EV energia ja julgeolek

[Taaniel Tina]

Ei tea, kas viinamarjad olid hapud?
Aga selle Georg Rute artikli kohta juba selle avalõiguga on väga raske nõus olla.

Tuumajaam vajab kasumi teenimiseks elektri hinda, mis on kolm korda kõrgem kui Eesti viimaste aastate keskmine börsihind. Tuumajaam saaks valmis kõige varem 2040. aastatel, kuid selleks ajaks on tuul, päike ja nendega seotud salvestustehnoloogiad energiapöörde juba lahendanud, kirjutab Georg Rute.

Elektri hind on juba 2-3 korda kõrgem kui Eesti viimaste aastate keskmine bõrsihind. Ja mina hetkel küll ei usu, et niipea odavamaks läheb.
Aastal 2040 on meil ööd siin ikka veel pimedad ja külmadel talveöödel tuul ei puhu. Ja nii suurt auku me ei ole ka selleks ajaks kaevanud hüdropumpla jaoks.


Ja edasi on veel palju asju, millega on raske nõustuda.

[parkija]

Soomlaste rehkenduse kohaselt on Olkiluoto tuumajaamas toodetava elektrienergia kW/h hind 1,7 eurosenti .
See rohehullus on juba üle terve mõistuse .
Rohepööre oleks juba see kui :
inimesed ei põletaks maakodudes / suvilates prügi
ei pilluks joogipakendeid ja topse teeveerde , sama erinevate muude paber ja kilepakenditega
vanad ja "surnud" kodumasinad metsa asemel maanduks jäätmejaamas , sama autorehvidega
seda va tarbimishullust võiks ka piirata , aga sellega on keeruline , lihtsalt tänapäeva tehnika ei kesta pikalt üle garantiiaja .

[Kriku]

Elektri hind on juba 2-3 korda kõrgem kui Eesti viimaste aastate keskmine bõrsihind.

Just täpselt, see olukord, millest ta kirjutab, rohepöörde tagajärjel tekibki.

[Kapten Trumm]

1,7 senti kWh eest on igati konkurentsivõimeline. Kui see jutt õige on.
Hetkel on Eleringi kodukal tunni hind 7,6 senti ja see on viimase kuu aja üks madalamaid hindasid (üleeile oli nt 18 senti).

[Smith]

2020 Eesti elektritarbimine umbes 8 500 000 000 kwh.
Optimistlik soojuselektrijaama kasutegur 45%, halli lepa kütteväärtus 1200kwh/m3.
Aastne juurdekasv 25m3 hektari kohta:
8 500 000 000 : ( 25 * 1200 * 0,45) = 63 000.
63 000 hektarit mingit kasutut maad lepapõldude alla ja saab kaetud
terve Eesti aastane elekter. Targemad parandavad arvutuskäiku,
aga selline uitmõte tekkis. Eestis metsi kokku hetkel 2,3 miljonit hektarit.
Sama kogus co2 mis ära põletades atmosfääri paiskub seotakse samas kohe uute puude poolt.
Päris palju võib töökohti ka selline süsteem pakkuda,
ilmselt olen kuskil kõvasti puusse pand - liiga ilus, et tõsi olla.

[Runkel]

Kõrvalepõige eratarbija vaatest elektri- ja energiatõusule, oma lähiringi näitel.
Septembrikuu arved võrdluses eelmise ja üle-eelmise aastaga:
Väike korter nõukaaja korrusmajas - kasv ca 15 eurot. Kasutus: valgustus, el. pliit.
Suur korter kümmekond aastat tagasi ehitatud väikeses kortermajas - kasv 50 eurot. Õhksoojuspump sekundaarse sooja/jahutuse eesmärgiga, kõikvõimalik koduelektroonika.
Suur maja raiskava el. süsteemiga - kasv ca 100 eurot.

Külmemad ja pimedamad ajad on ees.

Parempoolne erakond pakub lahendustena välja riiklikule hinnale tagasiminekut, vähendada võrgutasu (seega investeerimisvõimekust võrku), CO2 kauplemissüsteemist lahkumist (kas selleks tuleks EList lahkuda?) jms.

"Praeguse valitsuse ükskõikne suhtumine Eestit ees ootavasse ränka hinnatõusu on meie hinnangul kuritegelik ja vastutustundetu. Valitsuse liikmetel tuleb mõista, et elektri hinna kallinemisest tingitud üleüldine hindade tõus ohustab rahva igapäevast toimetulekut, riigi majanduse jätkusuutlikkust ja ühiskondlikku stabiilsust," kommenteerib volikogu.

EKRE hinnangul saaks elektri hinda kontrollida võrgutasude alandamise, CO2 kauplemissüsteemist ajutiselt lahkumise, riikliku hinna kehtestamise ja käibemaksusoodustuse kaudu.

https://www.err.ee/1608357746/ekre-volikogu-valitsus-peab-elektri-hinnatousu-ohjeldama

***
Suvised kõrged elektrihinnad annavad tõuke muuhulgas ka minipäikesejaamade kasvuks. Ehk akf Smith oskab möödunud suve kiita-laita tootja vaatest. Kasvab aga poliitiline risk. Toetuste lõpetamine või vähendamine.

[parkija]

Need päikeseenergiat elektriks muundavad väiketootjate jaamad on vahvad küll , ilmselt hoiavad arvestataval hulgal soodsa ilmaga jaama omaniku rahagi kokku aga seda va stabiilset elektrivoogu , millest praegusel ajal puudu on , seda ju juurde ei teki .
Tegelikult peaks kaotama selle taastuvenergia ja roheelektri toetuse , oleks reaalne konkurents erinevate tootjate vahel .
CO2 kvoodid , nendega sahkerdamine ilmselt on tulusaim legaalne äri , selle lõppu arvatavasti ei tule , enne tuumajõul toimiva elektrijaama valmimist .
See "tõrvikumeeste" jutt on ilus küll , reaalselt seda ideed keegi teoks ei tee sest ,
praegune valitsust kamandav erakond saab igalt lisasendilt 20% käibemaksu eelarvesse ning selle tulemusel raporteerida riigieelarve tasakaalust , eelmise valitsuse väärotsuste tulemusena tekkinud kärpekavade äramuutmisest , riigikaitsesse suunatavatest täiendavatest vahenditest jne .
Maksu tuleb koguda vaestelt , kasvõi sent haaval , sest vaeseid on palju , vastu nad ei hakka , nutavad ja maksavad .

[Runkel]

See "tõrvikumeeste" jutt on ilus küll , reaalselt seda ideed keegi teoks ei tee sest ,
praegune valitsust kamandav erakond saab igalt lisasendilt 20% käibemaksu eelarvesse ning selle tulemusel raporteerida riigieelarve tasakaalust , eelmise valitsuse väärotsuste tulemusena tekkinud kärpekavade äramuutmisest , riigikaitsesse suunatavatest täiendavatest vahenditest jne.

Vana koalitsioon Ekre, KE ja garant Isamaa võiks selle idee realiseerimisega isegi hakkama saada, aga vaatame, millega praegune välja tuleb.
Eks energiaportfelli tuleb mitmekesistada, lisada nn rohelist ja hoida/arendada juhitavat. Mõneti töötavad nad teineteise vastu küll. Kui päike uuesti paistma hakkab, vihm sadama ja tuul puhuma, ja nendelt saadav energia kasvab, siis kuidas hoida juhitavat. Reservi pandud põlevkivijaamad on ikkagi kulu. Nii lihtne see pole, et kui elektripõud käes, siis annad käsu "Davai, Jura!" ja Jura teab, kus see rubilnik on, mida lülitada. Tuumajaam on sisse-väljalülitamise mõttes kehvemgi.
Põlevkivist jääb maha toss, songermaa ja tuhamäed, kellele need jäävad? Ettevõtja saab kasumi ja maksab maksud, töötajad saavad tööd ja palka, aga kahjud... Taastuval energial on ka muidugi keskkonnamõjud. Kuidas panna neid võrdselt võistlema?

[parkija]

Reaalselt konkureerides ilma toetusteta . See roheline või taastuvenergia on elektriarvet vaadates põlevkivist toodetud elektrist kallim . Lisaks on roheelektri tootjatel vabad käed selle sageduse hoidmise ja toodangu hulga suhtes , selles osas on tuumajaam õige asi , toodab stabiilselt , vaid korralised hooldused 14 päeva ja kord aastas , mis on ette planeeritavad , muul ajal toodab . See elektri ülejääk , kui selline peaks tekkima , las need rohelised elektritootjad konkureerivad vabal turul omavahel ja ilma toetusteta , tootku ülejäägist vesinikku või magedat vett mereveest , arvan et magedal veel võib kõrbealadel turgu olla .

Praegune valitsuse juhtpartei energiapoliitika on lihtne , kruvime hinda üles ja inimesed tarbivad vähem , tähendab pole vaja nii palju toota ja rajada uusi elektriliine ja üleüldse - könnid kebigu KOV i toetust nõudma , ma üritasin Harku vallamajas elektritoetuse avaldust esitada , öeldi - sellist avaldust me vastu ei võta .

[kana tagumik]

Tegelikult puudub praegusel valitsusel igasugune energiapoliitika ja mingit planeerimist ega ette nägemise soovi, ega viiitsimist pole ega tule. Selle poliitika on sõnades välja öelnud Hannes Pevkur, kes igasuguste ettpeanekute kohta on öelnud, valitsus toetab euroopa liidus ametlikult kokku lepitud kliimapoliitikat, sest nii on kokku lepitud. Seega valituses peaministriparteis igasugune oma arvamus ja mõte puudub. Mis puutub rohetasusid, siis leedus ja soomes ehitavad igasugste rohesoodustusteta ja saavad hakkama küll. Nagu lapsesuu VEskimägi pillas, meie ärimehed on selle lisamarginaaliga lihtsalt harjunud. Või oli see Liive, vahet pole.

2023 valimistel ütlevad valijad oma arvamuse, kes külma sahmaka saab, pole raske arvata.

Mitte asjata pole see teema oleksoloogia osas, sügavalt irooniline ja tabav.

[Kilo Tango]

Tegelikult puudub praegusel valitsusel igasugune energiapoliitika...

Millisel valitsusel see olnud on? Eelmisel kindlasti mitte. Üle-eelmine nagu midagi punnitas.

[Smith]

Suvised kõrged elektrihinnad annavad tõuke muuhulgas ka minipäikesejaamade kasvuks. Ehk akf Smith oskab möödunud suve kiita-laita tootja vaatest. Kasvab aga poliitiline risk. Toetuste lõpetamine või vähendamine.

Elektrit olen võrgust ostnud see aasta 3896 kwh,
paneelid on tootnud 14,7 Mwh. Eesti Energias on ettemaksu 435 eurot
ja väljavõtmata toetust Eleringis ca 550 eurot, seda augusti lõpu seisuga.
Septembris tegid paneelid veel 1.3 Mwh , seega ettemaks suureneb veelgi.
Isegi kui toetust ei oleks, oleks asi ikkagi rentaabel. Suvel läks võrku päris hea
hinnaga ja samas endal on kindel leping 2023 lõpuni hinnaga ca 6 senti päeval ja 5 öösel.
Olgu kuidas on, aga mina otsustasin huntidega kaasa ulguda mitte
tulemusetult patja nutta. Maja kütab küll õhk-vesi soojuspump aga samasse
süsteemi on ka ühendatud puugaasikatel ning 20m3 on kuivi puid “konserveeritud”
Pikaajaliselt fikseeritud hinnaga leping, päikesepaneelid plus kaasaegseim tahkeküttesüsteem
varuvõimsusena - munad on eri korvidesse hajutatud sihilikult ja see elektriralli
mulle rahakoti pihta hetkel ei käi, pigem just positiivselt.

[kana tagumik]

Eramajas võibendale lubada igasugu kombinatsioone. Aga tsiviliseeritud maailm ei ela suures enamuses eramajades, kas "paneelikates" või ka üüritakse eramaja. Ja mida keerukamad süsteemid sa üürniku käeulatusse jätad, seda kindlam, et need ära lõhutakse. See on absoluutselt lollikindel reegel. Ja igal pool, mitte ainult eestis.

[Kilo Tango]

...Aga tsiviliseeritud maailm ei ela suures enamuses eramajades,...

Kust sihuke väide võetud on? Kana tagumikust? Saksamaal on näiteks eramajade ja korterite osakaal enam-vähem 50/50.

[nimetu]

Isegi kui see osakaal ongi paneelikate poole kaldu, siis on praegu vastutus ühistute kanda, mitte individuaalselt korteriomanike kaelas. Selles suhtes on organiseerimine (olenevalt ühistust) täiesti adekvaatne.


Tulles korraks tagasi selle Rute artikli juurde, siis mulle tegi kõige rohkem nalja selle viimane osa, kus ta tõdes:

Lisaks tuulele ja päikesele on tarvis energia salvestusvõimekust, et katta puhta energiaga tuulevaiksed ja pimedad tunnid. Nende paari talvise nädala jaoks aastas, millal tuult üldse ei puhu, peaks olema reservis mõni gaasijaam või juba olemasolev biomassijaam.

Hõiskasin "rohepööre" selle peale.