www.militaar.net

Kui mootoril on 2,5m rihma ümber 8 rulli ja seda näeb ainult ühe silmaga, siis vaevalt rihmapingsuse mõõtmiseks mingi muu riist peale mikrofoni ligi mahubki.

Üle 10 aasta on juba kasutusel ka venivad elastikrihmad, millede pingutamise võimalust ei olegi ettenähtud ja neid vahetatakse venitades vastavate abinõude abil.
Näiteks Kamasa Tools rihmavahetuse komplekt, milles on üks vigur rihma maha võtmiseks ja teine rihma peale venitamiseks.

Instrumentide olemasolul on kõik tööd "kiiresti tehtavad" aga kodus ainult mutrivõtme abil on isegi rihmavahetust tänapäevastel autodel vägagi keeruline teha.

Fuchs kirjutas: ↑07 Juun, 2024 15:46 Sarnaseid näiteid autoremondi kunstlikult keerukaks ajamisest tootja poolt leiab tänapäeva autode juurest päris palju. Näiteks kiilrihma vahetus minu 70ndate hobiautol võtab aega vast 10 min ning selleks tööks on vaja ainult nr 13 võtit (rihmapinguti mutter). Rihm maksis vist 7 euri. Igaühele jõukohane ka teepeal teostatav remont. Mu praegusel igapäevasõidukil tuleb multikiilrihma vahetuseks korralik lammutustöö ette võtta ja alla tunni vist ei pääse kuidagi. Lisaks rihmale on ette nähtud üldiselt ka erinevad rullik(ud) välja vahetada. Töö+ varuosad hinnavahe vähemalt 100x.

Kas su 70date hobiautol on konditsioneer ja roolivõimendi?

Fuchs kirjutas: ↑07 Juun, 2024 15:46 Sarnaseid näiteid autoremondi kunstlikult keerukaks ajamisest tootja poolt leiab tänapäeva autode juurest päris palju.

Tihtipeale pole asjad mitte spetsiaalselt keeruliseks aetud vaid see on robotiga koostamise eripära.
Mootor või mingi muu sõlm tehakse selline et robotil oleks tehases teda võimalikult lihtne ja odav kokku panna.

Remondipool jääb siis teisejärguliseks ja võetakse risk et garantiiajal ehk tehase kulul midagi ei juhtu. Kui hiljem juhtub on see juba võõras mure.
Olen ise vähe uuema BMW starterit vahetanud - kõigepealt tuli juutuubist natuke tausta uurida , siis sisselaskekollektor ja hulk jubinad minema loopida ja selle võileiva põhjas oligi starter. Kahe poldiga kinni nagu ennemuiste.
Üks vana näitas mu sajatamise peale fotot kus starter oli hooratta kojas ja selle vahetamiseks tuleb käigukast maja võtta. Ehk selle bemariga läks isegi lihtsalt.

Tänapäevaste autode koostamise eripära on ka see ulatuslik poolraamide kasutamine, mida varem ei olnud.
Sisuliselt täna pannakse auto mootor, jõuülekanne ja veermik koos väljalaskega eraldi kokku ja siis liidetakse kogu see kupatus kerega ühe operatsioonina.

Fuchs kirjutas: ↑07 Juun, 2024 15:46 Sarnaseid näiteid autoremondi kunstlikult keerukaks ajamisest tootja poolt leiab tänapäeva autode juurest päris palju.

Rippklapid on ka ühed keerulised asjad. Jube kehv reguleerida ja võivad silindrisse kukkuda. Püstklapid oleks palju paremad. Neid saab kaliibri ja lehtvõtmega reguleerida. Ilmselgelt on rippklapid leiutatud ainult kasutaja kiusamiseks.

A tegelt on klapid üldse saatanast, osta Trabant! Seal on 2 taktiline mootor, õhkjahutus ja mitte mingeid klappe! Jälle palju lihtsam hooldada ja vähem kiuslikult keeruliseks aetud vidinaid peal.

Järjest kõrgemad nõudmised tehnikale ja seeläbi tekkiv tehniline progress muudab asjad järjest keerukamaks, mitte tootjate kiuslikkus. Meil oli siin 50 aastat üks riik, kus tehnika pidi olema nii lihtne, et iga külasepp sai auto tee ääres korda tehtud. Elu nagu paradiisis ju. Ometigi ihalevad sellest riigist pääsenud endale keerukaid kapitalistide preemium marke.

Jäin mõtlema et kui saaks täna osta uhiuue tagaveolise sigulli otse liinilt siis mitu eurot ta maksaks?
Mõnele maamehele oleks palju mõtekam osta ehk uus-vana sigull kui mässata mõne tänapäevase autoga.

Mõtekam ? Vana Passat on 10x väiksema hooldusvajadusega ja on seejuures ikkagi auto, mitte proletaarne kangelastegu või võimalus peale surma paradiisi saada läbi maapealsete kannatuste.

Sten1111 kirjutas: ↑08 Juun, 2024 19:13 Jäin mõtlema et kui saaks täna osta uhiuue tagaveolise sigulli otse liinilt siis mitu eurot ta maksaks?
Mõnele maamehele oleks palju mõtekam osta ehk uus-vana sigull kui mässata mõne tänapäevase autoga.

Sa vist ei ole ühegi nõukogude liidus toodetud autoga sügavamalt kokku puutunud?

Ma ehitasin terve lapsepõlve nõukogude mootorrattaid. Ehitada sai kõvasti, vahel ikka natuke sõita ka. Pärast lääne tehnika peale üleminekut sai lõpuks korralikult sõita ka. Vene tehnikat ei puutu enam iial.

davidsoniharald kirjutas: ↑08 Juun, 2024 20:19 Ma ehitasin terve lapsepõlve nõukogude mootorrattaid. Ehitada sai kõvasti, vahel ikka natuke sõita ka. Pärast lääne tehnika peale üleminekut sai lõpuks korralikult sõita ka. Vene tehnikat ei puutu enam iial.

Isa ostis miilitsa oktsionilt (vms) konfiskeeritud poolkrossikaks ümberehitatud "jänestega jawa". Ja siis me onupojaga terve suve lükkasime käima ja putitasime seda, korra isegi lubas . Ja onupoeg sõitis täiesti arvestataval tasemel ringrada ja ehitas ise oma tsikleid.

Huvitav, kui suur osa vene tehnikast oli kasutuskõlbliku kvaliteediga ja kui suur osa selline, mida remonditi rohkem, kui sõideti? 10 aastat tagasi nägin 2101, mis oli nagu prillikivi. Omanik vaid kallas ja tallas, värv oli ilus ja mootor ei ajanud õli välja. Väga "plank" auto oli, raadiogi oli pisike junn rooli all ja võttis vaid AM-sagedusi. Aga sellega sõitmine oli mõnus, vedrustus oli pehme. Hiljem ostis tegelane selle kõrvale veel Niva ja Samara, mis paraku olid ikaldunud asjad. Need muudkui lagunesid.

Zigulidel on mõnus pehme vedrustus. Lääne vanadelt autodelt vist sellist mugavust oodata ei maksa? Mazda 626 oli "puuvanker", 20 aastat vana Hyundai Getz on samuti üsna jäik, iga kühm on tajutav. Nendest pehmema vedruga on minu meelest olnud Ford Escort, Fiat Punto ja kaheukseline Opel Astra. Pehme vedrustusega tundub olevat Kia Pro Ceed, millega ma sõiduõpet saan, aga see on 4 aastat vana pill ja vastavas hinnaklassis.

davidsoniharald kirjutas: ↑08 Juun, 2024 16:24
Järjest kõrgemad nõudmised tehnikale ja seeläbi tekkiv tehniline progress muudab asjad järjest keerukamaks, mitte tootjate kiuslikkus. Meil oli siin 50 aastat üks riik, kus tehnika pidi olema nii lihtne, et iga külasepp sai auto tee ääres korda tehtud. Elu nagu paradiisis ju. Ometigi ihalevad sellest riigist pääsenud endale keerukaid kapitalistide preemium marke.

Paris üheselt see niimoodi ei ole, Justkui tellitult sobiv artikkel ja oluline on juba tasuta osas ära öeldud. Ehk mida uuem seda viletsam.
https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... i-miks-nii

Sellest riigist pääsenud ei ihale omale keerukaid kapitalistlikke preemiume vaid normaalset autot millega sõita saab. Ma olen mitmeltki kuulnud et kui saaks uue Opel Senatori või Ford Granada siis võtaks kohe varuga. Ma olen nüüd nii noor et sellistega pole sõitnud kuid head ja mugavad olevat olnud. Hiljem tuli tehase väravast ainult paska, peene põhjendusega et ratsionaliseerimine ja tööviljakuse tõstmine.

Ma proovisin Teslat ja täiselektrilist Volvo XC40 ja mingeid positiivseid emotsioone peale muljetavaldava kiirenduse pole. Volvoga oli veel ca 250 km sõit ja lõpus tuli silm punnis vahtida et kas akut ikka jätkub või tuleb korraks laadima panna. Igapäeva diisel-Audiga hakkaks ühe tankimisega rääkima 1250 km ja ülespoole. Ei need käigud jätaks rahulikult vahele.

Normaalseid autosid muidugi tehakse ka aga Brüsseli puupead teevad jõuetuid katseid need vanamehed kes veel teavad mis auto on, surnuks maksustada. Vaadake mis G-mersu maksab. Teine variant ongi vana Passat ja ma olen neid kannibaliseerimiseks juba 5 tükki õuele kokku ostnud. Mu elueaks jätkub. Järeltulijad sõitku kastirattaga kui selline huvi on

davidsoniharald kirjutas: ↑08 Juun, 2024 16:24

Fuchs kirjutas: ↑07 Juun, 2024 15:46 Sarnaseid näiteid autoremondi kunstlikult keerukaks ajamisest tootja poolt leiab tänapäeva autode juurest päris palju.

Rippklapid on ka ühed keerulised asjad. Jube kehv reguleerida ja võivad silindrisse kukkuda. Püstklapid oleks palju paremad. Neid saab kaliibri ja lehtvõtmega reguleerida. Ilmselgelt on rippklapid leiutatud ainult kasutaja kiusamiseks.

Ironiseerida või tähte närida sulle meeldib, olen sellest aru saanud. Mu jutu point oli selles, et kohati on autode remont absurdselt keerukaks läinud (Olavi toodud rihmapingsuse mõõteseade) mis samas ei tähenda automaatselt, et auto ka nii palju parem oleks kui "vanasti".
Ma absoluutselt ei igatse taga vanemate autode lühikesi hooldusvälpasid, hästi roostetavaid keresid, olematut turvalisust ja saastavaid mootoreid. Mind häirib tänapäeva kohatine üleengineerimine, seesama genekarihma näide on selles suhtes hea. Ma enda igapäevaliikuril olen korra seda tööd teinud, sain kenasti hakkama aga enam ei viitsiks. Suht ebameeldiv pugemine mis eeldab väikeseid käelabasid

akf Amva - roolivõim on aga konti pole (seda pakuti lisavarustusena). Aga need genekarihma vahetust antud juhul eriti ei sega, kuna iga agregaadi jaoks on oma rihm ning geneka oma on kõige pealmine.

Akf Fuchs, mind jälle häirivad inimesed, kes Kapten Trummi stiilis võtavad keerulisel tehnilisel seadmel, mida auto kahtlemata on, ühe sõlme ja neid omavahel võrreldes jõuavad järeldusele, et tegemist on omaniku kiusamisega. Vahepeal on aga tehniline progress astunud aastakümneid edasi.

Sinu näite puhul, mitmesooneline lamerihm ja ühesooneline kiilrihm on üsna võrreldamatud asjad. Kui tahaks kaasaaegsel mootoril kasutada kiilrihma, peaks neid seal olema kaks tükki kõrvuti või iga seadme jaoks oma rihm. Minu hobiautol on igal seadmel oma rihm ja geneka rihm on kõige alumine. Selline lahendus on aga keerukam ja kallim kui kasutada ühte lamerihma, nagu mu kaasaaegsel pereautol. Lõppkokkuvõttes võib see lamerihmaga lahendus tarbijale odavam olla, sest maksab vähem, vajab harvemini vahetamist ja on töökindlam. Ma usun endiselt, et enamus insenere teavad, mida nad teevad.

paadikapten kirjutas: ↑08 Juun, 2024 22:48 Zigulidel on mõnus pehme vedrustus. Lääne vanadelt autodelt vist sellist mugavust oodata ei maksa? Mazda 626 oli "puuvanker", 20 aastat vana Hyundai Getz on samuti üsna jäik, iga kühm on tajutav. Nendest pehmema vedruga on minu meelest olnud Ford Escort, Fiat Punto ja kaheukseline Opel Astra. Pehme vedrustusega tundub olevat Kia Pro Ceed, millega ma sõiduõpet saan, aga see on 4 aastat vana pill ja vastavas hinnaklassis.

Lada vedrustus oli pehme, sest teed olid halvad.

Autod, mis on loodud siledatel teedel sõitma on oluliselt jäigema vedrustusega. Sisuliselt kõik Euroopa ja Jaapani autod. Odava otsa autodel, mida sa ülal loetlenud oled, tunned iga auku. Eriti jäi mulle meelde Escort oma ebamugavusega. Mugavat sõiduelamust pakuvad vanad premium-klassi autod, nagu E-klassi Mercedes või 5-seeria BMW. Seal on vedrustus oluliselt keerulisem ja pakub seeläbi palju mugavamat ja "pehmemat" sõiduelamust, ilma järgi andmata teelpüsivuses.

Ja siis on Ameerika autod, millede vedrustus on nii pehme, et ukselingid kraabivad asfalti.

davidsoniharald kirjutas: ↑09 Juun, 2024 6:09 Akf Fuchs, mind jälle häirivad inimesed, kes Kapten Trummi stiilis võtavad keerulisel tehnilisel seadmel, mida auto kahtlemata on, ühe sõlme ja neid omavahel võrreldes jõuavad järeldusele, et tegemist on omaniku kiusamisega. Vahepeal on aga tehniline progress astunud aastakümneid edasi.

Sinu näite puhul, mitmesooneline lamerihm ja ühesooneline kiilrihm on üsna võrreldamatud asjad. Kui tahaks kaasaaegsel mootoril kasutada kiilrihma, peaks neid seal olema kaks tükki kõrvuti või iga seadme jaoks oma rihm. Minu hobiautol on igal seadmel oma rihm ja geneka rihm on kõige alumine. Selline lahendus on aga keerukam ja kallim kui kasutada ühte lamerihma, nagu mu kaasaaegsel pereautol. Lõppkokkuvõttes võib see lamerihmaga lahendus tarbijale odavam olla, sest maksab vähem, vajab harvemini vahetamist ja on töökindlam. Ma usun endiselt, et enamus insenere teavad, mida nad teevad.

Väikese ääremärkusena mainiks, tsitaadis nimetatud "lamerihm" on ka tegelikult kiilrihm, mitmikkiilrihm nimelt.
Lamerihm on natuke teine asi siiski.