiet keeruline küsimus ei olnud.
Jätkates kosmoseteemat ja olles osaliselt seonduv ka mainitud Buraniga, siis venelased saatsid ka muidu igast põnevat kola üles, nagu ühe 37m pikkuse, 4m läbimõõduga 80 tonnise vorsti, mis oli nende ASAT relva prototüübiks. Väidetavalt olla sellel ka 23mm kahur peal olnud. Paraku see jubin orbiidile ei jõudnud.
Niiet,
1. mis seadmest jutt,
2. miks ei jõudnud orbiidile ning
3. mis on seda ja Burani ühendavaks seoseks.
Selline lihtne küsimus kiiruse peale.
Jätkates kosmoseteemat ja olles osaliselt seonduv ka mainitud Buraniga, siis venelased saatsid ka muidu igast põnevat kola üles, nagu ühe 37m pikkuse, 4m läbimõõduga 80 tonnise vorsti, mis oli nende ASAT relva prototüübiks. Väidetavalt olla sellel ka 23mm kahur peal olnud. Paraku see jubin orbiidile ei jõudnud.
Niiet,
1. mis seadmest jutt,
2. miks ei jõudnud orbiidile ning
3. mis on seda ja Burani ühendavaks seoseks.
Selline lihtne küsimus kiiruse peale.
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Et siis nõks pikemalt.
Polyus(e.k. "Poolus") seadeldise kanderaketiks oli planeeritud Energia, nagu Burani puhulgi. Esmalend 15.05.87, orbiidile ei jõutud, kusjuures kanderakett Energia toimis igarti korralikult. Põhjustena on toodud nii anduri rike, kui ka manöövermootorite rike (16'st üks töötas).
Ametlikult oli programm loomulikult rahuotstarbeline, geofüüsikaline, seega seos militaarrakendusega, enamgi veel mingitest relvadest pardal, on/oli mandunud lääne soovunelm.
Polyus(e.k. "Poolus") seadeldise kanderaketiks oli planeeritud Energia, nagu Burani puhulgi. Esmalend 15.05.87, orbiidile ei jõutud, kusjuures kanderakett Energia toimis igarti korralikult. Põhjustena on toodud nii anduri rike, kui ka manöövermootorite rike (16'st üks töötas).
Ametlikult oli programm loomulikult rahuotstarbeline, geofüüsikaline, seega seos militaarrakendusega, enamgi veel mingitest relvadest pardal, on/oli mandunud lääne soovunelm.

Per aspera ad astra!
Aga palun, võta järg üle 
Üleslaskmisega see teema, et Polyus oli Energiya seljas tagumine pool ees, peale kanderaketist eemaldumist pidi end ümber pöörama ning oma mootori abil lõplikule orbiidile minema, miskil põhjusel siis keeras 180 kraadi asemel 360 ning mootori käivitamisel kaotas kiirust ja tuli alla.
Venelastel olid kõik asjad rahuotstarbelised, tegelikult ei tea mida kõike seal üleval olla võib.
Kuid Energiya on vägagi võimekas kanderakett, võimaldamaks viia 120 tonni LEO-le.

Üleslaskmisega see teema, et Polyus oli Energiya seljas tagumine pool ees, peale kanderaketist eemaldumist pidi end ümber pöörama ning oma mootori abil lõplikule orbiidile minema, miskil põhjusel siis keeras 180 kraadi asemel 360 ning mootori käivitamisel kaotas kiirust ja tuli alla.
Venelastel olid kõik asjad rahuotstarbelised, tegelikult ei tea mida kõike seal üleval olla võib.
Kuid Energiya on vägagi võimekas kanderakett, võimaldamaks viia 120 tonni LEO-le.
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Kas mitte siinsamas armsal isamaal? PN-3. See suht täiusliku aerodünaamilise kujuga treeningulennuk lendas kuni 400-kilomeetrise tunnikiirusega ning seda võis vajaduse korral kasutada ka sõjalennukina luurelendudeks või kergepommitajana. Kokkuhoiukaalutlustel ehitati PN-3 ühe lennuväes olemasoleva 570-hobujõulise tagavaramootoriga; projekteeritud 1000-hobujõulise mootori kasutamise korral oleks lennuki kiirus tõusnud arvestuslikult üle 500 kilomeetri tunnis. See ei olnud enam lihtsalt lendama õppimise lennuk, vaid võimaldas ka kõrgemal tasemel piloteerimisõpet hävituslenduritele enne kaasaegse hävituslennukiga lendamist.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline