www.militaar.net

1. kui tankiga jääda passima kuskile nähtavasse kohta (nendel tabamuste videotel erandita tankid SEISAVAD)
2. teha seda nii, et ümbrust ei julgesta jalavägi/jalaväe soomukite pardarelvad
3. saavad vastase TT mehed ligi hiilida
4. lastakse sodiks suvaline tank
Mis siin keerulist? Eriti lihtne on see siis, kui kuskil majakatusel saab toimuda selline rahvapidu ja Allahu akbara karjumine

Leopard 2 teeb ka väga kena ilutulestiku, lihtsalt kvalitatiivne vahe on vene tankidega selles, et laskemoonaruumi tabamisel (sinu viidatud RT videos) ei lenda meeskond automaatselt looja karja. Vene tüüpi tankidel aga üldiselt lendab. Leopard 2A4 võiks mõnes mõttes pidada T-90 kaasaegseks, ega peale torni esisoomuse tal ju eriti tõsist soomuskaitset mujal pole (analoogselt vene tankidega).

Mis seda southfronti puudutab, siis selle tausta ma kahjuks ei teadnud. Küll on teada, et nii türklased kui saudid on omi tanke samamoodi kaotanud (nagu kaotab SAA T-90d).

Kapten Trumm kirjutas:1. kui tankiga jääda passima kuskile nähtavasse kohta (nendel tabamuste videotel erandita tankid SEISAVAD)
2. teha seda nii, et ümbrust ei julgesta jalavägi/jalaväe soomukite pardarelvad
3. saavad vastase TT mehed ligi hiilida
4. lastakse sodiks suvaline tank
Mis siin keerulist? Eriti lihtne on see siis, kui kuskil majakatusel saab toimuda selline rahvapidu ja Allahu akbara karjumine

Leopard 2 teeb ka väga kena ilutulestiku, lihtsalt kvalitatiivne vahe on vene tankidega selles, et laskemoonaruumi tabamisel (sinu viidatud RT videos) ei lenda meeskond automaatselt looja karja. Vene tüüpi tankidel aga üldiselt lendab. Leopard 2A4 võiks mõnes mõttes pidada T-90 kaasaegseks, ega peale torni esisoomuse tal ju eriti tõsist soomuskaitset mujal pole (analoogselt vene tankidega).

Mis seda southfronti puudutab, siis selle tausta ma kahjuks ei teadnud. Küll on teada, et nii türklased kui saudid on omi tanke samamoodi kaotanud (nagu kaotab SAA T-90d).

Eks muidugi tankiga tänapäeval ei olegi nii et lihtsalt sõidad sisse ja teed terve linna maa tasa. Nagu sa mainisid, jalaväe julgestus. See Muhammed seal katuse peal pole tänapäeval seal Lähis-Idas ainuke oht. Neid RPG-sid ja teisi vene värke liigub seal igalpool niipalju ringi, et vaata kus üldse turvaline on. Kuigi selle probleemiga ka tegeletakse näiteks Leopard 2A7+ ongi mõeldud selleks "urban combat"iks parem kaitse RPG-de suhtes jne..

"The tank's protection has been increased by modular armour; the frontal protection has been improved with a dual-kit on the turret and hull front, while 360° protection against RPGs and mine protection increase the survivability of the tank in urban operations."

Erilist kaitset kuskil mujal kui ees ja näiteks pealmisel osal pole. Ja ega nad niiväga selle "armori" peale ei fokuseeri, pigem selliste imevidinate peale mis distruptivad neid ja neutraliseerivad need enne oma sihtmärgini jõuab.

Vahelduseks võib vadata ka vene selleaastast propagandalõhnalist videot tankiteemast https://www.youtube.com/watch?v=KrSWdMxh4KU

Üks pisikene, kuid laiemas kontekstis suhteliselt oluline nupuke on siin tähelepanuta jäänud.

http://www.janes.com/article/76221/nato ... -standards

NATO üritab standardiseerida aktiivkaitsesüsteeme. See saab tähendada ainult seda, et NATO riikidel on kindel kavatsus neid lähitulevikus rakendama hakata. Kokkuvõttes tähendaks see väga suurt sammu edasi mitte ainult tankide, vaid ka ka kõikide teiste sõidukite kaitstuse tagamises. Nii sakslased, ameeriklased kui ka rootslased on juba üht-teist valmis aretanud. Meie jaoks tasub ära märkida näiteks seda, et ka CV90 jaoks on võimalik sobitada SAABi LEDS süsteeme.

See tähendab, et tekivad NATO stanagile vastavad ja mittevastavad APS-id. NATO ise (oma agentuuride näol) on ikka kohe väga protektsionistlik (liikmesriikide keskne) ning kolmandad riigid tohivad oma kaubaga sisse tulla alles siis kui puudub mõne suure NATO liikmesriigi arvestatav huvi või liikmesriikidel endal puudub hea alternatiiv. Iga liikmesriik eraldi aga võib endale ise osta relvastust ja kõike muud sealt kus iganes ta tahab.

Leidsin mõned videod vene tankide prototüüpidest, ehk on ka teil huvitav vaadata. Kõige väärtuslikum asi nende projektide juures tänasel päeval on ilmselt dokumenteeritud testimise andmed. Masinprojekteerimisega saab küll täna palju ära teha, kuid testimine on tõe kriteerium. Ma ei imestaks, kui ukrainlased näiteks nende vanade katseandmete baasilt mingil hetkel suudaksid 152mm kahuriga tanki tekitada.


Objekt 450 (T74)
https://www.youtube.com/watch?v=oFKEicd1ru8
Aastal 1972 alustati ilma mehitatud tornita tanki välja töötamist.


Objekt 195 (T-95)
https://www.youtube.com/watch?v=xMr8rXVNDgg


Objekt 490 Topol (2 inimest) ja 490A Buntar (3 inimest)
https://www.youtube.com/watch?v=TVe3sf-PzZE
Mehed soomuskapslis torni all.


Objekt 477A Poksija
https://www.youtube.com/watch?v=lQFSNnVDz6o
152mm kahuriga arendus.


Objekt 477 Molot
https://www.youtube.com/watch?v=zZq0cQH6IrA
Armata eelkäia Ukrainast. Valmistati umbes 4 platvormi ja 8 täiemahulist näidist. Probleemiks oli vilets elektoonika ja suur mass, viimase probleemi lahendamiseks kasutati palju titaani, mis ajas aga hinna ülesse. 90 alguseks pidi valmima ka umbes 30 tk katsetamiseks väeosades. Erinevate katsemudelite testimine jätkus kuni 2000 alguseni.

ja
Objekt 477A1
https://www.youtube.com/watch?v=ARBN6xlQml0
Vene ja Ukraina ühine projekt peale NL lagunemist. Armata varajane prototüüp.


Objekt 187
https://www.youtube.com/watch?v=uXhuK8nem5g
T72 moderniserimine. Sellest oleks pidanud saama T90. Omas oluliselt paremat esisoomust, kaitset külgedelt, keevitatud torn, moderniseeritud 125mm kahur, mis kannatas kõvemat laengut, nähti ette ka 152 mm kahuri paigaldamise võimalus, parem mootor, variant oli paigaldada ka 1500 hj gaasiturbiin.
Valmis sai ka kuus katsemudelit, mis sõitsid testimise käigus maha kokku paarkümmend tuhat kilomeetrit


Objekt 292
https://www.youtube.com/watch?v=PguL5goHbtI
T80 edasiarendus 152mm tornikahuriga, algul oli nii siledaraudne, kui ka vintraudne, lõpuks jäi alles vaid siledaraudne, põhimõtteliselt tehti vaid uus torn, mida sai vanale alusvankrile paigaldada. Soomust läbistas poolteist korda rohkem, kui 125mm.

Leidsin mõned videod vene tankide prototüüpidest, ehk on ka teil huvitav vaadata. Kõige väärtuslikum asi nende projektide juures tänasel päeval on ilmselt dokumenteeritud testimise andmed. Masinprojekteerimisega saab küll täna palju ära teha, kuid testimine on tõe kriteerium. Ma ei imestaks, kui ukrainlased näiteks nende vanade katseandmete baasilt mingil hetkel suudaksid 152mm kahuriga tanki tekitada.

Selles teemas eespool on pikem vastavasisuline kakelung. Armatad ja asjad pole teps mitte tänase vene riigi analooge mitte omavad asjad, vaid päris suur osa vastavast arendustööst tehti 1980ndate teises pooles Harkovi tankitehase juurde kuulunud konstruktoribüroos. Eks selles osa läks venelastele kaduma seoses tehase minekuga Ukrainale. Nende uue põlvkonna tankide protode kandev joon näib olevat seitsme kanderattaga veermik, mis näib olevat saadud senise 6-rattalise pikendamise teel. Sedasi ilmselt loodeti luua juurde siseruumi ning hoida tanki erisurve pinnale sobival tasemel (7 rattalise veermikuga oli roomiku kandepind maapinnal umbes meetri võrra pikem).

samas peab siis ka tanki laiemaks tegema, muidu läheb laiuse-pikkuse suhe paigast ja masin on vähem manööverdamisvõimeline (vrd. MTLB vs MTLBU).

Vene tankide puhul on üks olulisemaid määrajaid raudteetransport - kui lai mahub peale ja kui rasket platvorm kannab. Kuna vene suured väepaisked käivad kõik raudteel.
Merkava IV tanki headus on kahtlemata venelastele hästi teada, aga kui tavaline universaalne platvormvagun seda ei kanna ja raudteed on viletsavõitu, siis pole tast ka suuremat kasu - lihtsalt seda ei õnnestu kuskile viia. Lisaks on venelaste tankitootmine maa keskel, väed aga enamasti piiride ligidal - sinna aga on sadu ja tuhandeid kilomeetreid (mida venes jällegi raudteega sõidetakse).

Vast see on ka põhjus, mis venelased kramplikult seda 50 tonni piiri ületada ei taha? 60+ tonnine tanki mass tagaks kindlasti hulga parema soomuskaitse ja ohutuse meeskonnale.

Kapten Trumm kirjutas:Vene tankide puhul on üks olulisemaid määrajaid raudteetransport - kui lai mahub peale ja kui rasket platvorm kannab. Kuna vene suured väepaisked käivad kõik raudteel.
Merkava IV tanki headus on kahtlemata venelastele hästi teada, aga kui tavaline universaalne platvormvagun seda ei kanna ja raudteed on viletsavõitu, siis pole tast ka suuremat kasu - lihtsalt seda ei õnnestu kuskile viia. Lisaks on venelaste tankitootmine maa keskel, väed aga enamasti piiride ligidal - sinna aga on sadu ja tuhandeid kilomeetreid (mida venes jällegi raudteega sõidetakse).

Vast see on ka põhjus, mis venelased kramplikult seda 50 tonni piiri ületada ei taha? 60+ tonnine tanki mass tagaks kindlasti hulga parema soomuskaitse ja ohutuse meeskonnale.

Kuni umbes 80-dateni projekteeriti NSVL maanteesillad koormusele mille põhisuuruseks oli 60 tonnine "traktor", hiljem suurendati koormust selliselt et üle sai minna 80 tonnine transportöör (ilmselt raketiveduk). Meil siin Eestis on ka sarnastele koormustele projekteeritud sildu jalaga segada, uued projekteeritakse küll sõltuvalt tee tüübist veokitele massiga 120-360t, aga need projektikohased veokid on ka oluliselt pikemad kui NSVL aegsed ja mõju lühikestele sildeavadele (3-25 m) on suht samasse klassi.
Kui teha tank pikemaks ja laiemaks siis peaks enamusest sildadest ka 80 tonnine tank probleemideta üle saama ja lisan siia ka pildi kuidas 80-tonnise kandevõimega sillale Säreveres sai pandud 288 tonni peale. Seega vähemalt Eestis sildade seisukohast pole küsimust vene vs lääne tankid, kõik sõidavad üle.

Selles videos on väike ülevaade eri ajastute vene tankimoona omadustest, võib-olla on huvitav.
https://www.youtube.com/watch?v=7YpKBqRBoVc

Ülevaatlik video vene erinevate tankide soomusest, aktiivsoomustest
https://www.youtube.com/watch?v=aOIoC3YPtAU

Delfile omases stiilis artikkel Türgi Leo käekäigust:
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/t ... d=80887053

2A4 soomuskaitse on tegelikkuses 1980ndate tehniline tase. Mingi arvestatav paksus on selle soomusel ainult torni esiküljel, külgedel on soomus ka jalaväe TT relvadest läbistatav.
Seega parkides oma tanke nähtavale Assadi tankistide stiilis juhtub see mis juhtuma peab - tankitõrje laseb külje pealt augu sisse.
Lihtsalt kvalitatiivne vahe on selles, et 2A4-l ei kaasne ilutulestikku ja meeskonnal on suuremad võimalused.
Kuid võib olla näiline, sest 2A4 kahuri liigutamine toimub hüdromehhaanilisel teel ja selle süsteemi tabamine kumulatiiviga toob kaasa tulekahju masina sees.
2A6-l on see elektromehhaaniline.

Kõik tankid on haavatavad kui neid ei kasutata korralikult. Täpselt nagu kõik haamrid on ohtlikud kui varre otsas on idioot. Antud juhul pole mingit vahet kui hea tank türklastel oleks - vead saavad niikuinii karistatud.