www.militaar.net

Tänavu on põhiliseks illegaalse migratsiooni teeks Euroopasse saanud Vahemere ületamine Liibüast Itaaliasse. Mõttekoja CEPS (Centre for European Policy Studies) taanlasest analüütiku Mikkel Barslundi hinnangul pole seal suurt vahet, kui kaugele ELi varjupaigasüsteemi reform jõuab.

«Suur osa praegu Itaaliasse saabuvatest inimestest ei kvalifitseeru pagulastena,» nentis Barslund. «On raske kujutleda kohustuslike kvootidega ettepanekut, mille järgi asustataks Itaaliast näiteks Lätti või Leetu ümber migrandid Ghanast, kellel on väga väike tõenäosus varjupaika saada.»

Barslund pakub, et isegi kui Dublini süsteem saaks reformitud, oldaks Itaalia osas sama lõhkise küna ees nagu praegu. Ümberjagamissüsteem on mõeldud vaid pagulastega seotud kriisideks, mitte majandusmigrantidele.

Sisuliselt sama tõi välja ka ELi liidunõukogu president Donald Tusk, kes tsiteeris eile Brüsselisse kogunenud ajakirjanikele statistikat, mida eelmisel õhtul esitles valitsusjuhtidele ja riigipeadele.

Nende numbrite esimesest poolest selgus, et kuigi ümber jagatud pole sugugi selline arv, mis oli jutuks pagulaskriisi tipphetkel, on siiski 93 protsenti nendest inimestest, keda ümberjagamisprogramm puudutab, juba ELi liikmesriikide vahel jagatud.

«Teine statistika näitab, et kui nad sajaprotsendiliselt ümber paigutatud saaks, oleks nad ikkagi vaid kaks protsenti ELis varjupaika palunuist,» jätkas Tusk, viidates ilmselt just inimestele, kes vaatamata sellele, et nad asüüli taotlevad, sellele tegelikult ei kvalifitseeru.

Barslundi hinnangul peaks EL Itaaliasse tulevate inimeste puhul esmajärekorras ette võtma midagi Liibüas valitsevate tingimuste suhtes. «Me peame tegema tööd selle nimel, et teha lõpp neile kohutavatele tingimustele ja orjalaagritele,» sõnas ta.

Teise asjana prognoosis CEPSi analüütik, et juba Liibüasse jõudnud Aafrika majandusmigrantide tagasi kodumaale aitamise programmid lähevad maksma ilmselt rohkem, kui EL praegu oleks valmis välja käima. Tema hinnangul tasub need summad aga kulutada.

Lisaks enamuse moodustavatele majandusmigrantidele on praegu Liibüas ÜRO andmeil ka umbes 14 000 – 15 000 inimest, kellel oleks tõenäoliselt õigus varjupaigale. Nemad soovitab Barslund otse Euroopasse aidata.

«Edasi peaks minema ka tööjõumigratsiooni skeemiga Aafrikast. Näiteks ajutiste tööviisadega ELi, võib-olla eelväljaõppega enne siiatulekut. Töötad kolm-neli aastat näiteks Saksamaal või mujal ELi riigis, saad raha säästa ja siis lähed tagasi seda riiki üles ehitama,» pakkus ta.

Liibüa ja Itaalia vahel toimuva migratsioonivoolu peatamiseks loodab EL tulevikus tõhusamat lahendust nn juhtriigi süsteemist. See tähendab, et sealt aafriklaste tuleku peatamise korraldamine langeks ennekõike Itaalia õlule, kes saaks ELilt abi vastavalt tekkivatele vajadustele juurde küsida. Varjatud lisamotivaator itaallastele on risk, et põhjanaabrid Prantsusmaa ja Austria suruvad illegaale järjepidevalt üle piiri tagasi, jättes igal juhul Itaalia nendega üksi.

Selle süsteemi eeskujuks on immigratsiooni nn lääne teel tehtu. Seal on Hispaania juba aastaid omal käel asju korraldanud. Tänu Guardia Civili kaugele Aafrikasse ulatuvale rannavalvele ja kriitiliste piiririikidega tehtud kokkulepetele on migranditulv Edela-Euroopasse suhteliselt kokku kuivanud.

Austria peatselt ametisse astuv liidukantsler Sebastian Kurz teatas ühinemisest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega, toetades Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ettepanekut loobuda põgenike kvootide alusel ümberpaigutamise süsteemist.

Tusk andis sel nädalal Euroopa Liidu riigijuhtidele teada, et tema kui Euroopa Ülemkogu eesistuja meelest on põgenike kohustuslik ümberpaigutamine olnud ebaefektiivne ja lõhestanud kogu liitu.

„Tuskil on õigus, kui ta ütleb, et kohustuslik kvootide alusel ümberpaigutamise süsteem ei toimi,“ leidis Kurz. „Töötan selle eksliku pagulaste poliitika muutmise nimel“.

Tema meelest on oluline, et Tusk seadis esmatähtsaks piirikaitse ja sellele vahendite eraldamise.

Austrias jõuti reedel ühtlasi kokkuleppele koalitsiooni moodustamises, mis sünnib Sebastian Kurzi konservatiivse Rahvapartei (ÖVP) ja parempopulistliku Vabaduspartei (FPÖ) vahel.

Kaks aastat tagasi kokku lepitud Euroopa rände tegevuskava raames toimunud rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamise ja -asustamise programmi käigus saabus Eestisse 175 põgenikku.

Soovitud 550 põgenikku ei õnnestunud vastu võtta mitmel põhjusel. Põgenikud ise ei olnud Eestist huvitatud, samuti soovis Eesti põgenike tausta kontrollida ja ka see polnud kõige lihtsam ülesanne. Lisaks hakkasid paljud Eestisse saabunud peatselt peale kohalejõudmist lahkumist planeerima. Eestist on lahkunud 19 peret ehk 87 inimest. Alles on 88 inimest.

Selle aastaga otsustas valitsus tõmmata sellele programmile joone alla, aga samas võeti sel nädalal vastu otsus võtta kahe aasta jooksul Türgist vastu 80 põgenikku. See on Eesti vastus Euroopa Komisjoni ettepanekule võtta väljastpoolt Euroopa Liitu vastu 50 000 põgenikku.

Siseministeeriumi pressiesindaja Mari Rebane kommenteeris, et Eestisse asustatakse ümber ainult rahvusvahelise kaitse saanud inimesed, teisisõnu sõjapõgenikud. Nüüd jätkub sama protsess nagu seni ehk Eesti eksperdid selgitavad kohapeal intervjuusid tehes välja, kas need inimesed vajavad rahvusvahelist kaitset ning kas nad sobivad Eestisse ümber asustamiseks.

Ümberasustamiseks ei ole olemas kohustuslikku kvooti, vaid iga riik otsustab ise oma vastuvõtuvõimekuse üle. Eesti võimekus on viimase kahe aasta kogemuse põhjal ligikaudu 40 inimest aastas, sest umbes nii palju ümber paigutatud ja -asustatud inimestest on siia aastas elama jäänud. See arv näitab siseministeeriumi hinnangul, et järelikult me umbes nii palju inimesi aastas suudamegi Eesti ühiskonda vastu võtta ja integreerida, tagades samas ühiskonna turvalisuse.

Eesti leppis oma maksimaalse vastuvõtuvõimekuse kaks aastat tagasi ning see ei suurene. Järgnevatel aastatel ümberasustatavad 80 rahvusvahelise kaitse saajat kuuluvad 2015. aastal kokkulepitud 550 hulka.

Kriku kirjutas:Austria kantsler teatas, et riik on põgenikekvootide vastu.

«On väga raske elada selles ühiskonnas, kus sa oled heidik,» iseloomustab Taimaa ajakirjanikule enda seisundit Eestis. Süürlanna sõnul ei tereta kohalikud teda vastu ning abikaasa Mohannadit vaevab teadmatus, millal ta üldse tööd saab.

«See, kuidas nad mind ja mu hijab’i (pearätt – toim) vaatavad… Kui sõidan bussis, siis on mul tunne, et kohe keegi kisub selle minul peast,» kurdab Taimaa.

Meile on kogu see kvoodipagulaste afäär muidugi ses mõttes hea info, et selle põhjal on väga selgelt näha, et vähemalt Lähis-Ida majandusmigrandid siia ise ronima küll ei hakka.

ambur123 kirjutas:Põlvast lahkunud põgenikud kardavad, et Saksamaa saadab nad tagasi Eestisse..