HeiniR kirjutas:
Lõpptulem minu arvates ei ole kindlasti sama (kui Lukašenko sellest praegusest olukorrast muidugi just kiirelt ja edukalt üle ei saa). Kui Lukašenkot võidetakse, siis saab Valgevene opositsioon omale tiivad ning sel juhul võib Venemaa seal sõdida või pea peal seista, aga kokkuvõttes lüüakse taas kahe "vennasrahva" vahele ajalooline mõra, mida ei paranda. Täpselt sama nagu Ukraina konflikti puhul.
Venemaale on see täiendav sõda ja seega täiendav ressursi kulu, isegi kui seda sõda peetakse rohemehikestega või kellega iganes.
Noored inimesed, kes tunduvad vaatavat ikka pigem Euroopa ja vaba maailma poole. Kui venelased peaksid võtma asja ette sõjaliselt, siis peavad nad hakkama jällegi üsna arvestatavat territooriumi ja pea 10 miljonit inimest opupeerima. Selleks kulub ressursse ohtralt. Kokkuvõttes - kui venelased kaotavad Lukašenko, siis jäävad neile senisest veel kehvemad variandid Valgevenega ja pigem on see järjekordne kaotus.
Loodan et sul on õigus. Mina ei näinud uneski ette, et Valgevenes võiks noored sellises ulatuses sellise kiirusega tänavale tulla, seega ei oska ka prognoosida mis suunas see asi läheb.
Siiski arvan et Batja on nõus vabalt Assaadiga sarnaselt lõpuni välja minema ja kasvõi Venemaa marjonetina kui vaja (kuigi oma Wagnerlaste ja kampaaniaga tegi selle kõvasti keerulisemaks).
Igatahes, mu eelneva postituse mõte oli rohkem selles, et küll Venemaa sekkub ka sõjaliselt, kui kõik muud variandid ammenduvad ja ta näeb tõsist ohtu Valgevenet kaotada (sest see oht on nende enda arvates, eksistentsiaalne). Seetõttu peame ka selleks variandi vastu valmistuma ja juba
praegu (või noh tegelt "üleeile"), mitte siis kui see oht päris reaalseks muutub (mis võib olla nii juba lähinädalatel, sarnase eskalatsiooni korral).
EL ja NATO raamistikus on ka vaja suhelda, aga Valgevene invasiooni vastu sealt midagi otsustavat ei tuleks, vähemalt mitte midagi sellist, mis isegi pügala võrra kõigutaks vatnike planeerimist.
Seega:
- On vaja tegutsemist alustada väiksemas ringis ja kohe. Proaktiivsed peavad olema just need, keda selline tegevus kõige otsesemalt puudutab: Poola, Ukraina ja Baltikum. Loomulikult tuleks tegutsejate ringi kasvatada , kui võimalik (USA oleks eriti tore), aga kuskilt tuleb pihta hakata.
- Tegevus peaks olema ikka konkreetne ja planeerimine sõjaline: üksuste valmisolek, logistika. Kui on näha et tõesti vaja siis välkõppused (planeerima saab neid hakata kohe).
- Kui osutub vajalikuks võib lisada ka poliitilised signaalid. Näiteks kui Idanaaber asub ähvardama siis vastata: "Kui Venemaa tõesti viib väed Valgevenesse, teeme seda ka meie" (Poola ja Ukraina), kuigi ma ise usun et Venemaale on sisulised (vaiksed) ettevalmistused kordades kõnekamad (sinna peaks saama lisada ka mingigi USA heidutustegevuse). Seega kui sisuliselt väed ei liigu, võib suu kinni panna.
- Meie peaks nende asjade ajamisel olema proaktiivsed kuna meie nahk on järgmisena turul (ja hetkel võiks see olla tihe vaikne toimetamine, mitte poliitikute särgirebimine). Isegi küüniliselt lähenedes oleks meile igati kasulikum oma teine vabadussõda ära pidada Valgevene soodes ja muul viisil neid igati toetades, kui siin.
Ma ei väida et Valgevenes see asi sugugi nii minema peab, igasugu asju võib juhtuda, lihtsalt Venemaa rünnak iseseisvuda tahtva Valgevene vastu oli peale 2014. a. küll potentsiaalne oht (mistõttu mingid plaanid ka loodetavasti tehtud on), aga rohkem siiski teoreetiline. Nüüd võib see nädalate jooksul muutuda vägagi reaalseks. Isegi otsutav lähiriikide abi võib panna Putinit piisavalt rehtungit muutma et tehaksegi näiteks rohelisi mehikesi või vana hea: "võtame pool oblastit, toome ise sisse separatistid ja pärast vaatame", mitte välkoperatsioon kogu riigi kukutamiseks.
Lõpetuseks veelkord, ei väida et see kõik veel eriti tõenäoline on (aga täiesti piisavalt et selleks valmistuma asuda).
