Avot kirjutas:ruger, Muidugi siis oleks selge ja lihtne kui vöörad väed yle piiri tulevad. Aga nagu näeme tänapäeval see asi päris nii enam ei käi. Ennam tuuakse sisse piisavalt "inimesi" kes hakkavad öönestus/ässitus tööda tegema. Löpuks on teatud rahutused saavutatud jne.
Kujutame ette et, selline asi toimuks ida eestis. Ja mingid ise hakanud sellid looksid sinna kontroll poste teedele jne. Nende keelamisel ja maha vötmisel synniksid esimesed inimohvrid (lavastatud venemaa poolt). Tulevad poliitilised noodid ja ähvardused eestile.
Minule isiklikult ei piisa see, et praegu öeldakse, et see pole ukraina ja eestis pole see vöimalik! Nägime mis toimus Tallinnas pronksi ööl jne.. Seega venemaa möjutusel ja organiseerimisel on köik vöimalik! Kuidas käituks eesti? Kas ei peaks juba praegu ette mötlema ja valmis olema. Ennem, kui ei ole HILJA???
No selleks peab meil olema piisav sisejulgeoleku süsteem-piirivalve/politsei, Kapo, Teabeamet ja KV luure ning muud allikad, kes suudavad sellest toimuvast suurema pildi kokku panna. Igale asjale, mida tahetakse hakata kavatsema, proovitakse leida mingi kohalik organisatsioon või liikumine, mille najal edasi minna. See peab saama ka avaliku toetuse või meediakajastuse. See, et Venemaa nüüd ja kohe kaela lendaks, seda hästi ei usu(veel). Välistada ei saa idanaabri korral muidugi midagi

Iga grupi liikumist on võimalik jälgida. Vähegi poliitilisemaks minevat liikumist ja organisatsiooni jälgitakse meil üsna hästi. Meie õnneks oleme nii väike riik, et enamus sündmustest saavad sellise kajastuse, et vastavad asutused saavad edasi uurida ja tegutseda. Õnneks, ei ole ka venemeelsed siiani suutnud ennast väga äärmuslikuks liikumiseks kokku viia. Äärmuslikumad liikumised on meil suudetud kontrolli all hoida.
Pronksiöö oli pikalt vindunud ja ühel hetkel väljus korraldajate kontrolli alt, kui rüüstama mindi. See viis igasuguse legitiimsuse ja edasimineku arengud sellelt ürituselt.
Loomulikult peab enda jaoks asjad selgeks tegema. See, et igas asjas oodata riigi sekkumist ja lootma jääda, et kõik on tehtud ja korras, tekitab liigse usu sellesse, et kõik on korras. Kindlasti ei ole!!! Militaar.net on siin näiteks koht, kus arutavad KV, KL ja muud riigikaitsest huvitanud inimesed. Neid erialaseid teadmisi ja know-howd on siin kindlasti rohkem, kui ministeeriumis. Samas ei tegele meie siin enamuses poliitilise juhtimisega. Riigi juhtimisse ja arengusse on võimalik ise panustada. Käia valimas näiteks. Osaleda omavalitsuste töös, KL-is või KV-s. Riik, see on meie kõikide juhtida. Meil on õnneks väike riik, kus seda segadust on vähem, kui Ukraina suuruses riigis.
Kui inimene, kes kõike tahab, et riik tema eest teeks, satub olukorda, kus riigi struktuurid mingil hetkel ei pruugi töödata siis võiks peeglisse vaadata!!! Mis saab, kui elektrit ei ole või teed on umbes lumest? Kui inimesi, kes suudavad ise hakkama saada, on rohkem, siis on ka riik tugevam, kuna suudab oma ressursse planeerida paremini.
Enda ja oma pere hakkamasaamine peab olema iga pereisa kohustus.
J. F. Kennedy ütles kunagi: „Ära küsi mida riik sinu jaoks teha saab, küsi, mida saad sina riigi jaoks teha!“
Ukraina suuruses riigis on see väga-väga raske. Seal on see poliitiline kompott ikka väga suur. Lisaks keskvõimu puudumine ja vene aegne suhtumine ning pardakk paljudes(enamuses) asjades. Paljudes piirkondades käis isemajandamine sisuliselt juba. Riik oli ära jagatud kohalike oligarhide poolt, kes siis majandasid seal. Riik ei suutnud enam sealse korruptsiooni ja käegalöömise tõttu olukorda kontrolli all hoida. Lisaks ei ole arvestatud selliste sündmustega. Poliitiliselt väga tundlik teema samuti. Peale korruptiivse juhtkonna vahetust tuli võimule, ehk ausam valitsus, kellel on nüüd vaja läbi närida väga suur ja tõsine probleem. Juhtida nagu ka kõike ei oska ning riik on väga suur, kus tuleb hakata kehtestama ja uuesti looma riigi struktuuride toimimist. Majandus pole kiita ning enamus tööstusest asub ebastabiilses piirkonnas... Samuti ahvatleb Venemaa oma ca 3-4x suuremate palkadega. Ega meil ju ka osaliselt sama asi läbi elatud, kus välismaale läinud ja minemas palju parimas tööeas inimesi, kellest paljud on meie jaoks kadunud, kuna jäävadki sinna elama.
Aga edasi tegelemine sellega, mida teed ja laiemat mõtlemist vaja. Meil on veel aega oma riigis sellise seisu vältimist, nagu on Ukrainas tekkinud. Meie parem elatustase ja toimivam riigisüsteem on see, mis meid ka veepeal on hoidnud(seni). Naaberriigi jaoks ei ole me veel nii ihadusväärsed. Küll süües kasvab isu.