www.militaar.net

Ole nüüd, kõik on saanud liikuma, kes asfaldil, kes pinnaskattel.

Rebane11 kirjutas: ↑23 Mai, 2024 23:48 Ole nüüd, kõik on saanud liikuma, kes asfaldil, kes pinnaskattel.

Milline fantaasia laseb arvata, et asfaldil ei saa liikuma?

Tähelepanekud elust näitavad, et need "noored juhid" kes on sõiduõpet alustanud "libedal pinnal" sõidavad talvel kindlamalt, kui need kes omandavad esimesed sõiduvõtted soojal aastaajal "mittelibiseval pinnal", sest viimased peavad 2 korda algseid sõiduvõtteid omandama.

OLAVI kirjutas: ↑23 Mai, 2024 15:09 ja kui tühja paaki "kõvasti loksutades" tõuseb paagi põhjast sodi, mis pumbas oleva viimseni kulunud plastikihi pinnalt lahti rebib, siis kiilubki pumbaratta kinni.

On küll olnud sellist juhust, kus tühja paagiga linna risteel äkilist kurvi võttes on bensupump pärast kurvi kokku jooksnud.

See jutt on minuarust üks linnalegend mille sa oled kusagilt üles korjanud. Kui autot normaalselt tarvitada tuleb paratamatult igapäevaselt ette kehvasid auklike teid, järsemaid pidurdusi jms "loksutamist". Sa tead väga hästi, et kütusesüsteemis on enne pumpa vähemalt 2 filtrit või sõela, need filtreerivad igasuguse soga, mis paagist tulla võib ja pumbale otsest kurja võiks teha, välja. Mikroosakesed pika aja peale muidugi tööpindasid kahjustavad aga see on pikem protsess mitte ei juhtu "ühe kiire kurvi peale". '
90ndatel tekkis bensukatel kütusesüsteemi kehvast kütusest pahatihti pruunikas vaik, mis võis pumba kinnikiilumist põhjustada, tänapäeval on see probleem minuarust väiksem aga mitte olematu. Värskelt lasin ühe pihustikomplekt UH-s puhastada, olid kergelt kollakad küll.

Fuchs kirjutas: ↑24 Mai, 2024 12:35

OLAVI kirjutas: ↑23 Mai, 2024 15:09 ja kui tühja paaki "kõvasti loksutades" tõuseb paagi põhjast sodi, mis pumbas oleva viimseni kulunud plastikihi pinnalt lahti rebib, siis kiilubki pumbaratta kinni.

On küll olnud sellist juhust, kus tühja paagiga linna risteel äkilist kurvi võttes on bensupump pärast kurvi kokku jooksnud.

See jutt on minuarust üks linnalegend mille sa oled kusagilt üles korjanud. Kui autot normaalselt tarvitada tuleb paratamatult igapäevaselt ette kehvasid auklike teid, järsemaid pidurdusi jms "loksutamist". Sa tead väga hästi, et kütusesüsteemis on enne pumpa vähemalt 2 filtrit või sõela, need filtreerivad igasuguse soga, mis paagist tulla võib ja pumbale otsest kurja võiks teha, välja. Mikroosakesed pika aja peale muidugi tööpindasid kahjustavad aga see on pikem protsess mitte ei juhtu "ühe kiire kurvi peale". '
/---/

Oleneb autost, osadel kiviaegsetel Audidel voolab bensiin otse pumpa ja sealt läheb alles filtrisse. Ühel Hondal läks pumpasi mitu järjest, kuigi sellel oli filtriks "lehvik" otsas, hiljem selgus et täitetorule oli auk sisse roostetanud ning sealt tuli paaki abrasiivi/liiva korralikult. Vbolla ka selle Hyundai pumba võtturil on filter aga paak miskit jama täis

Täpsustan marki: Hyundai Getz. Kas sellel isendil on pumba ees filter? Google pildiotsing näitab, et pumba alumises otsas on mingi lapp.
Mis paagi põhjas olla võib, ei tea keegi.

Fuchs kirjutas: ↑24 Mai, 2024 12:35

OLAVI kirjutas: ↑23 Mai, 2024 15:09 ja kui tühja paaki "kõvasti loksutades" tõuseb paagi põhjast sodi, mis pumbas oleva viimseni kulunud plastikihi pinnalt lahti rebib, siis kiilubki pumbaratta kinni.

On küll olnud sellist juhust, kus tühja paagiga linna risteel äkilist kurvi võttes on bensupump pärast kurvi kokku jooksnud.

See jutt on minuarust üks linnalegend mille sa oled kusagilt üles korjanud....
... Sa tead väga hästi, et kütusesüsteemis on enne pumpa vähemalt 2 filtrit või sõela, need filtreerivad igasuguse soga, mis paagist tulla võib ja pumbale otsest kurja võiks teha, välja. Mikroosakesed pika aja peale muidugi tööpindasid kahjustavad aga see on pikem protsess mitte ei juhtu "ühe kiire kurvi peale". ...

Muidugi, kui neid vanu autosid täpselt ei mäleta, siis meenutame.

Selline "vastu paagi põhja nühkiv filtrikott" on tüüpiline 20 aastat tagasi toodetud auto filter enne paagis olevat bensiinipumpa.
(Vastu plastpaagi põhja toetuv filter hoiab (vedruga alla surutava) tasemeanduri stabiilset distantsi põhjast, et kütusenäidik ei valetaks.)

Paagisisese pumba enda vahetuskomplekt filtriga on selline ja talvel paagi põhja jäätuv kondents saab seda vigastada:

Uuematel autodel on pump ja selle filter juba tavaliselt eraldi "ämbris" et paagis loksuv sodi ja jäätükid ei saaks pumbafiltrit vigastada.
Juhtus täpselt ühe "kurvi peal" ja vedasin selliseid mitmeid ise oma töökotta.

paadikapten kirjutas: ↑24 Mai, 2024 14:12 Täpsustan marki: Hyundai Getz. Kas sellel isendil on pumba ees filter? Google pildiotsing näitab, et pumba alumises otsas on mingi lapp.
Mis paagi põhjas olla võib, ei tea keegi.

See samane "lapp" ongi plastvõrgust kott, millest sõltub suuresti bensiinipumba eluiga ja kogu auto enda töökindlus.
Alist saab neid tellida eraldi kimbuga 10 eur eest.

Sedatüüpi pumbamaja puhul jah, teoreetiliselt võimalik stsenaarium, et see hiinas toodetud võrk on katki mädanenud ja imetakse kivid, mutrid ja roostelatakad sisse ning pump rikneb

Fuchs kirjutas: ↑24 Mai, 2024 14:31 Sedatüüpi pumbamaja puhul jah, teoreetiliselt võimalik stsenaarium, et see hiinas toodetud võrk on katki mädanenud ja imetakse kivid, mutrid ja roostelatakad sisse ning pump rikneb

Mitte ainult teoreetiliselt...

P.S. Seal paagi põhjas on ikka aasta(kümnete)te jooksul päris koledaid kolle ja "kruusahunnikuid" jmt kokku kogunenud ja siis pumba vahetamise käigus näha olnud.

Fuchs kirjutas: ↑24 Mai, 2024 12:35

OLAVI kirjutas: ↑23 Mai, 2024 15:09 ja kui tühja paaki "kõvasti loksutades" tõuseb paagi põhjast sodi, mis pumbas oleva viimseni kulunud plastikihi pinnalt lahti rebib, siis kiilubki pumbaratta kinni.

On küll olnud sellist juhust, kus tühja paagiga linna risteel äkilist kurvi võttes on bensupump pärast kurvi kokku jooksnud.

See jutt on minuarust üks linnalegend mille sa oled kusagilt üles korjanud.

Military Blazer. Eelmine omanik tarvitas biodiislit, mina mitte. Alla veerandi paagi kütusetaset ei lasknud. Lubasin sõbra rooli, kes tegi veidi vallatumat sõitu üpris künklikul põlluvaheteel. Pärast seda mõned kilomeetrid maanteesõitu ja seejärel kuulsusrikkalt puksiiriga teenindusse. Positiivne oli see, et saigi paagi puhtaks.

Tekkis küsimus. Kas autotöökojad kütusepaake puhastavad ja mis tasu eest? Ei välista, et annan sugulasele soovituse lasta see ära teha. Vaikselt on mõlemal mõttes siiski see, et ma pusin ka tema autoga edasi (ta regas end sõidujuhendajaks) ja loodetavasti saan sidurijala tunnetuse paika.
Oli juba autokooli esimene sõidutund. 4-aastase õppesõidu-Kia sidur on hoopis teine tera. Võttis väga sujuvalt ja mina oma algaja jalaga suutsin autot kontrollida. Suutsin platsil vaikselt sõita. Õnnestus slaalom nii edaspidi kui tagurpidi. Aga taas sugulase autosse istudes tuleb mul veel jalga treenida, eks ole? Selle Hyundai siduri eripära on see, et kui hakata päris alt jalga tõstma, on pedaalil pikk tühikäik ning kusagil üleval, üsna lõpuosas hakkab võtma.
Oma osa ilmselt on sellel, et õppesõidu Kia võtab kohalt ja liigub tühikäiguga, ilma gaasita, mida iidne Hyundai ei suuda.

paadikapten kirjutas: ↑04 Juun, 2024 1:47 Tekkis küsimus. Kas autotöökojad kütusepaake puhastavad ja mis tasu eest?

Ilmselt tunnitariifi alusel see töö käib. Lihtsam variant pump paagipealt välja ja sealtkaudu, keerulisem variant kui ligi ei saa tähendab paagi mahavõttu. Mingeid kütuse väljalaske punne paakidel miskaudu võiks puhastamine valutumalt toimuda kaasaegsetel masinatel pole.

Walter2 kirjutas: ↑04 Juun, 2024 8:03

paadikapten kirjutas: ↑04 Juun, 2024 1:47 Tekkis küsimus. Kas autotöökojad kütusepaake puhastavad ja mis tasu eest?

Ilmselt tunnitariifi alusel see töö käib. Lihtsam variant pump paagipealt välja ja sealtkaudu, keerulisem variant kui ligi ei saa tähendab paagi mahavõttu. Mingeid kütuse väljalaske punne paakidel miskaudu võiks puhastamine valutumalt toimuda kaasaegsetel masinatel pole.

Lisamärkus: ja puhastamine toimub garantiita, st töö tehakse ära (näidatakse, et paak puhas), aga lubadust "nüüd sul rohkem enam midagi ei juhtu" keegi ei anna. Tean ise juhtumit, kus kolm korda puhastati paaki ja torusid jne, aga ikka ujus sitta uuesti kuskilt välja. St süsteem solki täis ja paagisõel umbes. Ja seda käidi veel kahes erinevas töökojas tegemas, sest esimest kahtlustati praagis ja hoolimatus töössesuhtumises. Seal oli see märkimist vajav nüanss veel, et tegemist oli "kanistrimehega" ja töömehed kahtlustasid, et ju ta ikka ise valab solki sisse. Mees samas väitis, et "kõik kaks korda (saades ja paaki valades) läbi lehtri sõelade ja filtrite ja ei mingit solki ja rögarulle ja mudru tema ei vala, et tal kah kvaliteet-küte ja pikem kogemus juba" jne..

Tänapäeval antakse rihmülekannete ja mootoririhmade pingsuse andmed autode hooldusjuhendites Hz (Hertsides) ja seda mõõdetakse spetsiaalsete mõõteriistadega.
https://www.google.com/search?q=belt+te ... 99&dpr=1.5
Sagedus sõltub rihma võnkuva osa pikkusest, rihma massist ja ka mootori temperatuurist, jne, nii et tasub lugeda juhendeid teadmaks milliste rullide vahel tuleb mõõta.

Olemas on ka mitmeid äppe rihma pingsuse mõõtmiseks, näiteks:
https://play.google.com/store/apps/deta ... 3&hl=en_US
Ja siin lühike näide, et kuidas mõõta jalgratta rihma pingsust Gates äpiga:
https://www.youtube.com/watch?v=QejZD_w ... arbonDrive

Mitmetel autodel on antud uue abiseadmete rihma sageduseks 220+-10Hz selle paigaldamisel ja sõitnud rihmal sagedus 160Hz.

Sarnaseid näiteid autoremondi kunstlikult keerukaks ajamisest tootja poolt leiab tänapäeva autode juurest päris palju. Näiteks kiilrihma vahetus minu 70ndate hobiautol võtab aega vast 10 min ning selleks tööks on vaja ainult nr 13 võtit (rihmapinguti mutter). Rihm maksis vist 7 euri. Igaühele jõukohane ka teepeal teostatav remont. Mu praegusel igapäevasõidukil tuleb multikiilrihma vahetuseks korralik lammutustöö ette võtta ja alla tunni vist ei pääse kuidagi. Lisaks rihmale on ette nähtud üldiselt ka erinevad rullik(ud) välja vahetada. Töö+ varuosad hinnavahe vähemalt 100x.