43. leht 71-st
Postitatud: 25 Dets, 2008 10:58
Postitas roska288
Tegemist on pronksist kaelusega, Originaalis peaks olema selline ümmargune ja sees pool vindid , et nagu peale keeramiseks vms. Alles üks tükk sellest ca 10 cm pikk ja kirjadega 486 M mille peal krooni taoline tähis. Kahjuks ei ole võimalik hetkel pilte teha . Kas seal käis ka kunagi lahingutegevus?
Mõned asjad tuvastamiseks
Postitatud: 27 Dets, 2008 15:00
Postitas ahvenkala
Sooviks teada saada mis ajst ja mis sõjaväe kasutuses olnud asjad ja mis relva tong see on
http://nagi.ee/photos/ahvenkala333/8958173/
http://nagi.ee/photos/ahvenkala333/8958159/
see vist mingi suure kahuri tong
http://nagi.ee/photos/ahvenkala333/8958163/
miinipilduja miini tükk
http://nagi.ee/photos/ahvenkala333/8958155/
mis granaadi oma? välis läbimõõt 72mm ja augu läbimõõt 32mm
Postitatud: 27 Dets, 2008 15:03
Postitas gnadenlose
Esimesel pildil klassikaline saksa mürsuhülsside "tong", viimasel saksa betoonmiini (Stockmine) killud.
Postitatud: 27 Dets, 2008 15:20
Postitas ahvenkala
kas saaksid panna pildi sellest betoonmiinist?ja kuidas seda miini kasutati?
Postitatud: 27 Dets, 2008 15:30
Postitas gnadenlose
Tööpõhimõte tal selline:
Paar kängart minu kogust:
Postitatud: 27 Dets, 2008 15:31
Postitas gnadenlose
Kasutati nn. püünismiinina: sütiku küljest jooksis traat; kui sellele otsa koperdasid, käis pauk.
Postitatud: 27 Dets, 2008 17:59
Postitas ictta
1. saksa hülsipõhi koos tongiga
2. miinipildujamiini jäänus
Postitatud: 27 Dets, 2008 22:13
Postitas marxionu
niukstest junnidest koosnesid kunagi miskid balloonid, üksteise külge keeratuna a vat ei tea kus neid kasutati.
Postitatud: 27 Dets, 2008 23:40
Postitas EOD
Q kirjutas:Tõstke muna laskemoona teema alla ja mõõdud juurde. Tõenäoliselt saate EODlt peatselt ammendava vastuse kui tegemist laskemoonaga.
Pole põhjust kahelda, et just selle aviogranaadi korpusega tegu. Lennukil olid sellised granaadid statsionaarselt kinnitatud kassetis DAG-5 või DAG-10, vastavalt 5 või 10 kaupa. Vabastas granaadid pardalaskur. Sütik oli UZRG modifikatsioon, viiteajaga 3-4 s. Rakendus sütik langevarju avanemisel. Lõhkesid granaadid paarsada meetrit lennuki taga. Kildude lennukaugus mõnikümmend meetrit, seega heitnud lennukile ohutud, kuid võisid vigastada teisi formatsiooni lennukeid, seetõttu tohtis neid kasutada vaid tagumine lennuk.
üht teist tuvastamiseks.
Postitatud: 21 Apr, 2009 0:45
Postitas Hugo379
Postitatud: 21 Apr, 2009 5:24
Postitas martiini
Killuvöö RG33
Postitatud: 21 Apr, 2009 9:59
Postitas Hugo379
Seda tean küll, et kiluvöö, aga miks nad erineva mustriga on.
Postitatud: 21 Apr, 2009 10:26
Postitas Swen
Killuvööd ikka RGD-33 mitte RG-33.
Postitatud: 21 Apr, 2009 11:47
Postitas 1661
Eks venamaal mitukümmend või mitusada tehast vorpisid neid teha. Aastakäikude erinevus jne.
Toomas.
Postitatud: 21 Apr, 2009 17:05
Postitas martiini
läks sassi jah.
