Kallid ukrainlased!
See sõjaperiood, mis sai alguse Venemaa rünnakust Krimmi vastu enam kui kaheksa aastat tagasi, läheb ajalukku kui "võitmatuse kuu".
Ukraina armee ja Ukraina rahvas pidasid vastu löögile, mis oleks võinud paljud hävitada. Aga mitte meie.
Tahan siiralt tänada kõiki meie kaitsjaid, kõiki kodanikke, kes töötavad omal kohal riigi elu nimel.
Selle aja jooksul oleme tõestanud endale ja kogu maailmale, et Ukraina on meie jaoks ennekõike.
Et me ei lase kellelgi meilt ära võtta riiki, millest nad unistasid, mille eest võitlesid, mille eest surid, ukrainlaste põlvkonnad läksid Siberisse või Solovkisse.
Meil on kuus palju puutumatuse sümboleid. Kangelaslik Mariupol, võitmatu Harkiv, vapper Tšernihiv ja paljud teised linnad ja külad on näidanud, et Vene okupandid ei hakka meie maad valitsema.
Sumõs, Gostomelis, Volnovahhas, Okhtõrkas, Makarovis, Konotopis, Mõkolaivis, Brovarõs, Izjumis ja mitu korda Tšornobajivkas õpetati kutsumata külastajatele, mis vahe on Ukrainas "sees" ja "in" vahel.
Herson, kus relvastamata kodanikud osutavad okupantidele vastupanu, tõestab kõigile, et keegi pole Vene sõdureid appi kutsunud. Need on sõjakurjategijad terroristlikust riigist, kes tungisid sisse jõuga.
Kuu ajaga on nad tapnud üle 120 Ukraina lapse. Tuhanded ja tuhanded noored ukrainlased on kaotanud oma vanemad, kodu ja selle, et me ei andesta kunagi vaenlasele.
Vene mõrvarite ja rüüstajate julmusi hakkavad tasapisi ära tundma isegi need, kes on aastaid Kremli režiimi olemuse ees silma kinni pigistanud. Nad vägistavad, röövivad, hävitavad kõike, mida nad ei saa varastada.
Maksame kätte kõigi vaenlase poolt ajutiselt okupeeritud Ukraina linnade ja külade leina. Trostjanetsile, Melitopolile, Õnnele ja Luganski külale.
Luganski oblastis Kreminnas panid vene kurikaelad tanki ja lasid vanurite maja maha. 56 inimest hukkus. See pole juhuslik mürsu tabamus ega "koordinaatide kallal töötamine". See on kaitsetute tahtlik tapmine, sõjakuritegu. Seetõttu on armee terroristide, kurjategijate ja argpükste jõuk.
Meie sõdurid on tabanud juba üle 100 Venemaa lennuki ja üle 125 helikopteri, üle 520 tanki ja üle 1500 soomuki. Vaenlase kogukaotus - tapetud, haavatud, vangistatud ja teadmata kadunud - on juba üle 40 tuhande inimese. desertööride arv kasvab.
Meil on veel väga raske periood ees. Vene sõjamasin ei peatu enne, kui see on oma sõdurite verest läbi imbunud. Venemaa ühiskond juba kogeb mõningaid tagajärgi, kuid see on hirmutatud ja passiivne.
See näib olevat hukule määratud, sest ta pole valmis oma lapsi mõttetust surmast päästma ja vähemalt surnukehasid võtma. Selle moraalse allakäigu sügavuse hindamiseks on raske sõnu leida.
Seetõttu on meie ainus viis Mordori pealetungile vastu seista. Valu, hirmu, kaotuse pärast. Läbi kõigi katsumuste.
Sest me armastame oma lapsi, vanemaid ja lähedasi. Me lihtsalt ei saa lubada, et mitteinimesed määravad meie tuleviku ja valitsevad meie kodu.
Me ajame nad välja. Me ehitame kõik uuesti üles. Puhastame oma maa sõja tagajärgedest. See võtab palju vaeva ja aega.
Meie armee on säilinud ja seda tugevdab reserv. Peatab vaenlast ja eelneb aktiivsele kaitsele. Rahvusvaheline toetus suureneb järk-järgult.
Nüüd on peaasi, et majandus toimiks, mis tasapisi militaarrööpale kandub. Logistika töötas elu toetavate süsteemide ülalpidamise nimel. Siin on raskusi, mida me ei kavatse varjata ja tajuda lahendamist vajava ülesandena.
Kuni oleme ühtsed, saame kõigest üle.
Au Ukrainale!
