www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Eks tõrge selle "mahedaga" tekib juba tootmisest alates, rikaste jaoks veetakse sisse piiri tagant ja eks mingis ulatuses aita kohalikud turud. Piiritagune toit aga tähendab vene oludes pikki säilitusaegu (Venes külapoes ongi müügil külmutatud asjad, isegi shaslõkk on külmutatud koos vedelikuga) ja seda polegi põhimõtteliselt võimalik ilma keemiata tarnida. Mahe käib üldiselt kohaliku tootja käest, põhimõttel reede õhta tapsid sea, laupäeva hommikul turul müüd.

Mitte tingimata (on ju ka mahejahu jne), aga eeldab korralikku sertifitseerimissüsteemi. Mis muidugi sealkandis on ettenähtavas tulevikus võimatu.

Lemet kirjutas:Kui näiteks Piiteri elanikkonnast kasvõi 5% on natukenegi maksujõuline (mida ta kahtlemata ka on), siis teeb see absoluutnumbrites palju? Ilmselt rohkem kui meil seda maksujõulist publikumi on. Ja meil tasub see ökotavaari tootmine end tootjatele vistist ära. Muidu ju ei toodetaks... .

Jah, 2013 10%:

Koos rubla kukkumisega on see aga kindlasti märkimisväärselt vähenenud.

Samas, kui ma nüüd õieti mäletan, ületas Venemaa toiduainete eksport alles paar aastat tagasi relvastuse eksporti- 20 miljardit vrs 14 miljardit...

Kilo Tango kirjutas:Putin hoiab oma nomenklatuuri raudses haardes ja kui keegi üritab sealt lahkuda, siis üritab ta kõigi vahenditega näidata teistele, et see ei olnud arukas tegu.

Ja praegu, kui kõik ootavad tema nõrgenemist, veel eriti. Sama olukord nagu "Ristiisas", kui mehele, kellel jätkus rumalust tuua kuuldavale lause "Tema sõna ei maksa enam nii kaugel Läänes", hobusepea padja peale viidi.

Новые русские ei tea kriisist midagi.

Bentley plaanib kahekordistada oma müüginumbreid Venemaal sel aastal.Juba kevadel oli eelmüügilepingud Venemaalt rohkem kui 300-le Bentayga luksmaasturile , mille baasmudel maksab ca 500 000 dollarit, lendab madalal maantee kohal 301 km / h ja kiirendab hoogsamalt kui Ferrari.Autole on võimalik osta kulukad lisad, näiteks 300 000 taala maksva Breitlingi autokella või 10 000 dollarilise lasteistme.

Autosid hakatakse tootma augustis ja sel sügisel võivad õigeaegsed tellijad sellega juba Moskva tänavatel uhkeldada. Need, kes uue auto tellimisega hiljaks jäid, peavad ootama järjekorras kuni järgmise aastani.Pole muret, et autod ei saaks teenindust ja remonti, sest eelmisel aastal avati Moskvas juba kolmas Bentley dealership.

Kunagi oli aeg, kui iga uusrikas pidi sõitma Mercedes S 600-ga. Ehkki S-mersu on endiselt hinnatud, on see paljude edukate venelaste jaoks juba liiga tavaline ja liiga odav. Bentley on uus S-600.

http://eng.autostat.ru/news/view/12197/

PS. nüüd ma vaatasin, et seda autot müüakse Venemaal 17 miljoni rubla eest, mis on märksa odavam kui see Austraalias nõutav hind ligi pool milli taala. Ikkagi hullumeelsus maksta mingi metall-karbi eest sihukest raha.

No, kui 300, siis äkki läheb 150 neist ka Kadõrovi korteeži või valmistub uus FSB lõpuklass oma ürituseks . Tegelikult vahet pole, ülirikkad ja võimusidemetega nüüd vaevalt Venemaal halvemini elavad, isegi oletades, et 300 miljonist dollarist on saanud 150 miljonit, kesklass on see, kes enam C-klassi uut Mersut ei saa osta, elades Lasnamäe tüüpi korteris. Pigem tuleks vaadata selle järgi, kui palju uusi Mersusid Venemaal müüakse. Treilerid veel vuravad, aga enam mitte nii tihedalt.

2015. aasta 1. kvartali kohta on selline diagramm: 13% venelastest sai üle 45 000 rubla kuus. Tänases rahas teeb see 612 eurot. Karta on, et olukord on halvenenud.

Luksautode ostmine on siiski üsna drastiline näide kauboikapitalismi grimassidest . Isegi majanduskriisis saavad rikkad aina rikkamaks, kuid keskklass ja vaesed vaesuvad veelgi.Sealsamas Bentley artiklis väidetakse, et luksautode toomine Venemaale on mõne viimase aastaga rohkem kui kahekordistunud, sellal kui ülejäänud automüük kolinal langeb.

Muide, need autoveod Paldiskist, mis ka väikseks on jäänud, polnud vist päris sellest luks-segmendist vaid rohkem keskklassi autod. E ja C-Mercedest ja Audi A6 Euroopas üldiselt luksautode hulka ei arvata.

Silmaringi avardamiseks tasub sõita paar korda päevas Tallinna ringteel, nt esmaspäeva õhtul lugesin ekstra üle need vene numbritega autoveorekkad, mis ida poole mersude koormaga siirdusid, ca 15 minutise sõiduga nägin kokku nelja treilerit. Seda, et tõusiktiblad ei ostaks mersusid, ei ole teema, lihtsalt tavainimene ei osta Toyotat ja Fordi. Või Ladat.

Võin natukene Trummile välja tuua teemat Vene tuttavate kaudu. Seda Ladat ei taha eriti keegi osta, isegi uuena. Kui raha pole piisavalt, siis ostetakse Leedu "tuuningu läbinud" Saksa panne (käis see toomine vist läbi Valgevene, kuid võin ka vabalt eksida) Tuttavad uurisid ka Eestis aktiivselt kasutatud autosid (eks ka meil on suur võimalus "leedukat saada"), valik oli suur ja hinnad sobivad, kuid kui kuna väidetavalt Eesti numbriga seal pikalt sõita ei saa ja kohalikud maksud auto sissetoomiseks tõstavad kasutatud auto hinna kosmiliseks, siis jäi Eestist otsing varsti katki. Kokkuvõtvalt ostetakse ikkagi võimalusel kasutatud Lääne autosid nn madalama sissetulekuga rahva poolt, miinuseks on see, et valik on ahtake, hinnad on kõrged ja igasugu võltsimine, hodomeetri näidu ja auto tehnilise seisukorraga, on väga levinud. Tuttavad said oma Lääne saani kätte näiteks Moskvast.

See Lada jutt võib tõsi olla suurtes keskuses, maapiirkondades ei ole siiani vene autole alternatiivi, UAZid, Nivad ja Mossed on tavainimese sõiduvahendid. Kel rohkem pappi, see sõidab jaapani džiibiga. Mongoolias näiteks on selline seis, kes on vaesem, sõidab Uazi või Gaz 66-ga, kes rikkam, peetud Land Cruiser 80ga, sest perifeerias, kus oblastikeskuseni võib sul 300 km kruusateed olla, võib mingi 20 aastat vana viimases veerandis lääne auto pidamine osutuda arvatust keerukamaks ja varuosaladu kuuris tavainimene lääne masinale (erinevalt mossest) pidada ei jõua.

Tuletage meelde, mismoodi teie vanemate ja teie autod 30 aastat tagasi sõitsid ja kui vähe sõltusite teenindusest/varuosapoest. Umbes sama "mudel" toimib ka külas tänaseni.
Suurtes keskustes on muidugi varuosakaubandus tasemel. Igale autole.
Näiteks Moskvas on olemas lausa autojuppide kaubamaja, kus saalis seisavad väljas erinevad mootorid - sapikast Kamazini.
Seejuures lao raha letti ja antakse sulle laost kätte.
Sellise logistika juures pole muidugi erilist mõtet ka Ladaga sõita, kui raha on vähegi.
Kuid provintsiga on vahed väga suured ja perifeeriaga lausa drastilised.
Vene auto on Venemaal keskmiselt päris hästi jupimajandusega tagatud, osta on kõike (tõsi, kõik pole kvaliteetne).

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/07/2 ... de-kasvust

kulutas Venemaa otse ja kaude relvajõududele 2015. aastal koguni 4,28 triljonit rubla ehk 59 miljardit eurot, mis moodustab 5,3 protsenti riigi SKTst.

Kapten Trumm kirjutas:See Lada jutt võib tõsi olla suurtes keskuses, maapiirkondades ei ole siiani vene autole alternatiivi...

Audiitorid firmast Ernst&Young ei jaga Sinu optimismi ja nende arvates ei ole Lada jätkusuutlik.
No asi on tegelikult lihtne. Audiitorid peavadki nii arvama kui ettevõtte poolaasta kahjum kasvas aastaga 8 korda ja oli 2016 esimeses poolaastas 27 miljardit rubla (päris rahas on see tänase kursiga 365 miljonit EUR). Aga võib kindel olla, et ei lasta seda Ladat põhja ja auk topitakse (jälle) kinni reservidest.
http://www.ntv.ru/novosti/1646136/

Külmkapp on televiisori vastu saanud kaks geimivõitu

Aastases võrdluses on iga kolmas venemaalane hakanud kokku hoidma värskete juur- ja puuviljade ning marjade ostudelt. Ostavad vähem. Ok, kasvatavad ka ise rohkem aga fakt on siiski see, et ostavad vähem.
https://news.mail.ru/economics/26595156/

Hüpoteeklaenude võlglaste hulk kasvas teises kvartalis 6% = 9 miljardi rubla võrra. Kokku on võlas olevate hüpoteeklaenude summa 160 miljardit rubla.
Venemaalased on ka usinad autolaenude võtjad (olnud). See on siis laen kus tagatiseks on auto. Võlas olevate autolaenude võlglaste hulk kasvas 2016 aasta teises kvartalis suisa 13% ja võlas olevate laenude summa kasvas ka 9 miljardi rubla võrra. Võlas olevate autolaenude kogusumma on 80 miljardit rubla.
2016 aasta teises kvartalis väljastati 8,31% vähem autolaene ku 2015 samal ajal.
http://1prime.ru/consumer_markets/20160 ... 09697.html

Krimm on ikka väga kallis lõbu venemaa jaoks.
Sellel aastal on sinna eraldatud ainuüksi teede remondiks juba 8,5 miljardit rubla. Sellel nädalal eraldas peaministrimoodi asi veel 4,5 miljardit ja Sevastopolile eraldi 0,5 miljardit rubla, teede remondiks.
Nüüd plaanitakse järjekordset suurvargust
Plaanis on remontida Sevastopol - Kertsh autotee ja see läheb maksma.... algses pakkumises 79 miljardit rubla ... aga see hind on juba tõusnud 139 miljardi rublani (ca 1,88 miljardit EUR-i = 11,7 miljonit EUR / km). Tee pikkus siis ca 160 km.

Edit
(Paneme siia võrdlusmaterjaliks info, et aastal 2014 maksis Aruvalla - Kose 13,3 km teed 54,1 miljonit EUR = 4,1 miljonit EUR / km)

http://crimerussia.ru/gover/rosavtodor- ... rd-rubley/

Võrdluseks võib siia tuua mõne arvu venemaa eelarvest:
Spordile on eelarves ette nähtud 64 miljardit rubla
Tervishoiule 400 miljardit rubla
Kultuurile 97 miljardit rubla
Need summad kehtisid enne kärpeid.

Ja venemaa peaministrimoodi asi kobises midagi moka otsast, et Krimmi praegused vargad peavad suisa isiklikult kontrollima rahade varastamist

«Поэтому, раз уж деньги сюда приходят, нужно, чтобы они были наиболее рациональным образом потрачены», — подчеркнул Медведев. «Контролируйте обязательно, просто лично этим занимайтесь», — сказал премьер, обратившись к главе Крыма Сергею Аксенову и губернатору Севастополя Сергею Меняйло (цитаты по «РИА Новости»).

http://crimerussia.ru/gover/medvedev-po ... g-v-krymu/

Otto K kirjutas:Krimm on ikka väga kallis lõbu venemaa jaoks.
Sellel aastal on sinna eraldatud ainuüksi teede remondiks juba 8,5 miljardit rubla. Sellel nädalal eraldas peaministrimoodi asi veel 4,5 miljardit ja Sevastopolile eraldi 0,5 miljardit rubla, teede remondiks.
Nüüd plaanitakse järjekordset suurvargust
Plaanis on remontida Sevastopol - Kertsh autotee ja see läheb maksma.... algses pakkumises 79 miljardit rubla ... aga see hind on juba tõusnud 139 miljardi rublani (ca 1,88 miljardit EUR-i = 11,7 miljonit EUR / km). Tee pikkus siis ca 160 km.

Edit
(Paneme siia võrdlusmaterjaliks info, et aastal 2014 maksis Aruvalla - Kose 13,3 km teed 54,1 miljonit EUR = 4,1 miljonit EUR / km)

http://crimerussia.ru/gover/rosavtodor- ... rd-rubley/

Võrdluseks võib siia tuua mõne arvu venemaa eelarvest:
Spordile on eelarves ette nähtud 64 miljardit rubla
Tervishoiule 400 miljardit rubla
Kultuurile 97 miljardit rubla
Need summad kehtisid enne kärpeid.

Ja venemaa peaministrimoodi asi kobises midagi moka otsast, et Krimmi praegused vargad peavad suisa isiklikult kontrollima rahade varastamist

«Поэтому, раз уж деньги сюда приходят, нужно, чтобы они были наиболее рациональным образом потрачены», — подчеркнул Медведев. «Контролируйте обязательно, просто лично этим занимайтесь», — сказал премьер, обратившись к главе Крыма Сергею Аксенову и губернатору Севастополя Сергею Меняйло (цитаты по «РИА Новости»).

http://crimerussia.ru/gover/medvedev-po ... g-v-krymu/

Adler - Krasnaja Poljana 50 km olümpiamaantee maksis mäletatavasti 6,44 miljardit eurot ehk 128 miljonit / kilomeeter. Sellel lõigul viidi muidugi ellu ka seni loomaanekdootidest tuntud, maailmas analooge mitteomav "sild piki jõge" - projekt, aga Sevastoopol - Kertš tuleb siiski lausa 10 korda odavam. Ega kokkuhoid ole koonerdamine.

See "venelased Krimmi puhkama" projekt töötab ainult siis, kui Moskva nendele reisidele kõvasti peale maksaks. Üksvahe, kui hindasid vaatasin, siis nt Türgi reisid olid kolmandik odavamad - aga mis eksootika on Lõuna-Venemaa/Lõuna-Ukraina venelasele? Meile nagu oleks, aga venelasele? Sestap on need kuurordid seal pooltühjad - venelased sinna ei taha reisida (kallis), ukrainlased ei käi (põhimõtteliselt ja eks venelased loo takistusi kah) ja välismaalaste jaoks on see endiselt sõjakolle.