www.militaar.net

BTS-02?

Või siin vihjata suurt midagi....kohe niikust hagijad jälje pial. Buran neh. Ja vähemast väidetavalt seesama, mis kosmoses olla käinud. Kui sel aastal sinnakanti satun, siis vast näeb asja täies komplektsuses ära, eelmisel aastal oli teine na poolik veel.






Medusa jätkab...

Speyeris on Burani testversioon OK-GLI

http://en.wikipedia.org/wiki/OK-GLI

No Burani tunneb ka ilma vihjeteta ära, enda puhul küll, aga ma puutun kosmosetehnika/teholoogiaga pisut rohkem kokku ka, niiet keeruline küsimus ei olnud.

Jätkates kosmoseteemat ja olles osaliselt seonduv ka mainitud Buraniga, siis venelased saatsid ka muidu igast põnevat kola üles, nagu ühe 37m pikkuse, 4m läbimõõduga 80 tonnise vorsti, mis oli nende ASAT relva prototüübiks. Väidetavalt olla sellel ka 23mm kahur peal olnud. Paraku see jubin orbiidile ei jõudnud.

Niiet,
1. mis seadmest jutt,
2. miks ei jõudnud orbiidile ning
3. mis on seda ja Burani ühendavaks seoseks.

Selline lihtne küsimus kiiruse peale.

Skif? Teise nimena Polyus?

Et siis nõks pikemalt.
Polyus(e.k. "Poolus") seadeldise kanderaketiks oli planeeritud Energia, nagu Burani puhulgi. Esmalend 15.05.87, orbiidile ei jõutud, kusjuures kanderakett Energia toimis igarti korralikult. Põhjustena on toodud nii anduri rike, kui ka manöövermootorite rike (16'st üks töötas).
Ametlikult oli programm loomulikult rahuotstarbeline, geofüüsikaline, seega seos militaarrakendusega, enamgi veel mingitest relvadest pardal, on/oli mandunud lääne soovunelm.

Aga palun, võta järg üle

Üleslaskmisega see teema, et Polyus oli Energiya seljas tagumine pool ees, peale kanderaketist eemaldumist pidi end ümber pöörama ning oma mootori abil lõplikule orbiidile minema, miskil põhjusel siis keeras 180 kraadi asemel 360 ning mootori käivitamisel kaotas kiirust ja tuli alla.

Venelastel olid kõik asjad rahuotstarbelised, tegelikult ei tea mida kõike seal üleval olla võib.

Kuid Energiya on vägagi võimekas kanderakett, võimaldamaks viia 120 tonni LEO-le.

Annan järje vabaks.

Kus oli valmistatud EW kõige kiirem sõjaväelennuk?

Pakuks luurelennukit Henschel 126B-1

Ei.

Kas mitte siinsamas armsal isamaal? PN-3. See suht täiusliku aerodünaamilise kujuga treeningulennuk lendas kuni 400-kilomeetrise tunnikiirusega ning seda võis vajaduse korral kasutada ka sõjalennukina luurelendudeks või kergepommitajana. Kokkuhoiukaalutlustel ehitati PN-3 ühe lennuväes olemasoleva 570-hobujõulise tagavaramootoriga; projekteeritud 1000-hobujõulise mootori kasutamise korral oleks lennuki kiirus tõusnud arvestuslikult üle 500 kilomeetri tunnis. See ei olnud enam lihtsalt lendama õppimise lennuk, vaid võimaldas ka kõrgemal tasemel piloteerimisõpet hävituslenduritele enne kaasaegse hävituslennukiga lendamist.

Õige vastus. Järg sinu.

Kuni Lemet küsimust mõtleb jätaks Foorumlastele leida ühe relva.
Tegemist löökpillist valmistatud relvaga, mida kasutasid Sakslased 2MS ajal sellise efektiivsusega, et liitlased võtsid ette oma autopargi ümberehitused, kaitseks selle relva vastu.
Mis relvaga tegemist?

WIKI järgi on pudel ka löökpill - see oleks ainus, millele oskaks sõjanduses otstarvet leida. Samas Molotovi kokteilid rohkem nagu venelaste rida.