www.militaar.net

keegi August G. Blume postuumselt ilmunud kaheköitelist The Russian Military Air Fleet in World War I ka sirvinud on? Palju seal Läänemere regioon käsitlemist leiab?

http://www.schifferbooks.com/newschiffe ... 0764333514

http://www.schifferbooks.com/newschiffe ... 0764333521

Kas keegi oskab soovitada häid raamatuid Kaitseliidu ajaloost, eriliselt pakub huvi Kaitseliidu loomine, tegevus Vabadussõjas, Kaitseliidu laialisaatmine ja ka taasloomine.

Mõni aeg tagasi ilmusid trükised "Kaitseliidust Omakaitseni" mis maakondade kaupa org. sellest perioodist pajatavad. Mul ka mõned neist kasutult riiulis seismas.

Kas keegi oskab soovitada häid raamatuid Kaitseliidu ajaloost, eriliselt pakub huvi Kaitseliidu loomine, tegevus Vabadussõjas, Kaitseliidu laialisaatmine ja ka taasloomine

Nojah, nyyd raputasid kyll soola haava peale ...

Asi on selles, et soovitud teemadest leidub kyll arvukalt kirjatykke, kuid yhtegi korralikku raamatut - mida soovitada - mina ei tea

Kui leiad - ole hea ja teata ka mulle

Ette tänulik
oleeg

Hei ! Üldiselt on saabunud head ajad raamatute soetamiseks- tihti leiab raamatupoodidest vägagi odavaid ja kvaliteetseid teoseid. Kel huvi tasub külastada Pärnus Rahva Raamatu poodi, hankisin endale sealt just sellised trükised: 1. Jaan Kross "Kallid kaasteelised"- ei ole päris sõjaajaloost, kuid kajastamist leiavad meie riigi jaoks ajaloolised ja murrangulised ajad ja sündmused. Hind -80 eek. (Pean sellist hinda selle teose eest suht sümboolseks). 2. Steven A. LeBlanc ja Katherine E. Register "Lakkamatud taplused" Lehitsesin veidi, tundus asjalik teos olevat, teemaks sõjad ürgaajal, peaks siis olema tõestus sellest, et inimsoo esivanemad ei olnud sugugi niiii rahumeelsed kui arvatakse. Hind oli 48 eek. Pean ka seda üpris talutavaks.
Veel jäi silma Theo Sommeri "1945"- see mul juba olemas, kuid oli sel ka mingi 45 krooni juures, tegemist minu meeles ka hea pakkumisega.
Tegelikult oli seal veelgi selliseid pakkumisi, aga paljud odavad teosed on juba leidnud endale tee minu raamaturiiulile, kuid kes on huvitatud, mine vaadake ise. Head poodlemist.
P.S ma ei tööta antud kaubandusasutuses, trükikojas, ega kirjastuses- lihtsalt juhin Teie tähelepanu, soodsatele pakkumistele. Tänan tähelepanu eest !

Mõmps kirjutas:1. Jaan Kross "Kallid kaasteelised"- ei ole päris sõjaajaloost, kuid kajastamist leiavad meie riigi jaoks ajaloolised ja murrangulised ajad ja sündmused. Hind -80 eek. (Pean sellist hinda selle teose eest suht sümboolseks). 2. Steven A. LeBlanc ja Katherine E. Register "Lakkamatud taplused"

Nr. 1 on kirjutatud meie suurkirjaniku poolt, aga liiga hilja, vaatasin tema mälestuste 1941. aasta kohta ja enam-vähem kõik oli valesti mäletatud ja kirja pandud. Nr. 2 on lausa suurepärane raamat, mida võiks lugeda kõik, kes arvavad, et Eestis oli enne sakslaste tulekut mingi hirmus tore metslaste maa ja ühiskond; no muidugi ei olnud

Huvitavat lugemist:
The effectiveness of airpower in the 20th century.
John F. O`Connell


http://www.amazon.com/Effectiveness-Air ... 059545724X

terv
o

Latvia in World War II
Valdis O Lumans
http://www.amazon.com/Latvia-World-War- ... 0823226271

This book gives an incredibly detailed description of Latvia in World War II, but includes events immediately preceding the war and those that briefly follow. The text is very well organized and has pages and pages of endnotes. Anyone who has heritage from Latvia -or Estonia and Lithuania- and is interested in this critical period of Latvian history, would find this book about as informative as anything available in English.

http://www.amazon.com/Latvia-World-War- ... ewpoints=1

Põgus pilk sisse äratas tõsist huvi.


Täiendan postitust mõningate pettumiste mõju all: täielikult puudub käsitlusest fakt, et lätlased 41 aastal Eestisse taandusid. Seega puudub ka hinnang nende tagevusele siinmail.

Muidu on üldmulje raamatust hea.
terv
o

Tervist!
Kas keegi oskaks soovitada raamatuid, mis räägiksid Jaapanist, II MS kontekstis, või ka üldisemalt. Natsi-Saksamaa teemalisi teoseid tundub olema lademetes, kuid Jaapani kohta pole nagu märganud.

Kamikazed
Jaapani enesetapujumalad
Albert Axell, Hideaki Kase

Jaapani kamikadze-lendurite kasutamine Teises maailmasõjas oli dramaatilisimaid ja hirmsaimaid nähtusi kogu sõja käigus. Kes olid need lendurid ja mis sundis neid oma elu ohverdama?
Üleskutse kamikazedele sai vapustava vastuse. Neid, kes soovisid minna enesetapulennule, oli kolm korda rohkem kui lennukeid. Selle raamatu autorid heidavad pilgu kamikazede südamesse ja hinge, vaadeldes neid sõja ning jaapani kultuuri ja traditsioonide kontekstis, kust kamikazed ilmusid. Raamat sisaldab vestlusi kamikazedega, kes jäid ellu, ning seni avaldamata memuaare ja dokumente.

http://www.apollo.ee/product.php/0663241

Rohkem ei tule hetkel meelde...

terv
o

Servapidi ka Michael D. Gordini "Viis augustipäeva". Raamat sellest, kuidas Teisest Maailmasõjast sai tuumasõda.

Kamraad Oleeg, ega Sa jumala juhuslikult seda Jaanus Õunapuu jõleda tõlkega raamatut ei soovitanud!?
Halasta kogenematule inimesele, tema pole ju midagi paha siin foorumil kellelegi teinud ja milleski süüdi pole.
Tösi, mul ei meenu praegu täpne pealkiri, aga tekst tuleb kahtlaselt tuttav ette.

Kontrollisin, ongi sama!Allah on suur!
Nojah, miskit pole teha, ega eesti keeles miskit muud ka seni ei ole. Samas on venekeelseid raamatuid üsna lihtsalt saada, kui keel raskusi ei valmista. Muudegi keelte spetse on siin ka küll, nii, et hr Jyrka77, pane aga küsimus foorumis püsti.

Kamraad Oleeg, ega Sa jumala juhuslikult seda Jaanus Õunapuu jõleda tõlkega raamatut ei soovitanud!?

Ei ...soovitanud ma küll ei ole!

Vastasin vaid esitatud küsimusele

Samas olen Sinuga 100% nõus iseloomustuse osas ...

Teistes keeltes - no neid oleksin eile õhtul võinud kodusest raamatukogust 15-20 tk üles laduda, samas kahtlen kas neid tavakodaniku majapidamises leidub ...

terv
o

Soovitus herr Jyrka 77- le: kui Sa vähegi vene keelt valdad, siis oleks hea Tallinnas ( seal lähedal Sa ju tundud pesitsevat!) asuvate ja ka vene keelse kirjandusega kauplevates poodides ring peale teha. Olen enam kui kindel, et 1-2 nimetust raamatuid on uuemates kauplemiskohtades kindlalt kogu aeg olemas.
Meie slaavlastest kaasmaalased, kes raamatupoodides töötavad on tavaliselt piisavalt mõistvad ja alati on võimalik kas tellida või raamat kinni panna, e. "otložitj!"
Vähemalt minul on vaid positiivsed kogemused.
Juhul kui oled inglise/ saksa keele oskaja, siis tulevad kõne alla paraku vaid vanad ja suuremad raamatupoed.
Kui sattud Helsingisse, siis on seal kesklinnas Mannerheimin tiest pisutt kõrvale astudes päris suur kolmekordses hoones asuv raamatukaubamaja.
Edu Sulle!

Estoloog kirjutas:

metssiga kirjutas:oot-oot, mul asi veel nii värskelt käes, et pole jõudnud vaadatagi - aga kas mingit saatesõna siis pole (nt selle kohta, et kas päevik oli juurdlustoimikus või peidetud ja aastakümneid hiljem leitud - liikvel igasuguseid jutte)???

Kui Pihlapuude kohta, siis natuke sissejuhatust on, sisu poolest vist sama tekst mis Kultuuris ja Elus oli. Simu päevik olnud pööningul liiva sees, Aaro oma toimikus.

Hotpressi raamatutega on üldse see häda, et taustainfot ei ole eriti lisatud. Simu langemise kohta kirjutatakse, et "Tema venna Aaro Pihlapuu päevikust selgub, et Simu hukkus 1949. aasta sügisel.", tegelikult on aga teada tema täpne surmakuupäev:
PIHLAPUU, Simmo, Daniel, s. 02.03.16 Võrumaa Rõuge v. Metsavend. Sai surma haarangus Viitinas 23.09.49. [15239-E, Pro Patria II], samuti ka järgmine info:
1948-1949. a. tegutses Rõuge mail Auleid Toomsalu (1922) metsavendade rühm. Teadaolevalt kuulusid sinna SIMMO PIHLAPUU, VAMBOLA KUKLANE, vennad KALJU ja EDUARD KIRBITS, ELMAR PETTAI, HERBERT VIRK, VALTER PALLO... (28-61 ja 65).
5. mail 1949. a. hukkasid selle rühma liikmed Rõuge valla komsorgi Õilme Tederi, valla küüditatute nimekirja ühe koostaja (28-63, 32-175). 23. juulil 1949. a. aga hukkusid ebavõrdses võitluses NKVD meestega Pulli talu juures metsavennad VAMBOLA KUKLANE, ELMAR PETTAI ja HERBERT VIRK. 1995. a. tähistati nende langemispaik mälestuskiviga (RVL juuni-juuli 1995).
Septembris 1949. a. surmati rühma liikmete poolt Eesti üks legendaarsemaid tsekiste, Sandra külla puhkusele saabunud E. Sisas, kelle käed olid määritud paljude eestlaste verega. Tulevahetuses langes ka metsavend SIMMO PIHLAPUU. Paar aastat hiljem langes julgeoleku kätte ka AULEID TOOMSALU (28-66,32-182).
Aaro Pihlapuu päevikust selgub, et tegelikult laskis Simu ennast ise maha, kuna ei tahtnud haavatuna venelaste kätte jääda (lk. 105).
Simu hauast: "Saragejevid on lubanud R.-le kadunud venna jäljetut hauda näidata. See olevat Võrust 18 km Räpina poole. Siis võib see olla Paidra palus, või Paidrast mööda, Leesi lähedal metsas."

Arusaamatuks jääb, miks ei ole Aaro päeviku puhul järgitud selle kronoloogiat. See, et osa tekste oli eraldi, lahtistel lehtedel, ei ole ju argument. Samuti on lõik julgeoleku rünnakust punkrile esitatud kaks korda. Kui see oli päevikus kahes kohas kirjas, oleks saanud ju lisada vastava märkuse.