www.militaar.net

http://openworksengineering.com/skywall

Postitasin enne valesse teemasse.

Smith kirjutas:http://openworksengineering.com/skywall

Postitasin enne valesse teemasse.

bingo! tänan.

Näide mugavast lahendusest varjestuseks:

https://et.wikipedia.org/wiki/Josef_Allerberger

Lahingus kasutas Allerberger Wehrmachtis õpitud tehnikat, mille puhul kasutati enda varjamiseks vihmavarju, millelt oli eemaldatud kangas ja asendatud lehestikuga. See võimaldas tal end paremini peita ning tausta sulanduda. Meetodit peeti väga lihtsasti toimivaks ning kergeks.

Muuseas, härra Allerbergeri põhjus kuulipildujast snaipripüssi kasuks loobumiseks oli lahingukogemusest tekkinud järeldus, et kuulipilduri amet on sisuliselt kamikaze, keda lahingusse ilmumisel kõik kohe kõigest peksma hakkavad. Seda juba 2. MS ajal, kus kurjakuulutavad lühendid nagu PSO, VOG, 1P78 jpt. polnud veel laiatarbekaubana välja ilmunud.

EOD kirjutas:Võrgu saab ju välja tulistada konteineris, mis drooni ligiduses omakorda võrgu välja tulistab. Põhimõtteliselt analoogia šrapnellmürsuga.
Laskeseade võib töötada kasvõi suruõhuga või siis militaaris kasutada näiteks Carl Gustavit, millele valmistada spetsiaalmoon.
Tehniliselt midagi võimatut pole, usun, et ksf. Kulibin saaks hakkama. Ilma naljata. Kättevõtmise ja finantseerimise küsimus.
Kusjuures üha leviva drooninuhtluse tingimustes oleks sellisel tõrjevahendil üle maailma piisavalt turgu. Eesti Nokia.

Ma olen muidugi nüüd meelitatud, aga ei maksa ennatlikult arvata, et mingit võrku punuda oskan. Ega viitsi kah.
Väiksemat sorti droonide vastu aitab suuremat sorti ilutulestikurakett kenasti. Kontrollitud.
Varuge selliseid mis tekitavad õhus kauni nelgipuketi või midagi kerajat.

Ei tea, kas juba läbi käinud, kuid Tartu maleva mehed on BTR-le lisanud parkimiskaamerad Lihtne, aga nutikas lahendus. Iseasi, kuidas see lahingolukorras töötab, aga küllap saab ka ilma hakkama.

vesse kirjutas:Näide mugavast lahendusest varjestuseks:

https://et.wikipedia.org/wiki/Josef_Allerberger

Lahingus kasutas Allerberger Wehrmachtis õpitud tehnikat, mille puhul kasutati enda varjamiseks vihmavarju, millelt oli eemaldatud kangas ja asendatud lehestikuga. See võimaldas tal end paremini peita ning tausta sulanduda. Meetodit peeti väga lihtsasti toimivaks ning kergeks.

Muuseas, härra Allerbergeri põhjus kuulipildujast snaipripüssi kasuks loobumiseks oli lahingukogemusest tekkinud järeldus, et kuulipilduri amet on sisuliselt kamikaze, keda lahingusse ilmumisel kõik kohe kõigest peksma hakkavad. Seda juba 2. MS ajal, kus kurjakuulutavad lühendid nagu PSO, VOG, 1P78 jpt. polnud veel laiatarbekaubana välja ilmunud.

Vana meetod, kui töötab ka tänapäeval. Tasub vihmavarju raam maskeerimisteibiga üle käia, sest kroom läigib metsas ikka liiga palju, kangaks näiteks puuvillane võrksall, mida looduslikuga täiendatakse. Igatahes tuleb asi enne tööle kaasa võtmist NV ja termoga üle vaadata, et mitte portsu otsa sattuda. Osa kangaid, mis päikesevalguses palja silmaga tunduvad ok, ei ole seda, kui vaadata muude vahenditega, sest sinna on midagi sobimatut sisse aetud tekstiilitehases või pesumajas. KP meeste eluiga lahingus liiga hea ei ole, sest relv paistab vastasele väga palju silma ja tõmbab tuld peale.

Süürias tehti üks T-72 veidi raketikindlamaks, kasutades umbes nii low end innovatsiooni kui mõeldav on

1 tank koos meeskonnaga on kindlasti olulisem kui betoonsillutise tükid tanki soomustamiseks. Kui homme algaks Eestis sõda siis soomustatakse kli veokid kõigega mis kätte saada.

Kusjuures see segane betoonilasu võib kumulatiivi vastu isegi ootamatult tõhus olla. Mitte, et betoon ise kumulatiivi vastu erilist mõju omaks, kuid ebareeglipärased tühid häirivad kõvasti joa liikumist nii, et soomusega kohtudes on see juba hajumas.

valgevene BMP-2-d õppustel talvises moondamisülikonnas - vesi+külmakraadid+ajalehed.

Täiesti geniaalne lahendus. Isegi kui ajalehed peaks kondiliimiga masina peale liimima on see ikka väga odav. Kunagi oli Rootsi varustuse hulgas paksu rohelise paberi rullid mis olid ka mõeldud sõidukite rohelisemaks tuunimiseks. Kas see on jätkuvalt kasutuses?

Ma ei osanud seda kusagile mujale teemasse toppida. Eriti Low Tech see ei ole, kuid AeroVironment on ühe laheda pisikese (150g) rühma taseme multirootoriga hakkama saanud:

https://www.youtube.com/watch?v=8QRwX55riBs

ISIS-e raketimeistrid lasevad õlalt õhk-maa helikopteri rakette.

IS improvised rocket launcher w/ heat shield, designed to fire S-5K air-to-ground rockets. E. Raqqah countryside

https://twitter.com/PurpleOlive2/status ... 3372994560

Hiljutistest sideheietustest muudes teemades tekkis üks low-tech andmesideidee.

Ehk siis algeline dataside mööda tavalist traatside ja nutitelefoniga. Signaalisisendiks ja -väljundiks kasutataks nutitelefoni kõrvaklapipesas olevaid kõrvaklapi ja mikrofoniklemme. Nutitelefon ühendatakse tavalise kõrvaklapikaabli abil kasvõi tavalise rootsi välitelefoni külge ja sideprotokolliks näiteks morse. Kodeerimise ja dekodeerimise teeks nutitelefon ning võitleja sisuliselt saab nutitelefonis "jututoas" chattida. Lisaks ülemate käskude ja muu op. info edastamine digitaalselt. Teoorias peaks saama telefonid ühendada ka tähttopoloogia põhimõttel ja saata infot mitmele osapoolele korraga(tavalise välitelefoni puhul igatahes töötab - kõik kuulevad kõiki).

Idee on lõpuni läbi mõtlemata ja ilmselt on kuskil ka teatavad tehnilised piirangud, mistõttu seda võib olla raske/ebamõistlik teha. Kindlasti ei ole võimalik tagada arvestatavat andmesidekiirust, kuna kasutada on ainult kaks kaablisoont.

Välitelefonikaabel on piisavalt hea kvaliteediga, et selle otsa DSL modemid riputada ja saadki andmeside! Kilomeeter-poolteist peaks ilusti läbi tulema.
https://en.wikipedia.org/wiki/DSL_modem
http://computer.howstuffworks.com/dsl1.htm