Re: Põgeniketulv Euroopasse..
Postitatud: 07 Jaan, 2018 11:30
200 tolgust ronis jälle üle Melilla tara: https://maailm.postimees.ee/4367125/his ... 1512076513
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Seoses Taaniga jäi eelmine nädal silma uudis, et viimase 2 aasta jooksul on asüülitaotluste arv langenud 84%.wk2 kirjutas:2017.a. sisenes Taani kaudu Saksamaale 35% ebaseaduslikku immigranti rohkem kui aasta varem. Samal ajal on vähenenud Austriast ja Šveitsist saabunud ebaseaduslikke immigrante.
https://www.focus.de/politik/deutschlan ... 1801071342
Tavaliselt kirjutatakse see "gängide" omavaheliste klaarimiste arvele. Kõigile kasulik. Poliitikud saavad eitada probleemi olemasolu ja feministid saavad jälle rääkida "toksilisest maskuliinsusest".Granaadiloopimine paistab olevat sealkandis ilmselt kultuuriilise rikastamise tagajärjel tekkinud põnev spordiala.
2015. aastal registreeritud 369 illegaalsest piiriületajast olid tervelt 250 Vietnami päritolu, lähteriikidena järgnesid teised Kagu-Aasia riigid, nagu Bangladesh ja India, ning alles seejärel Lähis-Ida ja Venemaa.
Tundub, et piiritara on osutunud efektiivseks: võrreldes 2015. aastal registreeritud 15 illegaalse migrandigrupiga ületas Kārsava piiri eelmise aasta jooksul vaid kolm sellist seltskonda. Vahetuse vanema sõnul liiguvad Kagu-Aasia illegaalid peamiselt kaheksa- kuni kümneliikmelistes gruppides.
Kui Läti piirivalve ametliku statistika järgi peeti 2016. aasta esimese 11 kuuga Läti-Vene piiril kinni 332 inimest ja Valgevene piiril 46, siis eelmise aasta samal ajal oli ebaseaduslike piiriületajate arv vastavalt 84 ja 8.
Läti piirivalvekeskuse sõnul vähendavad illegaalide liikumist kriminaalseaduse muudatused, mis näevad inimsmugeldamise eest ette varasemast karmimaid karistusi, ning paranenud on ka koostöö Venemaa ja Valgevene piirivalvega.
Sandrise sõnul võib oma osa mängida ka Ukraina konflikti stabiliseerumine, mis on loonud piiriületusteks enam-vähem ohutud tingimused. Siiski valitseb seal endiselt bürokraatlik ja logistiline segadus, mis muudab piiril toimuva kontrollimise keeruliseks.
Peale venelaste ja lätlaste on olnud teateid ka eestlaste osalusest säärastes skeemides. 2015. aastal pidas Läti piirivalve kinni kuni kümme Eesti kodakondsusega inimsmugeldajat ja samasuguseid organiseeritud illegaalseid piiriületusi on toimunud Eestiski, kuid siiski tunduvalt vähem kui Lätis.
Samuti on teada, et illegaalid ei saabu Lätti ainult maitsi, vaid võltsitud dokumente kasutades ka läbi Riia lennujaama. Lennujaamast minnakse edasi Saksamaale ja Poola, aga ka Rootsi, Soome ja Norrasse, mille helde sotsiaalsüsteem migrante ahvatleb.
Kõigil migrantide liikumist koordineerivate kuritegelike rühmituste liikmetel on täita oma spetsiifiline ülesanne. Tavaliselt toimetab üks isik migrandid mööda maanteed piirist mõne kilomeetri kaugusele, kus nad sõidukist väljuvad ja teelt kõrvale pööravad.
Seal võtab neid vastu teine isik, kes aitab neil maastikul orienteeruda ja piiri ületada. Tavaliselt ületatakse riigipiir kontrollpunktide läheduses, kuna peateelt liiga kaugele kõrvale minna on smugeldajatele logistiliselt keeruline.
Pärast edukat piiriületust juhib smugeldaja migrandirühma mõne kilomeetri pärast teele tagasi, kus neid ootab kokkulepitud kohas autojuht. Peale selle on migrantidele vaja korraldada valedokumente, majutust ja transporti teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Sõidetakse enamasti läbi Leedu ja seda nii rendiautode, taksode kui ka erasõidukitega.
Enamasti on Lätit läbivate Vietnami migrantide lõppsiht Poola, kus neid ootab ees juba arvestatav kohalik vietnami kogukond. Seal saavad nad kergesti ebaseaduslikult tööd vabrikutes ja laohoonetes ning varem saabunud aitavad uutel tulijatel jalgu alla saada. Vietnamlaste saarekesi on ka Lätis, kuid need on palju väiksemad.
Daugavpilsi põgenikekeskuse komandant Artūrs Gurevičs-Jurevičs vangutab aga virilalt naeratades pead ja tõdeb, et tegelikult ei oska migrandid enamasti aimatagi, mis neid ees ootab.
«Nad müüvad kõik oma vara, et maksta smugeldajatele siia jõudmiseks 5000 eurot,» selgitab Gurevičs-Jurevičs põgenikekeskuse punaste tellismüüride vahel.
Läti piirivalve kõneisik Kristīne Petersone kinnitab, et ühele inimesele võib piiriületus maksma minna kuni 6500 eurot. Moskvast Lätti jõudmise eest koos piiriületuse ja majutusega küsitakse 3000–3500 eurot. Lätist Poola saamiseks tuleb välja käia veel 2500–3000 eurot. Tihti ei ole migrantidel kogu summat korraga võtta ja võlgu jäänutelt võidakse veel pärast intressi nõuda.
Sotsidel läheb see asi veel parteiliikmete sees hääletusele...Kriku kirjutas:Saksamaal leppisid kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid kokku ära: https://maailm.postimees.ee/4373013/kas ... 1512076513
Mis neil üle jäi.
https://voiceofeurope.com/2018/01/moham ... -in-a-row/Dutch mainstream media reported that Noah was the most popular baby name for boys in the Netherlands, but a little digging turned out a different finding.
The name Noah was putatively considered the most popular boy’s name for 2017, having been given to 635 new-born boys in the Netherlands. A journalist from broadcaster Powned did some research into the database, however, and noticed that another name, a non-traditional Dutch name, was slightly more prevalent.
This journalist checked for Mohammed and its alternative spellings. He thus counted:
Mohammed 221, Mohamed 211, Muhammed 110, Mohammad 51, Muhammad 43 and reached a total of 636. Other forms like Mohamad, Muhamed, Muhammet, Mouhamed, Muhamad and Mahamuud could not be checked for “privacy reasons”.
Of course, other forms of Noah like Noa and Noach should be checked as well for the sake of fairness: both, however, were not listed according to the Dutch journalist.
The author says, it is the second year in a row that Mohammed is the most popular name for baby boys: In 2016 there were 724 baby’s named Mohammed (or one of it’s Arabic alternatives) in the Netherlands.
He also mentions that the same tendency was seen in England in 2016: It is not Oliver, but Mohammed (with all its permutations), that is the most popular name for baby boys.
https://www.abendblatt.de/politik/artic ... rfolg.htmlRaporti kohaselt pea pooled negatiivse vastuse saanud asüülitatolejad Saksamaal saavad kohtutes õiguse.
Berliin. Üha rohkem ja rohkem pagulastest kaebavad oma väljasaatmise otsuse edasi kohtusse. Suur osa asüülitaotlejatest on Süddeutsche Zeitungi aruande kohaselt kohtutes edukad. Seda näitab 2017. aasta üheteistkümne kuu statistika, mis ilmneb föderaalvalitsuse vastusest Bundestagi vasakpoolsete parlamendirühmale. Vasakpoolsed küsivad regulaarselt täpseid numbreid.
Asüülitatolejate jaoks on edukad ligikaudu 44 protsenti kõigist menetlustest, mis jõuavad halduskohtutesse. Täpsemalt tähendab see seda, et neid inimesi peetakse vastavalt Genfi pagulaskonventsiooni järgi varjupaigataotlejate või haavatavate isikute hulka kuuluvaks.
Süüria varjupaigataotlejate edukus kohtus on veelgi suurem - tervelt 69%. Ka afgaanid saavad enamasti võiduka otsuse: 61% on edukad. Süürlaste väljasaatmine on peatatud kuni 2018. aasta lõpuni.
Need arvud näitavad ka seda, et nüüdseks peaaegu kõik föderaalse ameti (Bamfi) poolt eitava vastus saanud asüülitaotlused lähevad kohtusse. Eelmise aasta septembri lõpuks oli 273 000 inimest juba kohtusse pöördunud. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti peaaegu 100 000 otsust, seega on kohtuotsuste arv peaaegu kahekordistunud.
Veelgi enam, sõja- või kriisiriikide, nagu Süüria põgenikud ei nõustu sageli oma täiendava kaitse seisundiga ja nõuavad kohtus tunnustamist pagulaseks. Pagulase staatus on vajalik, et saada õigus tuua oma pereliikmeid Saksamaale. Perekonna taasühinemine on võimalik ainult siis, kui keegi on pagulaseks tunnistatud. Perekondade taasühinemine on hetkel peatatud.
....
Kokkuvõtvalt kommentaariks. Saksamaa kohtud on uppunud töösse mis on lõputu ja üle jõu käiv. Perekondade ühinemise protsessid ootel. Über alles - midagi on veel alles, aga mitte palju. Ilmselt istuvad need Eestist Saksamaale jooksnud kvoodipagulased samuti seal kohtute ukse taga ootamas oma saatust.