Uued relvasüsteemid EKV-le

[Fucs]

16 mm konstruktsiooniterasest jookseb uuendatud 7N10 ja 7N22 moon läbi, isegi 20 mm on ebapiisav. Kui jutt käiks ainult killukaitsest, saaks aru, aga mingist kuulikindlusest konstruktsiooniterase puhul rääkida on kergelt absurdne. Tent pakuks sisuliselt samasugust kaitset (ehk siis ei mingit).

Lihtsalt vahelehõikena:
Kui kaugel peab olema laskja sihtmärgist, et kuul (olgu see siis 7N10 ja 7N22 või muu) lendaks läbi presentsoomuse ja oleks selle taga istujale eluohtlik?
Kui kaugel peab olema laskja sihtmärgist, et kuul lendaks läbi 16mm konstruktsiooniterasest ja oleks selle taga istujale eluohtlik?
Kui kaugel vastasest algab ohutsoon erinevate variantide puhul, kust kaugemale sõita ei ole mõistlik?
Milliseid erinevusi te näete vastustes?

Sama puudutab kilde.
Et kui kaugel sihtmärgist peaks plahvatama lõhkekeha, et killud oleks eluohtlikud presentsoomuse puhu?
Ja kui kaugel sihtmärgist peaks plahvatama lõhkekeha, et killud oleks eluohtlikud konstruktsiooniterase puhu?
Kui täpne peab olema vastase tuli, või kui ebatäpsest tulest piisaks eluohtlikuks muutumiseks erinevate variantide puhul?
Milliseid erinevusi näete vastustes?

[HeiniR]

Poolakad soetavad 64 tk iseliikuvat 120mm MP-d (RAK; HSW).
http://www.armyrecognition.com/april_20 ... 04161.html

Sry kui vale teema all. Võibolla peaks tegema Läti ja Leedu kaitse teema ümber Läti,Leedu ja Poola kaitse teemaks?

[Jaanus2]

Korduvalt on seda öeldud juba, aga meil kõigil peaks silme ees olema Ukraina naljakana mõjuvad isetehtud soomusmasinad, mis näisid olevat sugulased Vabadussõja-aegsete soomusautodega. Tihti oli aluseks just veoauto. Niisama naljapärast nad neid ju ometi ei teinud, tundsid vast vajadust... Kuigi nende riigis olid ka päris soomukid "kuskil olemas".
Rohkem empaatiat, kujutlegem end kellegi teise asemele. Kui madin lahti läheb, sünnivad ka meil samasugused liikurid, kui vaid aega antakse (mida ei pruugi eriti olla). Võiks ju siis juba rahu ajal midagi veidi paremat teha, kui veel aega on. Tulemus on igal juhul parem kui niisama veoauto, on ju? Edasi taandub kõik usule, kas sõda võib tulla või mitte. Kui mitte (sest NATO liikmelisus hoiab selle ära iseenesest), siis sobivad ka niisama veoautod ja plaane võib teha mitmekümneks aastaks ette, kiiret kuhugi ei ole.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt vahelehõikena:
Kui kaugel peab olema laskja sihtmärgist, et kuul (olgu see siis 7N10 ja 7N22 või muu) lendaks läbi presentsoomuse ja oleks selle taga istujale eluohtlik?
Kui kaugel peab olema laskja sihtmärgist, et kuul lendaks läbi 16mm konstruktsiooniterasest ja oleks selle taga istujale eluohtlik?

Täiendava vahelehõikena - ma ei väidagi, et konstruktsiooniteras (näiteks) on pädevam kui spetsiaalne soomusteras. Minu jaoks on ülesande püstitus lihtne, kuidas saada ühe tehaseuue Pasi hinnaga kolm kodumaist ja kus on võimalik saada kokkuhoidu. Selle nimel tuleb ajusi liigutada. 3 mm terasplekist stantsitud veoauto porte peab kinni ainult õhupüssi kuuli, sealt lendab isegi Makarovi püstoli kuul läbi (9x18 tavamoon läbib 5 mm pehmet terast 20 m kauguselt).

Ka konstruktsiooniterasest (kuigi see on alaväärtuslik võrreldes soomusterasega) on võimalik ehitada soomusmasin, mis pakub samaväärset läbivust kui harjukeskmine kasutatav veoauto, kuid pakub hulga paremaid ellujäämisvõimalusi jamas, ka siis, kui sellest läbi lasta õnnestub.

Rohkem empaatiat, kujutlegem end kellegi teise asemele. Kui madin lahti läheb, sünnivad ka meil samasugused liikurid, kui vaid aega antakse (mida ei pruugi eriti olla). Võiks ju siis juba rahu ajal midagi veidi paremat teha, kui veel aega on. Tulemus on igal juhul parem kui niisama veoauto, on ju? Edasi taandub kõik usule, kas sõda võib tulla või mitte. Kui mitte (sest NATO liikmelisus hoiab selle ära iseenesest), siis sobivad ka niisama veoautod ja plaane võib teha mitmekümneks aastaks ette, kiiret kuhugi ei ole.

Õnn on korrutis juhusest ja ettevalmistustest juhuse kasutamiseks - kui üks teguritest on null, siis on ka korrutis (õnn) null.
Ukrainast rääkides - sõja ajal ja peale sõda on kohalik tööstus välja käinud terve riburaja erinevaid soomustatud masinaid - venelaste Tigri taolisest pooljao masinast kuni jao soomukiteni, enamus neist on tehtud justnimelt suurseeria veoauto agregaatide põhjal (nt Kraz). Miks nad neid teevad ja ostavad, kui nende kasutegur on null nagu eespool väideti.
Eestlane jälle maailmas kõige targem?

[nimetu]

Lihtsalt vahelehõikena:
Kui kaugel peab olema laskja sihtmärgist, et kuul (olgu see siis 7N10 ja 7N22 või muu) lendaks läbi presentsoomuse ja oleks selle taga istujale eluohtlik?
Kui kaugel peab olema laskja sihtmärgist, et kuul lendaks läbi 16mm konstruktsiooniterasest ja oleks selle taga istujale eluohtlik?
Kui kaugel vastasest algab ohutsoon erinevate variantide puhul, kust kaugemale sõita ei ole mõistlik?
Milliseid erinevusi te näete vastustes?

Sama puudutab kilde.
Et kui kaugel sihtmärgist peaks plahvatama lõhkekeha, et killud oleks eluohtlikud presentsoomuse puhu?
Ja kui kaugel sihtmärgist peaks plahvatama lõhkekeha, et killud oleks eluohtlikud konstruktsiooniterase puhu?
Kui täpne peab olema vastase tuli, või kui ebatäpsest tulest piisaks eluohtlikuks muutumiseks erinevate variantide puhul?
Milliseid erinevusi näete vastustes?

7N10 ja 7N22 testid olid tehtud 100m ja 300m peal. 16mm läbistas 7N10 90% tõenäosusega ja 7N22 100%. Eluohtlikud võivad nad olla ka ilma läbistamata, tekitades soomuses kildusid. Ühe kergendava asjaolu võib siiski ära märkida, nimelt kui soomust tabatakse nurga all. Selles osas on isegi tavaterasel presendi ees kerge eelis, kuid selle peale lootma jääda oleks üpris kahtlane ning sellisel juhul poleks paksemal terasel erilist eelist (piisaks oluliselt õhemast materjalist). Üldse on soomustamine ilma täiendava killu kaitseta (spall liner) üks kahtlane tegevus. Plastik on suhteliselt odav ja ei kaalu eriti palju.
Kui rääkida Armox analoogidest, siis 500 Brinelli kõvadusega 15mm leht peab praktiliselt kõik 7.62 moona kinni (erandiks alakaliibriline moon) alates 10m pealt.

Lõhkekehade osas on teema keerulisem, sest alati on võimalik teha nii suur pauk, et ükski soomus ei aita. Palju oleneb ka kaugusest, otsetabamuse korral ei aita suurt miski. Standarditest lähtudes on STANAG 4569 klass 3 nõudeks vastupidavus 155mm HE mürsule 60m pealt. Kui mürsud juba nii lähedale kukuvad, siis saab loota ainult vanajumala peale, et mõni kümnesse ei lenda.

[Mercurius]

Ka lihtsalt vahelehõikena:

Mis (kulu)eelise annaks isekeevitamine sõbrahinnaga ostetud/kingitud plekkkasti (BTR; OT-64; TAB-71, VAB, Fuchs, Bv206, M113 jne.) renoveerimise/upgrade-imise ees?

Nüüd, kui skaudid saavad CV90-ned, anname nende vanad Pasid Tagalapataljonile ning tagalatoetusega probleemid lahendatud?

[man21]

Trumm, ära aja iba Makarovi läbivuse suhtes, tema kuul ei lenda isegi tuvist läbi. Kontrollitud.

[Kapten Trumm]

https://en.wikipedia.org/wiki/9%C3%9718mm_Makarov

[tommy]

Korduvalt on seda öeldud juba, aga meil kõigil peaks silme ees olema Ukraina naljakana mõjuvad isetehtud soomusmasinad, mis näisid olevat sugulased Vabadussõja-aegsete soomusautodega. Tihti oli aluseks just veoauto. Niisama naljapärast nad neid ju ometi ei teinud, tundsid vast vajadust... Kuigi nende riigis olid ka päris soomukid "kuskil olemas".

Need naljakana mõjuvad isetehtud aparaadid olid pea viimseni nn. "vabatahtlike" pataljonide kätetöö ja nende kasutuses.
Ei olnud "vabatahtlikel" peale veoautode muid, kangemaid sõidukeid toona kasutada.
Riigi/armee juhtkond konflikti alguses ei tahtnud/ei riskeerinud (ja reaalselt ka polnud võimeline) neid millegi paremaga varustada.

Ja nii ilmusid areenile need isetehtud samkompunnid. Tingis selle vajaduse asjaolu, et vabatahtlikud pataljonid kasutasid tavalisi veoautosid soomuki ja kohati lausa lahingumasina rollis.
Igal masinatüübil on lõpuks ikkagi etttenähtud oma roll ja kasutamistaktika.

[Kapten Trumm]

Mis (kulu)eelise annaks isekeevitamine sõbrahinnaga ostetud/kingitud plekkkasti (BTR; OT-64; TAB-71, VAB, Fuchs, Bv206, M113 jne.) renoveerimise/upgrade-imise ees?

Olen siin korduvalt kirjutanud, et kõige odavam kilohind on osta külma sõja vanarauda ja teha korda - tükihind 50 kuni 100 tuhat, kui asja hulluks mitte ajada. Näiteks praegu platsidel olev OT-64 Skot, mis sisult BTR-80 Ida-Euroopa analoog.
Sellega umbes samas hinnaklassis on uus 4x4 veoauto soomuskasti ja mingite kabiini soomuse tükkidega (nt klaasid ja uksed). - tükihind 100 tuhat
Sellele järgneb omamaine lihtne soomustransportöör - prognoosin tükihinda 300-400 tuhat
Siis tulevad sisseostetud lääne soomustransportöörid - tükihind alates 700 tuhat
Siis tulevad ilma tornita ratastel jalaväe lahingumasina mõõtu 8x8 asjad - tükihind 1,5 miljonit
nimekiri lõpeb taevas.

Isekeevitamise rahaline eelis avaldub siis, kui need külma sõja asjad tahavad põhiagregaatide vahetust/kapitaalselt remonti, näiteks ühe tavalise veoauto ilma rattareduktoriteta silla ning soomusmasina spetsiaalehitusega silla asenduse/paranduse kulu võib olla nii 20 korda erinev. Minu arusaamas ehitatakse "isekeevitus" tuliuutest agregaatidest, mis tähendab, et lähimad 30 aastat taolisi remonte ei tule (veokide põhisõlmede iga on tänapäeval miljon km, soomuki kasutuses ehk 1/3 sellest). Läbisõidud meil ei hakka olema rohkem kui 3-5 tuhat km aastas.

[tommy]

Erinevate "prügimäeliikurite" teemal vaevavad mind alati mõned küsimused.
Mis olid need põhjused, miks aparaadid eelmises kasutajariigis teenistusest maha võeti??
Ja kas need põhjused on nüüd siis ära langenud??

[Kapten Trumm]

Põhjus on täpselt sama, miks veel hiljuti oli müüa väikese läbisõiduga, kuid 30 aastat vanu sõjaväe veoautosid hinnaga mõni tuhat eurot tükist. Kui armee suurus vähenes 20 korda, siis on igati loogiline, et vähemvõimekad platvormid likvideeriti kõigepealt (näiteks Bundeswehri tendibrigaadid). See ei puuduta ainult idabloki tehnikat, vaid ka vanemaid relvasüsteeme, sh veetav suurtükivägi, Grad süsteemid, vana vaakumlampidel radari- ja õhutõrjemajandus jne.

Näiteks USA armees oli külma sõja ajal mitu kergejalaväediviisi (tendikad), 2003 OIF ajal oli probleemiks, et kergejalaväest oli järgi jäänud üksnes rangerid ja 2 õhudessantdiviisi ning jalgsi patrullima tuli saata pioneere ja suurtükiväelasi.

[Xender]

See ukraina pidevalt näiteks toomine on tegelikult demagoogia.

1. Meil tuleks sõda VF regulaararmee vastu
2. Kasutataks aktiivselt lennuväge
3. Ukraina sõjaväel on olemas kõik see raskerelvastus mis meil puudu on

VF ja Eesti vahelises sõjas saab otsustavaks see, kas me suudame tekkitada rinde ehk siis teiste sõnadega saame esimese rünnakulaviini nii maha tampida, et nad on sunnitud asuma kaitsele. Kui seda suudame on meil ostetud aega, et liitlased saaks midagi teha. Kui me ei suuda ja pmt pannakse nad loetud päevadega - nädalaga toimunud fakti ette ...

Kui lugeda vene foorumitest baltimaade vallutamise fantaasiaid siis eks on ka nemad aru saanud, et kiire sööst võimalikult suurte jõududega on see mis tooks edu.

Nagu ütlesin - tuleks see sõda pigem midagi sellist mida me nägime teises maailmasõjas siinkandis ... block poste ei tule, samuti ei tule madistamisi Tartu pärast, kus ühel poolele võtab osa 500 meest ja teisel poolele 500 meest nagu seda sõda ida Ukrainas peeti ...

Mina väidan, et selle kõige tõenäolisema tsenaariumi järgi on meil kõige suuremaks puuduseks keskmaa õt - vene ründelennuvägi hakkab palju palju kurja tegema ning lihtsalt tulejõu puudus, et rünnakulaviinil hoogu maha võtta ehk siis MLRSide puudumine.

Kui trumm leiab, et EKV kõige suuremaks puuduseks on kergelt soomustatud veoautode mitte olemasolu, on see tema arvamus.

[tommy]

Ma käisin siis meie lõunanaabritel külas nende uusi(mitte aastatelt ) CVR-T tüüpi masinaid vaatamas.
Tavalised, mitte milleski erilised ja näiteks Pasiga võrreldes ikka kole väiksed aparaadid. Esmakordsel vaatamisel ütlevat kõik, et "issand, kui väikesed."
Ja ometi kujunes nende lepingumaksumis nii 400 000 Eurole tüki peale.

[Kapten Trumm]

Eestis on ju kogemus olemas, siin kaitseliitlaste poolt ennistatud BTR-80te remondieelarved on olnud mõne tuhande euro piires ja tasuta tööd on igaühes paarsada+ töötundi (turuhinnas ca 8000 eurot). Sadu tuhandeid ei tuleks mingit moodi ja kui üleval pool keegi võtaks asja ette, küllap mõni liitlane leiab oma vanarauaaiast ka töötavad kuulipildujatornid, et masinad saaks relvastada. Renoveeritud masinad on tänaseks kõik saanud KV tehnilise ülevaatuse ja tunnistatud teekõlbulikuks.

Sedasi laia joonega asju ajades nagu enamik riiklike taolisi soomukitehinguid käib, usun, et erasektoris oleks täna pooled asjad tegemata, sest "täisteenusliisingut koos vastuvõtjate hotellikuludega" suudavad endale lubada vaid suurfirmad. See kallis hind tuleb sellest, et riik ei taha/ei oska/ei viitsi olla peatöövõtja ja tellib mugavusteenust võtmed kätte. Inglismaa palkade juures soomukite rotisitast koristamine ja läbinäritud juhtmete parandamine maksabki kõvasti (utreerin).