TUVASTADA suurtükimoon, mürsk, mürsukest

[guits]

tuli eile välja siukene asi http://www.foto24.ee/album/38048/s2 pikkus 22cm läbimööt 80mm

[ictta]

rauast läbi käinud mürsk. kella 112

[guits]

ädaabi112 käis kohal ja vedas kaasa!!

[ictta]

Paistab, et Saksa 88mm mürsk. Sütikuosa läinud

[sõdur88]

Oskab keegi öelda mis mürsk see olla vöib? Kes kasutas, kus kasutas, millest lasti jne....


http://www.album.ee/album/30024154/50119542

[ictta]

kena õpekas

[Ohvitser]

Et siis oleks huvitav teada kes, mis ja kus kasutas. Pildid kahjuks kehvakesed, polnud digikat käepärast.


Põhjapealsed kirjad veidi paremini ehk

[EOD]

84 x 295R. Briti 18-naelase välisuurtüki hülss.
Arvestades aastaarvu 1918 kapslipuksil, võib välistada, et tegu I MS aegse relvaabiga Venemaale. Pigem admiral Edwyn Alexander-Sinclairi laevadega Eestile toodud abi hulgast. Kui hülss muidugi Eestist leitud.
Veel tõenäolisem Eestisse saabumise aeg oleks 28.8. - 26.10.1919. Siis toodi rohkem ja raskemat sõjavarustust. Soome keelt oskajaile selline sait Briti laevastiku tegevusest meie vetes: http://www.helsinki.fi/~jjeerola/engltxt.htm#osa3.3

[Horst]

Ilma ühegi märgita mürsu otsik (seest tühi). Leiukoha järgi võib oletada sakslast.

[Rändur]

Paistab 37mm? Flak või Pak siis vast?

[Horst]

Milleks see mürsuots kahest osast koosneb?

[EOD]

See on vaid osa sütikust. Kui see lahti keerata, leiad seest tsentrifugaalkaitse vihid ja lööknõela. Süütekapsel puudub. Samuti puudub alumine osa ja inertsketas, mis tõukas süütekapslit nõela poole kui mürsk tabas takistust küljega.
Sellisel kujul on sütik täiesti ohutu kui just lahtikeeramisel lööknõelaga sõrme ei torka.
Markeeringud olid alumisel, puuduval osal. Sarnaseid sütikuid oli mitu, seetõttu täpset marki ei hakka ennustama.

[Horst]

Mingid vihid ülemises kolmandikus tõepoolest paistavad, kui ava sisemist külge hästi uurida. Muidu aga läbiv ava ja ei mingit nõela. Seega igatpidi ohutu. Tänud!

[Plönn]

Samad leiud Jõgevestelt, nõelad sees ja leebed deformatsiooni jäljed siin-seal. Arvan et tegu on lõhkenud miinipilduja-miinide säilinud sütikutega . Kohast kus neid võib leida ,on ilmselt vaid miinipildujaga tulistatud. ( Poleerides / lihvides jäävad neist päris kenad ja ohutud mälestused viimasest Maailmasõjast.)

[Frundsberg]

Saksa miinipilduja miini sütik see nüüd küll ei ole, pigem ikka 3,7cm Flak või Pak. Sa võiks enda sütikutest ka pildid üles panna, saaks täpsemalt vaadata, mida sa sealt Jõgevestelt leidsid.