www.militaar.net

suurbritannial seisab mingid 100-200 chally 2 reservis, seal oli hoopis põhiprobleem suurtüki eripäras (120mm vintraudne) ja selles, et mingi hetk tuli välja, et keegi sellele enam moona ei tee. samal põhjusel eriti keegi neid ei taha ka vast enam osta

prantslased tahtsid alles 4-5 aastat tagasi maha müüa ca. 80 leclerci, kuid need olid esimesest partiist ja pool-katseeksemplarid, prantslaste eripära pidigi olema see, et lasevad toorema toote välja ja kasutuse käigus järgmisi partiisid täiustatakse. nii saab tunduvalt kiiremini midagi kasutusele võetud, kuid erinevad partiid võivad erineda nii kvaliteedilt kui ka võimekuselt

Smith kirjutas:

tommy kirjutas:

Mamba kirjutas:No aga mida siis on?
Millised pakutavad mudelid on lauale jäänud?.

Kasutatuna hetkeseisuga??

Leopard 2, Abrams, Challenger 2, Leclerc...

Üks tagasihoidlik küsimus: miks sa oled siit reast välja jätnud
Lõuna-Korea K2 Black Pantheri ? Unustasid, hinna pärast või muudel põhjustel ?
.

Kasutatuna hetkeseisuga...

Milliseid abramseid pakutakse?
IED pauguga?
Ja kust neid kasutatud Leosid veel saab?
Callengeri ja Leclerciga sama lugu.
Kui ka midagi välja võluks siis need tahavad täpselt sama palju tööd kui Pattoni tegemine Sabraks.
Lääne Tanki Antsude arvates tuli Sabra hästi välja.
Relvastus, soomus jne. on suures osas sama mis merkava 4.
3 gen. tippude vastu ei saa kuna kiirus on väiksem ja avatud maastikul on uutel eelis.
Samas palju väiksema raha eest peaaegu sama võimekas kui parimad.
Kalliks sellise vale rauaga Challengeri relvastuse ja sihtimissüsteemide vahetus läheb?
Kust see Abramsi saamise lootus tuleb?
Kas usa jätab osa siia maha või on saksa baasides midagi ripakil?

Mamba kirjutas:Milliseid abramseid pakutakse?
IED pauguga?
Ja kust neid kasutatud Leosid veel saab?
Callengeri ja Leclerciga sama lugu.
Kui ka midagi välja võluks siis need tahavad täpselt sama palju tööd kui Pattoni tegemine Sabraks.
Lääne Tanki Antsude arvates tuli Sabra hästi välja.
Relvastus, soomus jne. on suures osas sama mis merkava 4.
3 gen. tippude vastu ei saa kuna kiirus on väiksem ja avatud maastikul on uutel eelis.
Samas palju väiksema raha eest peaaegu sama võimekas kui parimad.
Kalliks sellise vale rauaga Challengeri relvastuse ja sihtimissüsteemide vahetus läheb?
Kust see Abramsi saamise lootus tuleb?
Kas usa jätab osa siia maha või on saksa baasides midagi ripakil?

abramseid saaks sadades, sõna otseses mõttes*, vist M1A1 eri versioone, suure raha eest saab moderniseerida M1A2 eri variantidesse. usa masinaid taastatakse-remonditakse-moderniseeritakse praegu maailmas ainulaadses programmis, ehitatakse üles nii õhku lennanuid kui ka tavalisi seisnud masinaid.
challenger 2 vist ei saa uut suurtükki, britid loobusid, kui avastasid, et see tähendaks uut torni (120mm. moon on kaheosaline, mürsk ja laeng on eraldi).


* http://www.dsca.mil/major-arms-sales/ki ... -equipment
* http://www.dsca.mil/major-arms-sales/ir ... rams-tanks

mispärast on usa jalaväel kasutusel Stryker MGS 105mm. liikursuurtükk.

Seepärast, et Strykeri kipavõitu shassii ei kannata sinna ei 120 mm paigaldamist ega ja sellest tulistamist. Juba 105 mm tulistamisele külgsuunas kiigub see asi niimoodi, et tekib küsimus, kuidas nad midagi tabavad. Prantslastel oli juba varem mingi "ratastank" analoogse toruga.

Samal põhjusel kasutavad uued vene BMP-4'd 100 mm väikese algkiirusega kahurit. Või miks T-34 piirdus WWII ajal 85 mm kahuriga, mitte 122-ga.

Ei müü USA, UK oma Challenger II ega M1A2 Abramsit originaal soomuse ega tulejuhtimissüsteemiga kellelegi. Rootsi loobus Abramsist kuna pakuti sarnast saasta, mida araablastele. M1A1 tuunimine tänapäevasele tasemele läheb Austraalia näitel kallimaks kui Leopard-2A4 -st L2A7 ehitamine.

strykeri jutt õige, lisaks see, et ameeriklastel on mägede kaupa 105mm. moona külma sõja varudest.

prantslaste masin amx-10rc oli luuremasin, mitte tuletoetuseks. erc-90 sagaie ka pigem luureks ja ka tuletoetuseks aafrikas.

Siis meil oleks kõikidest valikutest parim olnud siiski Leo.

Mulle tundub, et kõige mõistlikum on küsida US EDA programmist neid tasuta Abramseid ning tasuda nende transport Eestisse. 40-50% tankidest oleks ette planeeritud kannibaliseerimisreserv, mehaanilisi agregaate hooldaksid kohalikud tavotinäpud ning igasugu side-, vaatlus, sihtimis ja teiste elektroonikasüsteemide osas saab toetuda Eesti teadusasutustele ja innovaatilistele ettevõtetele. Täiesti tehtav, poliitilise kapitali kogujatele oleks see ikka täielik Jackpot ja tagaks rahva igavese armastuse ning ka Eesti riigi hea maine seisukohast oleks see väga muljetavaldav tegu.

.....samas on Abramsitel see "kahuriprobleem" ning T-90 esisoomus muudab nagu ikka kõik selle mõttetuks raharaiskamiseks.

Kui niimodi abramseid saaks siis oleks tõesti hea.
Ja poliitika taadid ju lubasid suuri asju ja kodumaise kaitsetööstuse arengut jne.
Aga kohe tulevad mehed kes räägivad kui keeruline on elektroonika jne. tuunimine ja kui loll mõte see on.
Kuigi selline kõrgtehnoloogia teema peaks olema just meie ala ja see võiks olla ka põhiteema mis suunas oma kaitsetööstust üldse arendada.
Igasugused miinipildujate ja soomustatud veokate tegemised on niikuinii maha laidetud.
Satelliidi saime üles aga käkipildujat teha ei oska.....

Toetan Mambat, see oleks väga oodatud moraalne virbumine, Eesti riik saaks näidata, et me ei ole lõplikult kohalike vahendajate ja virisejate käpa all!

Viimases Sõdurilehes oli Tapale jõudnud M1A2 Abramsi 120 mm kahuri kohta toodud selline arv, et soomustläbistavus 2 km kauguselt 550 mm

http://en.wikipedia.org/wiki/M829#Variants.23M829A2

Vikipeedia on samal arvamusel.

Smith kirjutas:http://en.wikipedia.org/wiki/M829#Variants.23M829A2

Vikipeedia on samal arvamusel.

Wiki arvab sama siiski baasmudeli kohta. M829A4 läbistavus on arvatavasti siiski suurem.

Seda ma imestasingi, et nii väike arv, 550 mm piisab ehk T-72M1 torni esiosa mulgustamiseks (450 mm).
Uutel vene tankidel (ja viimastel moderniseerimistel) on see arv kindlasti tunduvalt suurem.
Näiteks 2A4 kandilise Leopardi torni "nägu" on ca 1000 mm RHA ja 2A6 lisasoomusega koos võib see nägu olla vene tankidele läbimatu (venelaste uute mürskude läbistamisvõimeid claimitakse kuni 900 mm). Tanki korpust aga 2 km tagant tabada on probleem (jääb ebatasasuste ja maakera kumeruse varju).