www.militaar.net

Paadid mis sõidavad Eestis laevatatavatel veekogudel tuleb registreerida. Laevatatavad veekogud on näiteks meri, piiriveekogud, Võrtsjärv, Suur-Emajõgi jne.
Kohalikel tehisjärvedel või väikestel jõgedel sõites kolme-meetrist kummipaati registreerida pole vaja.
Oleks ka absurd: tulekustutid, pilsipump, udupasun, kompass jne

ugandiklubi kirjutas: ↑27 Juul, 2023 13:17

Linnas kannatab rattaga sõita aastaringselt, lihtsalt on vaja sobilikku varustust ja naelkumme.

Nii võib sõita mõni üksik fanaatik ,aga realselt pole jahh 7 kuud eestis võimalik normaalselt rattaga sõita .

Vabandust, aga see "pole võimalik" jutt on paras lapse lalin. Nõrk leiab alati vabanduse, miks miskit teha ei saa - küll on kärss kärnas, küll maa külmanud. Saab vabalt ja selleks ei pea tohutu fanaatik olema. Kliima mõttes ei ole Rootsi meist oluliselt erinev, ometi näeb talvel Stockholmis rattureid hulgaliselt. Muidugi lisaks isikuvarustusele ja naastrehvidele oleks abiks, kui ka talvine teehooldus arvestaks ratturitega. Teehoolduse prioriteete seavad enamasti aga just "ei saa" mentaliteediga automehed ja siis on nii ratturid kui jalakäijad sunnitud ukerdama lumevallides ja libedatel kõnniteedel konte murdma.

Olen käinud aasta läbi rattaga tööle ca. 11 km kaugusele. Talvel tõesti naelrehvid ja eriti külma ilmaga balaklava. Mingi hetk lõpetasin ära sest see tähendas varem ärkamist, mistõttu väsimus kuhjus ja külmetushaigused hakkasid kallal käima kole tihti.

lamba-ants kirjutas: ↑03 Aug, 2023 14:08 Kliima mõttes ei ole Rootsi meist oluliselt erinev, ometi näeb talvel Stockholmis rattureid hulgaliselt.

Üks oluline ja kriitiline erinevus võrreldes kilulinnaga on see et sealpool merd on linnades jalgrattateed mida meil pole. Punase värvi mahakallamine enne valimisi ei loe.

Sõidan nii auto kui rattaga ja minu meelest rattur on paljudele autodele ikkagi nähtamatu, st ei osata teda näha. Sügisel olin õnnetuses, kui kõrvalteelt auto mulle ette sõitis, ootamatult pidurdasin ja üle esiratta lendasin, õnn, et kiiver peas oli. Ei pea hea kombena seda, et ratturilt helkurvesti nõutakse, ei pea ta mingi jõulupuu või pidalitõbine olema, kelle eest kõiki hoiatama peab.

Teine probleemne koht - kui ummik koguneb T-ristmikule, kus rattatee/ülekäik on paralleelne peateega, siis autojuhid enamasti jäävad ootama rattateele, ülekäigule, arvestamata, et selliselt seisavad juba peateel ja peaksid liikuvad rattad üle laskma. Peateed ületades ei tule mul pähegi, et liikuvate autodega mitte arvestada, kuid eeldaksin, et ise peateel liikudes mulle ikkagi teed antakse, mitte ei sõideta kogu rattateed nii kinni, et seal keegi liikuda ei mahu. Korra tegin autojuhile seal passimise eest märkuse ja sain teada, et ma t*bla olla...

Kolmandaks - raudtee ülekäigud, sõidud. Fooriga ülesõitudele on samuti jäetud suurepärast slaalomioskust lisavad takistused, mis justkui ohutust peaksid lisama. Tartus Näituse tänava ülekäigul on torudel ka imepisike liiklusmärgi kujutis, justkui rattaga ei tohiks liigelda. Paar aastat tagasi olid samas ka aktivistid rattureid ahistamas ja selgitamas, et justkui sõitmine olla LS vastane (kusjuures ei ole) ja rattaga liiklemise keelu kujutis torul ei vasta ka mingil viisil liiklusmärgi nõuetele.... Ma ei tea, kas samas liikudes ka laps tuleb kärust välja võtta ja hobuse seljast maha tulla.... keegi oma autot ju käekõrval üle raudtee ei lükka. Ülekäik on ehitatud absurdselt kitsas, et kui peale kütuserongi jaamast lahkumist rahvamass mõlemale poole liikuma hakkab, on suisa ime, et keegi auto alla ei jää. Raudteefirma leiab, et kõik vastab normidele (2 m laiune riba tiheda liiklusega alal mitmekümnele inimesele). Ühesõnaga, ülekäikude ehitus on ikka autode järgi arvestatud, kõige muu osas on koonerdatud kuidas jaksab, arvestamata reaalse (mitteauto)liiklustihedusega. Alles hiljaaegu on poolisui hakatud rääkima, et ehk oleks ikka mõistlik ehitada mitmetasandilisi ristmikke/ülekäike...

Ei pea hea kombena seda, et ratturilt helkurvesti nõutakse, ei pea ta mingi jõulupuu või pidalitõbine olema, kelle eest kõiki hoiatama peab.

Tüüpiline jalgratturi seisukoht.
Ise pean normaalseks, et mina ja mu pere oleme näiteks jalakäijana “jõulupuud”, see tähendab kanname helkurit.
Mootorrattaga sõites kannan ka helkurtrakse vms pilkupüüdvat, mitte matmmusti nahkriideid. Jalakäija, jalgrattur ning mootorrattur on õnnetuse korral autoga nõrgem osapool, on tal eesõigus või mitte. Täna trehvasin taas jalgratturi taha pidama koos kolme autoga, sellal kui kõrval inimtühti kergliiklustee, ei söandanud kolme rida ka teha kuna autosid tuli palju vastu. Aga noh, ta ju võib.

Jalgrattur on kahtlemata ratastel veerevatest liikujatest üks rumalamaid, seega helkurriietus peaks suisa kohustuslik olema.

üks rumalamaid

kes veel on? Jah tühja kergliiklustee värk ajab närvi ilmselt küll aga siis käik madalamaks, raadiost lemmiklugu mängima ja chill. Kiiver võiks võimalikult kirju olla küll, mul omal ilus sini-must-valges toonis aga järgmise võtan oranzi tooni, sobib ratta värviga ka paremini. (metsaraja tüüp)

Trumm - kas jalgratturid on üldiselt rumalamad, kui autojuhid, või on ainult Eesti jalgrattur rumal? Kui üldiselt, siis miks rattariikides Hollandis ja Taanis nii ei arvata? Kui ainult Eestis, kas võib siis olla, et ka muud liiklejad on rumalamad, võrreldes Euroopa keskmisega? Kas autojuht, kes ratta selga istub, muutub ka rumalaks või on rumalad ainult autojuhilubasid mitte omavad jalgratturid?

Ise luban linnas sõitma ka oma kaela kandvad lapsed, kellega oleme varasemalt aastaid harjutanud näiteks lasteaeda sõites. Peaks olema siis selge, mida jälgida, millal ratta seljast maha tulla ja et kõnniteelt suvalisele teele ette ei sõideta. Miks mõned jalgratturid on tähelepanematud, on tõenäoliselt põhjusel, et lapsepõlves on juhendatud sõitmist vähe olnud ja liiklusteooria pole peale 16. aastaseks saamist kohustuslik. Minu rattaga kukkumistest on aga kindlasti raskemad sellised, kus vea on teinud autojuht, kolmel korral kõrvalteelt peateele ette sõites ja vähemalt ühe korra oli minu meelest tegu tahtlik. Mulle tundub, et autojuhid sageli ei oska vaadata muid peateel liiklevaid sõidukeid, kui hästi suured. Kas sellises olukorras ka helkurvest päästaks - ei ole kindel. Ja emmi mängivat ratturit pole mina veel näinud, autojuhina ja ratturina kiuslikku autojuhti küll.

Olen endiselt seisukohal, et rattur ei pea olema jõulupuu, aga rattale kohustuslikud tuled ja helkurid peavad ikka toimima ja see peakski olema piisav. Linnas peaks saama vajadusel rattaga sõita ka ülikonnas ja suvekleidis, aga meie maal on ikka tavaline, et kõnniteel kõndivad jalakäijadki vihmaga lombiveega üle kallatakse. Lisandusena - rattamatkadel on meie seltskonnas vähemalt esimene ja viimane helkurvestiga + keegi ka keskel.

mäger kirjutas: ↑07 Aug, 2023 5:47 ... Olen endiselt seisukohal, et rattur ei pea olema jõulupuu, aga rattale kohustuslikud tuled ja helkurid peavad ikka toimima ja see peakski olema piisav. ...

Tuled ja helkurid on kohustuslikud ja aitavad parandada nähtavust pimedal ajal.

Olen märkanud, et väga paljud ratturid sõidavad ka valgel ajal, kus tuledest ja helkuritest ei ole nähtavuse parandamisel suuremat abi.

Seoses auto kere turvanõuetega on tänapäeva autodel A-piilar nii lai, et kui rooli taga on väiksem juht kes on roolile lähemal, siis A-piilari taha kaob ära ka liikuv auto (just liikuv auto) rääkimata väiksemast liiklusvahendist ja seepärast peab küljelt liikuvale autole lähenedes alati ettevaatlik olema.

Olen endiselt seisukohal, et rattur ei pea olema jõulupuu,

Just- ei pea/pole kohustuslik, aga see on jalgratturi enda ohutuse huvides ja on mõistlik, sama lugu on täiskasvanul jalgratturil kiivriga.

Mida "jõulupuulisem", seda suurem on IMHO võimalus liiklusest tervelt koju jõuda. Samas- ka organidoonoritest on pidevalt kitsas käes ja rumala inimese maksad-kopsud (aga teisiti ma selle inimese taset, kelle väitel pole jalgratturit liikluses väga vaja nähtavaks teha, ma määrata ei mõista) õnneks tema vaimset taset edasi ei kanna. Nii et komplitseeritud teema...politsei igal juhul leiab, et jalakäija lausa peab kõikvõimalikul kombel helendama ja jagab lausa neile aktsioonide käigus jõulupuuehteid külge riputamiseks. Ju nad siis leiavad, et mida paremini on kõige nõrgemad liikluses märgatavad, seda suurem on nende ellujäämise võimalus.

Hmm - jalakäijatele ei jagata helkureid, selleks et valgel ajal särada, vaid ikka pimedal, kui jalgratturil on kohustus tuledega sõita. Mul võib päikeselise päevaga kasvõi kogu jõulupuu tuledekomplekt peal olla, aga autojuht ei pruugi mind ikka märgata.

Enamasti loetakse õnnetuse puhul sõnad peale jalgratturile, "vaadake, võite surma saada". Ausalt öeldes ühe tähelepanematu autojuhi pärast surma saades on mul juba kõigest ükskõik, aga autojuht peab selle teadmisega edasi elama, et ta on kellegi alla ajanud ja surnuks sõitnud, saati, kui "ei märganud". Normaalsel inimesel selles olukorras on tükk aega päris paha; kui ei ole paha (saan aru, et näiteks Trumm leiaks endale selles olukorras õigustusi ohtralt), siis võib-olla selline inimene ei peaks ka autoroolis olema.

Ükski autojuht ei aja jalgratturit alla meelega. Probleem selles, et kui jalakäijat näed teeületusele lähenemas siis jalgrattur liigub nii kiiresti, et paljudes olukordades ilmub ta su ette täiesti ootamatult. Pikalt Hollandis viibinuna siis seal asi lahendatud valgusfooridega. Eraldi jalgrattateed, millel ei ei töllerda jalakäijad ja lapsevankrid ning kõik ristumised sõiduteega fooriga. Nii lihtne ongi jalgratturit õnnelikus teha.
Meil on ka üritatud Pirita promenaadil eraldi jalgrattateed teha aga reaalsuses on see jalakäijaid kogu laiuses täis...

Some kirjutas: ↑07 Aug, 2023 8:19 Ükski autojuht ei aja jalgratturit alla meelega. Probleem selles, et kui jalakäijat näed teeületusele lähenemas siis jalgrattur liigub nii kiiresti, et paljudes olukordades ilmub ta su ette täiesti ootamatult. Pikalt Hollandis viibinuna siis seal asi lahendatud valgusfooridega. Eraldi jalgrattateed, millel ei ei töllerda jalakäijad ja lapsevankrid ning kõik ristumised sõiduteega fooriga. Nii lihtne ongi jalgratturit õnnelikus teha.
Meil on ka üritatud Pirita promenaadil eraldi jalgrattateed teha aga reaalsuses on see jalakäijaid kogu laiuses täis...

Üldiselt kui liiklusuudiseid jälgida, siis ülekäigurajal jalgratturitega juhtunud raskete õnnetuste arv on tühine. Enamus fataalseid õnnetusi juhtub nii, et autojuht lihtsalt sõidab ratturile otsa.