www.militaar.net

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/margus ... d=51021472

Kaitsepoliitika ekspert on kirjutanud 2005.
Ülesanne - leida artiklist 2 kohta, kus on fakte silmnähtavalt väänatud, kasutades neid võttes "vahevagun".
Kontekstis pöörata tähelepanu ka ilmumise ajale (2005).

Ma usun, et Eestis jääb lähemas tulevikus nii öelda kombineeritud variant, kus kutsealuste arv väheneb ja professionaalsete kaitseväelaste osakaal suureneb.

Seda ma nimetangi libeda nõlva taktikaks.

Hea küll, 2003. aasta Mikseriga on asi selge. Tuleme tänasesse päeva tagasi?

Eesti ju ikkagi ON paremini kaitstud kui kunagi varem

Kunnase 50 tuhat tuleb, nagu ta ütleb, operatiivvajadusest - Eesti ala iseseisvaks kaitseks Soome stiilis (ka siis, kui keegi ei aita). Probleemiks on matemaatika - taolise seltskonna suudaks Eesti oma tänase eelarve juures varustada ehk püssi ja padrunite tasemel. Ehk siis puhas sõjaline loogika.
26 tuhat tuleneb rahalistest võimalustest see seltskond vähemalt kergejalaväe pataljoni tasemel õpetada, varustada ja relvastada. Ehk siis majandusloogika kombineeritult sõjalisega.
Palgaarmee kui armeemudel Eestile (siin pole jutt combost, mis täna toimib) aga ei tule ei sõjalisest ega majandusloogikast, see on lihtsalt fantaasia.
Palgalisest armeest, mida Eesti suudab relvastada ja varustada, piisab parimal juhul Tallinna olulisemate linnaosade enda käes hoidmiseks.

Kuna see asi on siinkandi rahaliste võimaluste juures selge fantaasia, on ka põhjus, miks nt Soomes seda eriti tõsiselt pole arutatudki.
Palgaarmee kui armeemudel on täpselt sama vale idee kui 100 tuhandeline SA armee tänase eelarvega.

Seejuures teeb Eesti väga targalt - kasutades iga töö jaoks sobivat riista (kombineeritud armeemudel). Sedasi võiks see ka jäädagi.

Kunnase 50 tuhat tuleb, nagu ta ütleb, operatiivvajadusest

- see mõiste on kujunenud mingiks mugavusväljendiks. Just kui õigustaks mingit seisukohta iseenesest.
Kas see on seotud taktikaliste lahendustega?
Operatsioonidega ...
Või puudutab see kuidagi ka strateegiat? Palm kuskil selgitas tankide teemas taktkalist ja strateegilist väärtust.
Täna on seis siiski selline, et paneksime lõdvalt 50 000 ja enam püssi alla. Vormi annaks selga ja paarsada padrunit kah. Aga ... sellega ei olda nõus sõdima. Andke soomust ja muud, seda kõike saab mereväe ja veel millegi arvelt ... Huvitav, kui "kalleid" laevu ja lahingumasinaid ei oleks. Kuid 90 000 kodanikku oleks kergrelvastatud "tendiüksustes" (vot mõisted), kas siis läheks midagi paremaks? Strateegiliselt, moraalselt ... operatiivselt.

see mõiste on kujunenud mingiks mugavusväljendiks. Just kui õigustaks mingit seisukohta iseenesest.
Kas see on seotud taktikaliste lahendustega?

Näiteks Punaarmee kaitses siin 1941 suvel ca 4+ motolaskurdiviisi suuruste jõududega (60 000+ meest, 2 laskurkorpust+mingine üksik diviis).
"Kaitses" tähendas, et suutis mõnda aega "hoida rinnet", Eesti hõivamiseks (v.a saared) läks sakslastel ikkagi nii poolteist kuud.
Sakslaste ründejõud oli umbes samasuur (4 diviisi, 61., 217, 254 ja 291). Sakslased võitsid lihtsalt manöövri ja raskuspunktiga.
Siit võib nt järeldada, et see "mugavusväljend" tähendabki, et Eestis mahub "rindel" tegutsema mõnikümmend tuhat meest.
On see loogika moodne või vananenud - las targamad kommenteerivad.
Aga Kunnase 50 tuhat on sõjaliselt õigem vastus kui palgaarmee pooldajate poolt mitte avalikult välja öeldav, kuid arvutusega tuletatav mõni kuni kümme tuhat meest.
See arv (kuigi rahaliselt hammustatav) on lihtsalt Eesti territooriumi kontrollimiseks nt kuu aega liiga väike.
Kas see Kunnase vastus on rahakotiga kooskõlas, on ise küsimus (näe, ei ole). Rahaliselt sõelutuna on näe poole väiksem.
Kunnas kahjuks ise ei kommenteeri kah, kuidas see number rahaliselt vett peaks ja mis eeldustel see saadud on.

Päris selge on see, et arv, mis on võimalik leida palgaarmee mudeli kontrollimisel, ei kanna erilist sõjalist põhjendust.
See tähendaks tiba viivituslahinguid ja seejärel Tallinna umbkaitset (sedagi eeldusel, et vastane neid viivitajaid kuskil varem kotti ei võta).

Sõdurilehelt mõned klipid:

Briti soomuse saabumine Paldiskisse, Challengerid-Warriorid-AS90'd jms
https://www.facebook.com/s6durileht/vid ... 501342019/

CV90 esimesed laskmised keskpolügoonil
https://www.facebook.com/s6durileht/vid ... 103557019/

Kuidas laskmine läks? Kas harjutamiseks on eraldi moon või pannakse kogu aeg "teravaga"?

Pöörake tähelepanu, kui vähe laiaroomikuline Cv90 vajub sisse porisevõitu polüka pinnasesse.

Kapten Trumm kirjutas:Pöörake tähelepanu, kui vähe laiaroomikuline Cv90 vajub sisse porisevõitu polüka pinnasesse.

Nüüd on vaja lihtsalt veidike oodata, varsti on leedukatel praktiliselt sama rasked sõja-Boxerid käes ja korralda nendega väike
''IFV-Biathlon 2018''. Saab näha kelle kamin on adekvaatsem.

Galileo kirjutas:Kuidas laskmine läks? Kas harjutamiseks on eraldi moon või pannakse kogu aeg "teravaga"?

http://www.mil.ee/et/uudised/9660/soomu ... glaskmised

Võimalikult reaalse sihtimis- ja laskekogemuse saamiseks lasti nii päevavalges kui õhtupimeduses mitmeid erineval kaugusel asuvaid sihtmärke, kasutades selleks kas päevasihikut või termokaamerat.

Vahelduseks presidendiproualt ka mõni mõistlikum julgeolekualane sõnum sellele "Eesti jaoks suurimale ohule" ehk paanikat külvavale Lääne meediale:

https://www.washingtonpost.com/opinions ... 61a4b188c8

Eesti haavatavusele vihjav sissejuhatus pole tema tekst, aga on täpselt selline, nagu ta on ja isegi kf mikks on tunnistanud, et seda meie siit ei suuda oma ponnistustega kuidagi muuta. Omalt poolt lisan, et selliste ponnistustega on oht mitteusutavaks muutuda.
Aga miks mulle antud intekas meeldib? Tegelikult selle pärast, et presidendiproua tegeleb sellega, mis on tema võimuses ehk kallutab pisut fookust õiges suunas: oht seisneb selles, et NATO ja EL võivad sh Venemaa õõnestustegevuse tulemusena muutuda teovõimetuteks. Ehkki ta ei too välja peapõhjust, millele on viidanud suursaadik Luik - eliidi vastast mässu ja tõejärgset ajastut, mida Venemaa oskuslikult ära kasutab.

EDIT: Paneme siis kõrvale ka eestikeelsed kajastused samast asjast:

1) "Ilmavaates tugev" ERR

http://www.err.ee/586128/kaljulaid-wash ... ilist-ohtu

2) Vahel ka oma peaga mõtlev Delfi

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=77663156

Leia 7 erinevust!

Presidendiproua välissuhtlusest veel. Nüüd siis Guardianile keeldumas spekuleerimast teemal, et Brexiti läbirääkimisi ja Briti rolli julgeoleku tagamisel hakkab May valitsus siduma, nagu mõned Brüsselis on arvanud.

https://www.theguardian.com/world/2017/ ... ato-russia

Arvestades UK olukorda, ma siiski arvan, et nad püüavad kasutada kõiki oma tugevaid kaarte.

Paneme siis kõrvale ka Leedu presidendi julgeolekuteemalised ütelused. Ma küll hea meelega vahetaks ära, kui saaks ja Ratta annaks kah veel peale

https://www.yahoo.com/news/russia-threa ... 15735.html

FTP
https://www.youtube.com/watch?v=8hvUdH8OFmQ
Sõdurileht
https://www.youtube.com/watch?v=-u6wcwy2Mvg

Martin Herem kirjutas:...Teatud intensiivsuse jooksul võib rivist alatiseks välja langeda 5% (KIA+WIA) ... päevas...

Kas säärasel intensiivsusel vastasel tekkivaid kaotusi ka on võimalik prognoosida?

Haakub ilmselt mitme teemaga, kas keegi paneks täismahu?

Avraam Šmulevitš: Balti riikide elanikud lootku iseendale, mitte Trumpi Ameerikale

http://arvamus.postimees.ee/4052457/avr ... 1481498196

Avraam Šmulevitš: Balti riikide elanikud lootku iseendale, mitte Trumpi Ameerikale

Üldjoontes võib öelda, et Venemaa juhtide valitud strateegiline kurss õigustab ennast: lääs ei suuda Venemaa käitumist mõjutada, Ameerikal ja Euroopa riikidel pole ka vastavat strateegiat. Lääs on Euroopa Liidu sisekriisi tõttu ja pärast Donald Trumpi saamist USA presidendiks sattunud segasesse, ettearvamatuse ajastusse, kus igaühel tuleb loota eelkõige iseendale. Venemaa aga võib oodata ning ühel hetkel kukuvad viljad talle lihtsalt sülle.

-Enne aastavahetust lõppes lahing Aleppo pärast. Nagu teatasid rahvusvahelised organisatsioonid, kasutasid Assad, Venemaa ja Iraan rünnakul kõiki käepäraseid keelatud relvi, mh keemiarelva. Miks maailm vaikis? Keegi lääne liidritest ei rääkinud sedakorda isegi «punastest joontest» nagu varem.

Punaseid jooni on ju välja kuulutatud, kuid Venemaa on need kõik korduvalt ületanud. See, mis toimub Süürias, on koletu inimõiguste rikkumine. Venemaa käitub Süürias nagu Islamiriik. Põhimõtteliselt võib Putin seal teha, mida tahab, kuna lääs ei reageeri. Midagi sellist nägime kunagi Tšetšeenias, kus Venemaa kasutas samuti rahvusvaheliste seadustega keelustatud relvi, näiteks kassettpomme, vaakumpomme.

Võib tuua palju näiteid, kuidas lääs pole Venemaa tegevusele reageerinud. Lugu Malaisia Boeingu allatulistamisega lõppes mitte millegagi, olgugi et on välja selgitatud isegi Vene sõdurite ja ohvitseride nimed, kes selles osalesid. Selge, et nad ei teinud seda omavoliliselt, vaid vastutust kannab Venemaa juhtkond. Aleksandr Litvinenko mõrv, Lech Kachinsky lennukihukk, milles hukkus terve Poola juhtkond… Näiteid Venemaa juhtide kuritegudest, millele pole järgnenud mingeid katseid neid vastutama panna, on palju.

Seda võib võrrelda Hitleri tegevusega enne 1939. aastat. Samasugune karistamatus ja mitte mingit vastupanu lääneriikidelt.

Miks nii on? Seda peate küsima oma riigi juhtidelt ja esindajatelt Brüsselis.

-Mida annab üldse Aleppo Assadile? Kas võib rääkida mingist pöördest Süüria sõjas?

Aleppot ei saa lugeda strateegiliseks võiduks. Assadi-vastastel lubati Aleppost lahkuda koos relvadega.

Selline on lihtsalt Assadi-vastaste jõudude taktika. Nad pole seotud mingi kindla territooriumiga, vaid hõivavad mingid alad, kasutavad ära kõik sealsed ressursid ja liiguvad lihtsalt edasi järgmisesse kohta. Selline sõjapidamisviis on neile sobiv, nad tunnevad end Süürias hästi nagu tiigrid džunglis. Aleppo langemine ei ole murrang Süüria sõjas, vaid kõigest üks selle pika konflikti episoode.

-Vastne USA president Donald Trump on oma valijatele lubanud palju säravaid võite. Milliseid samme on ta ette võtnud Süüria ja Iraagi asjus?

Trump pole absoluutselt mitte midagi ette võtnud. Jääb mulje, et Trumpil pole mingit strateegiat. Ameerika on veidi intensiivsemalt hakanud osalema sõjategevuses, Iraaki ja Süüriasse saadeti väike sõjaväeline kontingent, mis võtab sõjategevusest osa, ning LKA sai uuesti loa kasutada droone terroristide likvideerimiseks. Varem pidi LKA selle tegevuse kooskõlastama Pentagoniga. Kuid mingitest põhimõttelistest muudatustest rääkida ei saa. Sõjakulutuste eelarved on siiani kinnitamata ja isegi kõrged ametnikud ei tea, mis saab edasi.

-Üks Trumpi olulisi valimislubadusi välispoliitika vallast oli Islamiriigi puruks löömine…

Trump pole võitluses Islamiriigiga, ehkki on sellest palju rääkinud, mitte mingeid otsustavaid samme astunud. Mingitest muudatustest Ameerika poliitikas siin rääkida ei saa.

Selle taustal on Venemaa väga ettevaatlik, kuid kompab pidevalt ameeriklaste kaitset. Näiteks ilmusid hiljuti Liibüa-Egiptuse piirile Vene sõjaväelased. Ameerika poolelt ei järgnenud taas mingit reaktsiooni. Samuti on Venemaa märkimisväärselt suurendanud sõjalist kontingenti Süürias. Jällegi pole USA sellele tähelepanu pööranud ning on arusaamatu, mida Trump ette kavatseb võtta.

-Milliseks võib kujuneda uue administratsiooni Lähis-Ida poliitika?

Selle kohta võib teha igasuguseid ennustusi. Trumpi administratsioon on teinud mitmesuguseid avaldusi, kuid mingit tegevust pole järgnenud, kuigi aega on selleks juba piisavalt olnud.

Tema Iisraeli-poliitika on hea näide. Trump on sõnades toetanud Iisraeli asunduspoliitikat, võitlust araabia terrorismiga ning lubanud viia saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma. Kuid mingeid reaalseid samme pole astutud, Trump lihtsalt kordab teatud intervalli tagant ühte ja sama.

-Kas tegemist on lihtsalt vilunud PR-mehega?

Iga Trumpi esinemine, iga tema meedia ette ilmumine läheb sujuvalt üle skandaaliks. Ta ise on sõnastanud oma meediaga suhtlemise põhimõtte kunagi ammu järgmiselt: «Pole olemas halba meediakajastust, peaasi, et minu nimi oleks uudistes.» Ta on harjunud tegutsema ärimehena meedia- ja kinnisvaraärides, mõlemas valdkonnas sõltub väga palju reputatsioonist. Ütleme nii: mõlemas sõltub väärtus reputatsioonist. Kuid peale äri ei oska Trump praktiliselt mitte midagi muud teha, kuigi midagi konkreetselt ennustada on veel vara.

-Kellest võib saada Trumpi ajal Ameerika strateegiline vastane? Hiinast?

Trump on nimetanud Hiinat USA vastaseks. Ta on sama hästi kui peatanud Ameerika osaluse Vaikse ookeani kaubandusleppes, mis on seni loonud raamistiku kaubandusele selles piirkonnas. Trump ütles, et see leping on USA-le kahjulik, ehkki Obama ajal sellest lähtuti.

Milliseks kujunevad uued mängureeglid, pole praegu teada. Kuidas kavatseb Trump vastu seista Hiina ekspansioonile, on samuti lahtine. Obama administratsiooni ajal võistles Ameerika Vaikse ookeani regioonis Hiinaga, üritades mõjutsoone ära jagada, kuid väga teravaks vastasseisu ajada ei tahetud. Raske öelda, mis Trump pihta hakkab.

-Mis saab Iraanist?

Samasugune olukord on Iraaniga: Trump kritiseeris Iraani tuumarelvalepet, kuid kõik on lahtine.

On ta üldse peale enesereklaami kahe kuu jooksul midagi korda saatnud?

Ainus, mida Trumpi reaalne tegevus seni võib mõjutada, on toornafta hinnad maailmaturul. Trump on allkirjastanud korraldused, millega tühistab mitu Obama kehtestatud piirangut nafta ammutamiseks USAs. See viib naftatootmise laiendamiseni ning hinnad kukuvad. Muidugi kui need korraldused ellu ka viiakse.

-Milliseks kujuneb Trumpi lähenemine Ukraina küsimusele?

Ma arvan, et Balti riigid peaksid enam muret tundma selle pärast, milliseks kujuneb uue administratsiooni Ida-Euroopa poliitika tervikuna. Asi pole ainult Ukrainas.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist toimis USA ka Ida-Euroopa julgeoleku garandina. Oli ta hea või halb garant, see on omaette küsimus, kuid tänu USA sekkumisele jäi Gruusia 2008. aastal okupeerimata, samuti ei läinud Vene väed Donbassist kaugemale, ehkki Obama poliitika lubas venelastel Krimmi hõivata.

Praegu on küsimus, kas Ameerika üldse sekkuks Ida-Euroopa asjadesse. Putin kompab väga ettevaatlikult pinnast edasiseks ekspansiooniks. Kui ta näeb, et mingit reaktsiooni ei järgne, siis on Venemaa edasine ekspansioon postsovetlikus ruumis võimalik. Balti riikide elanikud saavad praegu esimeses järjekorras loota iseendale, mitte Trumpi Ameerikale.