417. leht 1283-st

Postitatud: 20 Mai, 2009 19:44
Postitas Anders
võib-olla see inglaste projekt, kus vesilennukilt startis väiksem lennuk, projekti nim ei tule küll meelde

Postitatud: 21 Mai, 2009 11:05
Postitas Motronicus
corvus kirjutas:Messer P.1111 ?
Üle lased. St, ei.

Kommentaariks, neist projektidest saadud kogemused võeti kokku projektina P.1112 V1 ja tehti selle põhjal lõplik pakkumine 30 märtsil 1945.

Postitatud: 21 Mai, 2009 11:21
Postitas Motronicus
corvus kirjutas:Messer P.1111 ?
Muideks rootslasest tuttav militaarajaloolane väitis, et see oli Saab J29, kus võeti ohtralt matti P.1101'st, mille joonised Lars Brisingi (Saabi peakonstruktor) sai oma lauale läbi Saabi agendi ostu (?) Shveitsist.
Õigesti väidab, Saksa-Rootsi sellealane sõjaaegne suhtlemine oli samuti selline, "dokumentaalselt tõestamatu", aga praktikas toimiv. Ja liitlaste luure jälgitav.
corvus kirjutas:Vaatasin neid kahte P1101 hilisem versioon ja Saab29 kõrvuti. Täiesti vennad.
Tuleb see sulle üllatusena?

Postitatud: 21 Mai, 2009 12:39
Postitas Motronicus
corvus kirjutas:...Kõik muud lennukid, mida sa küsisid on vaid ju väide "kohvipaksult" kus väidetavalt eeskujuks mingi Messeri projekt, mis oleks siis lõplikult, mis number?
Infoallikaks raamat "Messerschmitt Geheimprojekte"(W. Radinger, W. Schick, Aviatic-Verlag, 1991). Raamatut pole küll enam minu käes, olen teinud sellest mõned märkmed, millel põhinen. Lennukite loend on sealt. Lisainfoks ka "Luftwaffe Secret Projects, Fighters 1939- 1945" (W.Schick, I.Meyer, Midland Publishing Ltd.). Hea ülevaate sellel teemal, kuid mitte eriti detailse, annab ka "Germany's Secret Weapons in World War II" (R.Ford, Zenith Press), ka internetis täitsa loetav. Ja muidugi internet, mis teadagi on info adekvaatsuse lõppjaam.

Kuna küsitud kiirused on rohkm-vähem ligilähedased need, mida pakkusid, ehk siis täpsemalt, merekõrgusel 902 km/h ja 7-kilomeetri kõrgusel 1015 km/h , siis osa vastusest on olemas. Pool oleks nagu vastatud.
Soovid veel pakkuda või avaldan küsitud projekti?

Postitatud: 21 Mai, 2009 17:47
Postitas Motronicus
corvus kirjutas:..kus väidetavalt eeskujuks mingi Messeri projekt, mis oleks siis lõplikult, mis number? ..
Projekt Me P.1110, kinnitatud kuupäeval 22. veebruar 1945 (just sellisel kujul). Pole just väga valesti öeldud, et tegu oli "projektiga paberil".
Küsimuse "konks" seisneb selles, et projekti sees on selgelt eristatavad sisuliselt 3 paralleelset alamprojekti, mis on teineteisest, lisaks visuaalsele, ametlikult eristatavad just kuupäevaliselt.
Nn alamprojektid olid järgmised:
1. P.1110, kuupäevaga 12.jaanuar 1945
http://www.luft46.com/mrart/mr111.html
2. P.1110 "Ente", kuupäevaga 12.veebruar 1945
http://www.luft46.com/vaart/stent.html
3. P.1110, kuupäevaga 22. veebruar 1945
http://www.luft46.com/duart/du1110.jpg

Just esimest ja teist varianti, mis näevad mõnevõrra ulmelised välja (ja võib-olla just sel põhjusel), on üsna sageli selle projekti puhul eksponeeritud. Kolmas, mis kinnitati Messeri siseselt, kui "paljulubav arendusplatvorm", ei näe nii põnev välja, lausa tavaline tänapäeval.
Mitteametlikult on märgitud, kui järgida kronoloogilist järjestust, esimene P.1110/I'ks ja kolmas P.1110/II'ks, kui järgida fakti "põhipakkumine/alternatiiv", siis vastupidi. Ka see tekitab segadust.
Antud projekt seisis Jägernotprogramm'is lõpuks kõrvuti Fw Ta 183, Bv P.212 ja Ju EF 128 kuni 30. märtsini 1945, mil tehti otsus Ju kasuks.

Pakuksin järge corvusele, püsivuse ja vaeva eest.

Postitatud: 21 Mai, 2009 20:40
Postitas medal
Minu teooria on, et need kaks põhjust olid konsuliks saamine ning võit Aleksandria lahingus.

Isiku jätan ära arvamata.

Postitatud: 21 Mai, 2009 22:33
Postitas medal
1601. aastal piirati Lätimaal üht linna. Selle linna alistudes langes vangi kaks Rootsi kuningate järeltulijat. Üks neist oli Johan III tütrepoeg, ning teine oli Karl IX vallaspoeg.

Millise linna piiramisel see juhtus, ning kes olid vangilangenud?

Postitatud: 22 Mai, 2009 16:48
Postitas medal
Isikud õiged aga koht oli minu andmeil teine.

Postitatud: 22 Mai, 2009 17:02
Postitas Motronicus
medal kirjutas:Isikud õiged aga koht oli minu andmeil teine.
Wolmar (Valmiera)?

Kies ,Cesis, Võnnu, heal lapsel mitu nime, aga hetkel vist teine teema.

Postitatud: 22 Mai, 2009 17:29
Postitas medal
Jah, Valmiera on õige.

Kuna corvus arvas ära küsimuse pikema poole, siis anna järje temale.

Aga aplaus ka Motronicusele!

Postitatud: 23 Mai, 2009 15:35
Postitas Charlemagne
Manipulused?

Postitatud: 25 Mai, 2009 15:07
Postitas sammalhabe
Relvastuses muutus kilbi kuju ovaalsest nelinurkseks.

Postitatud: 29 Mai, 2009 22:03
Postitas sammalhabe
Kes oli see Preisi väejuht kelle nime kandis ka pikeima-ajalisema, aktiivse teenistusajaga lahingulaev?

Postitatud: 29 Mai, 2009 22:07
Postitas Charlemagne
Gerhard von Scharnhorst ?

Postitatud: 29 Mai, 2009 22:14
Postitas Lemet
Läks laevastiku koosseisu 39 aastal, uppus 43 . Vähevõitu, et olla "pikeima-ajalisema aktiivse teenistusajaga lahingulaev".. :roll: Sedapidi võtta on "Gneisenau" (August Wilhelm Anton Graf Neidhardt von Gneisenau) ka pikema teenistusajaga, 38-45.