Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Martin Peeter]

Esimeseks jõulupühaks tõsiselt haige lugu. Vähemalt algus.

Peame aitama migrantidel tulla eluga riskimata

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/peame- ... d=80587553

Et mitte üksnes põgenikel, vaid ka neil, kel omal maal vaene elada? Kas keegi saaks täis mahu panna, see on nii haige, et on ohtlik?

Sellisel taustal saan ma aru Poola jt riikide katsetest kohtute üle kontrolli saavutada. Uute inimõiguste väljamõtlemine käib juba täie hooga ja nende jõustamiseks ei ole vaja meie valitud seadusandjaid.

Eelpool viidatud põhjustel ei võta ma seda EL rändekava liiga traagiliselt, aga see on ikka väga hull. Euroopas elamine on siis varsti igaühe inimõigus?

[Kriku]

Ah, see on vasakliberaalide hulgas üsna levinud seisukoht, et õigus üle maailma elukohta valida on inimõigus, immigratsioonipiirangud rassistlikud ja riigipiirid fiktsioon. Praegune artikkel on selles paradigmas mõõdukas ning ettevaatlik. Kui aga soovitakse, siis muidugi palun väga:

Peame aitama migrantidel tulla eluga riskimata.
William Swing
ÜRO Rändeagenturi peadirektor

„Olen migrant, aga ei pidanud selleks lekkival paadil eluga riskima ega inimkaubitsejatele maksma. Ränne, millega ei kaasne ohtu elule, ei saa olla üksnes ülemaailmse eliidi privileeg.” Nii rääkis ÜRO peasekretär Antonio Guterres 2017. aasta septembris.

Selle meeldejääva lausega sõnastas ta ilmselt ühe olulisima probleemi, millega maailm praegu silmitsi seisab. Kuigi me elame ajal, mil eliit peab globaalseid liikumisvõimalusi sisuliselt enda sünnipäraseks õiguseks, on see kättesaamatu lugematule hulgale inimestele, kes on lõksus lootusetult halvas majanduslikus või konfliktiolukorras.

Kuid toimunud on veel üks muutus, mis on visanud selle iseenesestmõistetava reaalsuse üldise poliitika hammasrataste vahele, tuues sageli kaasa traagilisi tagajärgi.

Mitte just kaua aega tagasi tähendas n-ö meie/nemad-suhtumine seda, et maailma vaestele polnud väga oluline, mis eliidil olemas on, sest neil polnud erilist aimu parema elujärje saavutamise võimalustest, mis teispool riigipiiri asusid. Aga nii oli see minevikus.

Nutitelefon muudab mängu

Tänapäeval jätkab maailma suurim ühtlustaja, nutitelefon - mis on praeguseks olemas rohkem kui kahel miljardil inimesel üle maailma - olukorra muutmist. Vähem kui aastakümnega on nutitelefonid andnud kõigile põhjalikud teadmised seni eliidi pärusmaaks peetud asjaoludest. Mis praegu toimub, on see, et kaks koos eksisteerivat ja peaaegu täiesti erinevat reaalsust põrkuvad samal planeedil, muutes paljude riikide senise poliitika ettearvamatuks ning, tõsi, ka heitlikuks.

Ühelt poolt on liikumisvabadus vaat et tagatud üllatavalt laialdasele ja privilegeeritud ülemaailmsele kodanikkonnale, kelle jaoks on loomulik liikuda maailmas ringi ohutult, vabalt ja suhteliselt odavalt. See hõlmab turiste, üliõpilasi, külastavaid pereliikmeid, lõunapoolkeralt pärit võõrtööjõudu (üle kahe miljoni filipiinlase ja ühe miljoni Sri Lanka päritolu inimese), aga ka äriinimesi, kes meie üleilmastunud maailma töös hoiavad.

Mida me aga migratsiooni diskursuses lihtsasti unustama kipume, on see, et miljonid rändavad isegi suuremates hulkades. Nad rändavad ohutul ja süstemaatilisel viisil, läbides teel värava juurde turvakontrolli, lugedes käigupealt Facebooki uudisvoogu ja kiirsõnumeid. Kõige olulisem on aga see, et nad rändavad tavapärasel viisil, käes passid (ja viisad).

Põhjendatult kerkib küsimus, et miks on migratsioon muutunud niivõrd tuleohtlikuks teemaks, mis troonib uudiste pealkirjade tipus ja pakub poliitilisele populismile kõneainet?

Kergekäeline suhtumine

Osa vastust võib peituda meie kergekäelises suhtumises integratsiooniga seotud väljakutsetesse ja harjumuses pidada levinud vaenulikkust migratsiooni vastu ebaratsionaalseks või millekski hullemaks. Poliitikud ignoreerivad väärtusi, mida inimesed hädaohus järgivad.

Samamoodi kui üleilmset segamatut hulgalist rännet peetakse niivõrd tavapäraseks, normaalseks ja kõigile kasulikuks, et see ei vääri arutlust, peame me välja mõtlema, kuidas saada hakkama enamusega, kellele asjaolud liikuvust ei võimalda.

Sajad miljonid, kes ei ole osa kasvavast ja tõeliselt üleilmsest töötalentide turust, leiavad end pealtvaataja rollist, kes saavad nähtud maailmast üksnes unistada. Nende sissetulek on ebavõrdne, nad peavad vastu astuma tohututele raskustele ja neil pole lootustki saada viisat või tööluba. Seetõttu pole üllatav, et hordide viisi lootusrikkaid noori tahab ronida nende n-ö lekkivate paatide pardale, millele peasekretär viitas. Olles kannustatud majanduslike võimaluste puudumisest, mida tihtipeale võimendavad veel kliimamuutused, on nad liigagi kaitsetud sotsiaalmeedia meelitava kutse eest.

Selles sfääris tegutsevadki karistamatult smugeldajate võrgustikud, inimkaubitsejad ja tänapäeva orjapidajad. Need julmad pettused jäävad tähelepanuta, sest sotsiaalmeediahiiglased keskenduvad lõunapoolkeral uue turu otsingutele.

Orjus ja sunnitöö

Just sellist migratsiooni näeme me uudistes ja mis on halvimal juhul toonud kaasa kohutava reaalsuse Aafrika sisserändajatest, keda müüakse orjusse ja sunnitöölisteks, mille paljastas esimesena IOM. Kuna rahvastiku kasv ja majanduslik ebaõnnestumine sunnivad sisserändajaid ettevaatust kõrvale heitma ja kodudest lahkuma, on vastuvõtvates riikides, kus inimesed võitlevad samuti töötuse ja identiteedikriisiga, paratamatu tagajärg populism.

Seepärast loodan ma väga ülemaailmse migratsioonikokkuleppe peale, mis peaks vastu võetama 2018. aasta lõpus. Liikmesriigid räägivad selles ÜRO egiidi all läbi ja selle eesmärk on käsitleda rahvusvahelist rännet arusaadaval viisil. Olles esimene omalaadne valitsuste kokkulepe, ei eeldata, et see rikuks riikide suveräänsust ega oleks õiguslikult siduv, mis on väga oluline, arvestades kõnealuse teema tuleohtlikkust.

On palju ühiseid seisukohti ja kokkulepe tugineb arusaamale, et migratsioon ei ole niivõrd lahendamist vajav probleem kui inimlik reaalsus, millega tuleb tegeleda. Kui me mõtleme rangetele ja kohustuslikele eeskirjadele, mis võimaldavad aastas toimuda rohkem kui kaheksal miljonil lennul, mis omakorda võimaldavad 44% maailma elanikkonnaga samaväärsel hulgal inimestel ohutult õhku tõusta ja maanduda, peaks olema võimalik paika panna mingid ühised reeglid, mis võimaldaksid palju rohkematel inimestel reisida, migreeruda ning vabalt ja turvaliselt koju naasta. Me peame pakkuma lootust neile, kes on lootusetus majanduslikus olukorras, pakkuma rohkematele sisserändajatele seaduslikke võimalusi või korduvrännet neile, kes soovivad leida tööd ja naasta koju ... sest kui meie ei leia lahendusi, teevad seda smugeldajad inimelude ja meie ühiskonna struktuuri ränga hinnaga.

[Kriku]

ÜRO: Süüria põgenike arv Liibanonis langes alla miljoni.

Novembri lõpu seisuga oli ÜRO põgenikeagentuuri (UNCHR) andmeil Liibanonis registreeritud 997 905 Süüria põgenikku, suurem enamus neist naised ja lapsed. «Põgenike arv jõudis ühe miljonini aprillis 2014 ja esmakordselt sestsaadik langes see alla miljoni taset,» ütles UNCHR-i kõneisik Lisa Abou Khaled. Langus on Abu Khaledi sõnul tingitud põgenike lahkumisest kolmandatesse riikidesse, naasmisest koju ja surmast.

[vadim]

Al Jazeera koostas väikese, rahvalikus laadis ülevaate

Timeline: Arab immigration into Europe
http://www.aljazeera.com/indepth/intera ... 24754.html

Kokkuvõttes: kes tegi ? Ise tegi ! (kui päris algusajad kõrvale jätta)

[ambur123]

Uus ports juures:
Liibüa rannikuvetest toodi kaldale 255 sisserändajat
https://www.err.ee/650834/liibua-rannik ... serandajat
NB: huvitav pööre ajakirjanduses - varasemalt laialt kasutatud sõna "põgenik" (või "sõjapõgenik") asemel on nüüd hakatud rohkem kasutama "sisserändaja" või "migrant" (ehk asju nimetama õigete nimedega).

Prognoosid tulevikuks:
Euroliitu jõudvate kliimapagulaste arv võib 2100. aastaks kolmekordistuda
https://novaator.err.ee/650903/euroliit ... kordistuda

[Kriku]

"Migranti" kasutatakse ammu juba. BBC selle kohta 28.08.2015: http://www.bbc.com/news/magazine-34061097

[ambur123]

Berliini aastavahetuspeol saab olema naistele mõeldud turvatsoon
https://www.err.ee/651334/berliini-aast ... turvatsoon

NB: selle artikli all olevate seotud lugude pealkirjad on kõnekad.

[ambur123]

Arvan, et järgmised uudised võib siia teemasse üles panna, kuna juhtunu „käekiri“ on (vähemalt seni) tüüpiliselt iseloomulik teatud tegelinskitele, kellede nurjatusi on siin teemas juba piisavalt kajastatud. Sellele paistab viitavat ka uudiste „steriilsus“ kurjategijate tausta mitte mainimise osas (ei lükata ka ümber põgeniketausta puudumist, küsimus mis lugejatel võiks tekkida) …

Saksa poliitikud mõistsid hukka korrakaitsjate ründamise uusaastapidustustel
https://www.err.ee/651767/saksa-poliiti ... idustustel

Prantsusmaal oli eelmisest aastavahetusest rohkem autodepõletamisi
https://www.err.ee/651747/prantsusmaal- ... poletamisi

Rootsis leidis aset järjekordne grupivägistamine
https://www.err.ee/651793/rootsis-leidi ... agistamine

Üks poliitik kritiseeris Kölni politsei araabiakeelsete uusaastasoove ja mainis barbaarseid grupivägistavaid moslemimeeste jõuke, sai süüdistuse viha õhutamises.

Saksa politsei uurib AfD tipp-poliitiku moslemivastaseid märkusi
https://www.err.ee/651855/saksa-politse ... id-markusi

[Kriku]

Sellele paistab viitavat ka uudiste „steriilsus“ kurjategijate tausta mitte mainimise osas (ei lükata ka ümber põgeniketausta puudumist, küsimus mis lugejatel võiks tekkida)

Ei paista. Kõik ei mõtle vahet pidamata põgenikest. Kindlasti on vähemalt osa juhtumite taga immigrandid (selle Prantsusmaa loo kohta juba keegi postitas siia märatsevate neegrite video, mille ma eemaldasin kui teemavälise), aga mis osa autopõletamiste rohkenemises põgenikel on, hunt teab. Tõenäoliselt mitte eriti, sest Prantsusmaale läks seekord ju suhteliselt väike hulk. See ikka kohalike banlieue'de asukate traditsioon.

Üldiselt võib nentida, et seekord möödus aastavahetus Euroopas enam-vähem rahulikult. Kui juba mingid Prantsusmaa väikelinna kaagid, kes kutsumata uusaastapeole tungida üritavad ja kahele politsenikule kallale lähevad, uudisekünnise ületavad, siis on järelikult päris hästi.

[ambur123]

Viimati juurde lisandunud sisserändajate hulk ei pruugi rolli mängida, sest sigadusi on teinud ja jätkavad tegemist juba olemasolevad (varem kohale jõudnud) tegelased.

Kui muidu propageerivad ettevõtjad sisserände kvoodi suurendamist, siis on sellele ka vastuarvamus:

Ettevõtja Antti Moppel: sisserändajad ei ole võimelised tööd tegema https://majandus24.postimees.ee/4361869 ... ood-tegema (Huvitav, kas see on niisama mõtete mõlgutamine või on Olerexil endal praktilisi kogemusi?)

[Kriku]

Viimati juurde lisandunud sisserändajate hulk ei pruugi rolli mängida, sest sigadusi on teinud ja jätkavad tegemist juba olemasolevad (varem kohale jõudnud) tegelased.

Aga see teema siin on just nonde viimatiste kohta.

[Kriku]

Uuring Saksamaal: migrandikriis tõi kaasa kuritegevuse kasvu.

Alam-Saksi liidumaal tõusis migrandikriisi tipphetkel kuritegude arv 10,4 protsenti, kirjutab hiljutise uuringu tulemustest Deutsche Welle.

Avaldatud uuringu kohaselt on olemas seos vägivaldsete kuritegude arvu ja migrantide saabumise vahel Alam-Saksi liidumaale.

Zürichi rakendusteaduse ülikooli tehtud ja Saksamaa perekonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt tõusis vägivaldsete kuritegude arv aastatel 2015 ja 2016 10,4 protsenti. Neist 92 protsendi eest loeti vastutavaks just migrante.

Siiski tunnistasid uuringu autorid, et migrantide toime pandud vägivaldsetest kuritegudest politseile teatamine oli Saksamaa kodanike sooritatud pahategudega võrreldes kaks korda tõenäolisem.

Seoseid leiti ka migrantide vanuse ja kuritegude vahel. Uuringust selgub, et kõige suurema tõenäosusega paneb vägivaldse kuriteo toime 14–30-aastane mees. Seal nähti seost Alam-Saksi liidumaale saabunud migrantidega, kellest suurem osa oli just selles vanuses.

Autorite sõnul mängib ka migrantidest kurjategijate päritolu suurt rolli. Nende sõnul panevad Süüriast, Iraagist ja Afganistanist pärit sisserändajad oluliselt väiksema tõenäosusega toime mõne kuriteo, võrreldes Põhja-Aafrika taustaga migrantidega.

[ambur123]

Et nn põgenikega seoses käib tihedalt läbi ka tees nende positsiivsest mõjust tööhõvele ja majandusele, siis sellega haakub nurkapidi ka see artikkel Pankur plahvatas: Tamsare võõrtööjõu ihalus kõlab groteskselt (märksõnad: loogiline vastuolu lihtsamate tööprotsesside automatiseerimise/robotiseerimise ja odava välistööjõu sissetoomise vahel, EL majanduse tervikuna elavdamiseks pigem vaadata tööjõu saamisele teistest liikmesriikidest).

[NGolf]

HS käis intervjueerimas Rootsi politseinikke ja getopiirkondade kaupmehi. Politseinikud "on harjunud, et neid lastakse ilutulestikurakettidega, kuid mitte sellega, et nende autosid õhku lastakse." Viimase kümnendiga on vägivald politseinike suunas oluliselt kasvanud, enamasti pääsevad ähvardajad puhtalt, sest oskavad osavalt sõnu seada: nt ähvardavad "hoolitsevalt": "Vaata ikka hoolega üle õla, kui kodu poole lähed". Loos olev video Malmö aastavahetusepeost on ju lausa hirmus, nagu lahing linnas, aga rahvas naudib vaatemängu. Esimesed suure ilutulestikupatarei matsud lendavad taevasse, siis haaratakse patarei kaenlasse ning lastakse rahva sekka.

Tuletas meelde, kuidas tuttav Uppsala arst kaebas, et nende piirkonna migrandid tegid märuli ja põletasid autosid. Politsei piiras ala sisse ja lasi neil möllata. Ka vanurid elavad samas piirkonnas odavate üürihindade tõttu, liinibussi pidas politsei kinni, et edasi pole ohutu sõita. Ja suurte kompsudega vanurid läksid köhma-köhma läbi kivirahe kodu poole, ilma politsei abita. Mis bussile kahjulik, see vanuri küürule tervislik...
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005514942.html

[ambur123]

Päris kole uusaastaöö! Huvitav, palju seal vigasaanuid oli? Ühe auto varjus mingi naine oli istukil maas (lapsega?) aga ei saanud aru, kas trauma või lihtsalt ehmatas selle paugutamise peale ära. Rahva järgi oleks nagu kuskil Lähis-idas olnud, Rootsile viitas veel ainult arhitektuur ja politseiautod. Artiklis oli pilt kaitseprillidest ja viide laseritele, mis on päris jõhker: osad laserseadmed võivad lühikese distantsi pealt silmanägemist päris tõsiselt kahjustada, et terve ülejäänud elu käid poolpimedana ringi.

Hoolimata kõigest jamast nii poliitika kui majanduse ümber elame minu arvates meie veel üsna hästi, vähemalt naudime selliseid mugavusi, mida mõnedes Lääne-Euroopa piirkondades enam ei ole kas üldse või on vähesel määral (seda on nimetanud ka mitmed külas käinud "vana Euroopa" riikide inimesed). Olen empaatiline tegelike sõjapõgenike suhtes, kuid sellist asja Eestisse ei taha.


Kristlaste tagakiusamise artikkel juba postitati geopoliitika teemasse, siit eemaldatud.

Kriku