www.militaar.net

HeiniR kirjutas:Sakslaste õhutõrje on Ämaris

Äkki on see selline?

http://www.army-technology.com/projects/leflasys/

LeFlaSys (ASRAD) Short-Range Air Defence System, Germany. The LeFlaSys light mechanised SHORAD (short-range air defence system) has been developed for the German Army by STN ATLAS Elektronik GmbH (now Rheinmetall Defence Electronics) in Bremen and Krauss-Maffei Wegmann (KMW) in Kassel, Germany.

The export version is known as ASRAD (atlas short-range air defence system). It is based on the Wiesel 2 carrier vehicle, which was developed by Rheinmetall Landsysteme (formerly MaK).

The system provides protection for vital assets such as command, control communications and information centres (C3I centres), airfields and troops on the move, or in the battlefield against the threat of low-level flying fixed-wing and rotary-wing aircraft.

https://fi.wikipedia.org/wiki/Wiesel_2_Ozelot

See värk sobiks vist rohkem õhutõrje teemasse?

Leopard 2A4 -le hetkeseisuga kasutatud tankide turul tõsist alternatiivi ei ole tõesti aga 7 aasta pärast võib olukord olla juba hoopis teine. Šveits ja Hispaania oleksid hetkel praktiliselt ainukesed riigid, kust midagi sarnast saada võiks, esimesel 192 seda tüüpi tanki ja teisel 108.

negevng kirjutas:

Jaanus2 kirjutas:Meil on muna ja kana probleem, et mis peab enne olema - ja kuidagi ei suuda otsustada. Kas enne midagi odavat harjutamiseks-harjumiseks (ja et üldse oleks midagi) või ootame "kuni saame rikkaks" ja ostame siis midagi korralikku ja ilusat.

Raha ei kasva puu otsas, me ei ole nii rikkad, et omale harjutamiseks ja soomusmanöövervõimeks hakata eraldi tanke ostma. Miks sa nende Leopard 1 -l baseeruvate sillatankide, jalaväe lahingumasinate CV9035NL, simulaatorite, trenažööridega harjutada ei taha? Ei oleks olnud vaja oodata isegi kuni rikkaks saame sest Leopard 2A5 maksis Poolale vaid 1.5 miljonit eurot ja Leopard 2A6 Soomele vaid 2 miljonit eurot. Leopard 2A4 kingitaks suisa tasuta aga nende hilisem moderniseerimine Leopard 2A7 tasemele maksaks juba 8+ miljonit eurot tanki kohta. Enne 2022 niikuinii mingeid tanke ei tule, isegi tasuta mitte. Kui ei ole poliitilist tahet ei tule ka peale aastat 2022 meile ühtegi tanki. Leopard 2 meeskonna ettevalmistamiseks ja harjutamiseks ei lähe vaja mitte mingeid tanke Leopard 2A4 vaid simulaatoreid ja trenažööre. Keegi ei keela neid omale osta juba täna ja harjutama hakata, selleks pole isegi mingeid tanke vaja.

https://youtu.be/tUaoumvK-e0
https://youtu.be/ounBC5HEJo4
https://youtu.be/ReF_C8aksho

Sinuga vaidlemine on ilmselt mõttetu.
Tulistan puustalt: kumma peale teeksid panused, kui maastikul kohtuks 44 ühikut cv9035NL-id ja
44 ühikut Šveitsi 2A4 ? As it is seisus. Saan aru , et eri tüübi masinad , aga siiski.
Kui hüpoteetiliselt neid saaks soodsalt , siis ei peaks nende moderniseerimisega kiirustama ?
On kehvem kui T.90 , mis siis ? BMP-d , BTR-id ja MT-LBd laseb puruks ja jalaväel on ka "näpp ribides".

Pealegi mis iganes tüüpi tankide olemasolu vastasel sunnib valmistuma ja kulutama ressursse nendega kohtumise puhuks.
Gruusia lennuväe üksainus rünnak viimases sõjas tekitas Vene vägedes piisavalt segadust, et Vene maaväed lasid alla mitmeid oma lennukeid, pidades neid Gruusia omadeks.
Mõnikümmend tanki (ja võimalusel veel sadakond mulaaži) tekitavad piisavalt segadust ja sunnivad ründajat ettevaatlikkusele. Mulaažid meelitavad lisaks kohale vastase õhujõudusid, mida vajataks tegelikult mujal. Samuti võimaldavad mulaažid korraldada neid hävitama saadetud jõududele varitsusi.
Kui aga vastasel on teada, et Eestil tanke netu, siis poleks ka mulaažidest kasu.

Smith kirjutas:Sinuga vaidlemine on ilmselt mõttetu.

Ei ole päris mõttetu! Tänase seisuga ei ole meil tõesti Leopard 2A4 -le erilist alternatiivi pakkuda sest Abrams M1A1 restaureerimine ja modifitseerimine kaasaegseks tankiks maksab Austraalia näitel samuti u. 7 miljonit eurot, 59 tanki Abrams M1A1AIM 550 miljonit AUD -d. Kuigi brittidel seisis eelmise aasta seisuga väidetavalt kuni 160 Challenger 2 tanki siis meile neid nähtavasti ei müüdaks ja laialdase leviku ning ka varuosade saadavuse tõttu oleks Leopard 2 igati mõistlikum valik. Väga vabalt võib juhtuda, et aastaks 2022 on ka Šveitsi ja Hispaania Leopard 2A4 varud täielikult ammendunud ja siis pole meil enam kusagilt odavaid Leopard 2 tanke osta. Tšiili alles äsja soovis oma tanki varusid 100 ühiku võrra täiendada, samuti võib tekkida Lähis-Idas uus võidurelvastumine, potensiaalseid kliente saab olema lähiaastatel nii Euroopas kui mujal palju. Nende varude lõplik ammendumine on lähimate aastate küsimus. Praegune valitsus neid kohe kindlasti ei hangi, selleks peaks saama EKRE uues loodavas valitsuses kaitseministri koha, see vist ei ole eriti tõenäoline ja millal seda Mikseri vastust oodata võib kui ta üldse vaevub Helmele vastama? Ma pakun, et me jääme Leopard 2A4 -st samuti ilma sest teised nagu alati on meist lihtsalt kiiremad.

Mina olen lugenud, et rootslased jätsid oma Strv122 tankile L44 kahuri, põhjendusega, et see pidavat iga Vene tanki Rootsi tingimustes augustama, seda praegu uskudes ja arvesse võttes ei usu ma, et meiegi tingimustes L44 toruga probleeme tekib, et seda kohe upgreidima peaks hakkama, kui siis ehk soomust lisama. Aga nr1 on meie tankiväe loomisel ikka: kiirelt väljaõpe käima. Mis iganes minimaalse arvu tankiga, kui vaja ja liitlased ikka kehtivad, saab alati neid vajadusel juurde tuua.. Seda saaks ju teha ka paralleelselt CV90 kasutuselevõtuga, sest adekvaatne on neid ju nii või teisiti koos kasutada.

Kaua muidu üldse minister sellisele arupärimisele vastamiseks võib võtta?

ribikardin kirjutas:Mina olen lugenud, et rootslased jätsid oma Strv122 tankile L44 kahuri, põhjendusega, et see pidavat iga Vene tanki Rootsi tingimustes augustama, seda praegu uskudes ja arvesse võttes ei usu ma, et meiegi tingimustes L44 toruga probleeme tekib, et seda kohe upgreidima peaks hakkama, kui siis ehk soomust lisama.

Strv122= Leopard 2A5, Leopard 2A5 ongi relvastatud kahuriga L44! L55 siiski annab väikese eelise, näiteks mürsu DM53 -e puhul suudmeenergija 15% suurem.

The DM53 round was designed to maximize the performance of KE projectiles fired from 120mm smoothbore guns such as the L44 (15% improvement) or L55 (30% improvement in muzzle energy).

EOD kirjutas:Pealegi mis iganes tüüpi tankide olemasolu vastasel sunnib valmistuma ja kulutama ressursse nendega kohtumise puhuks.
Gruusia lennuväe üksainus rünnak viimases sõjas tekitas Vene vägedes piisavalt segadust, et Vene maaväed lasid alla mitmeid oma lennukeid, pidades neid Gruusia omadeks.
Mõnikümmend tanki (ja võimalusel veel sadakond mulaaži) tekitavad piisavalt segadust ja sunnivad ründajat ettevaatlikkusele. Mulaažid meelitavad lisaks kohale vastase õhujõudusid, mida vajataks tegelikult mujal. Samuti võimaldavad mulaažid korraldada neid hävitama saadetud jõududele varitsusi.
Kui aga vastasel on teada, et Eestil tanke netu, siis poleks ka mulaažidest kasu.

Kahjuks need täispuhutud mulaazid on juba selline II ilmasõja teema, mis tänapäeval ei tööta.

ribikardin kirjutas:Kaua muidu üldse minister sellisele arupärimisele vastamiseks võib võtta?

Tänane Riigikogu infotund (13. mai 2015: 1:45-10:40) algas Mart ja Martin Helme poolt esitatud küsimustega Taavi Rõivasele seoses nende nn. Šveitsi tankidega. Rõivas väitis, et Helme jutt tankide osas ei vasta tõele ja tegu on puhtalt kuulujutuga, mida ta olevat alles eile kaitseministeeriumi ja kaitseväejuhataja kaudu kontrollinud ja ametlikult sellist pakkumist Šveitsilt Eestile tehtud ei ole. Mart Helme pakkus omakorda mingisuguseid nimesid, telefoninumbreid ja Riias asuva Šveitsi suursaadiku kontakte. Lisaks väitis Rõivas, et aastani 2022 ei ole arengukavas täiendava tankivõimekuse loomist ette nähtud kuigi nad võivad järgneva 10 aasta plaanis sinna mingil kujul tekkida. Tankide hankimine ei tähenda ainult nende tasuta kohalevedu vaid olulised on ka elutsüklikulu, väljaõpe, taristu jne. ja sellega tegeleb arengukava raames kaitseministeerium, mitte Helmed ei peaks eraalgatuslikus korras kaitseväele sõjatehnikat kokku kerjama.

https://youtu.be/lVH9CcK11O4

Suurbritannia tollane peaminister Churchill ütles kunagi, vist 1940 a sügisel sõnad, mis olid adresseeritud USA-le "Give us the tools and we will finish the job".
Et kas antud ajal pole targem küsida mitte kompaniisid või pataljoni, vaid küsida rikkamatelt sõjariistu ja abi nende riistade omandamiseks.
Küll me selle kütuse ja mehed kah leiame.

Eestile on läbi aastakümnete pakutud igasugu sõjariistu, seni pole ainult meie poliitilisel eliidil jätkunud piisavat tahet neid omada. Nüüd kui erinevad NATO onklid on hakanud Baltikumi kaitse puudulikusele otsesemalt viitama ja konkreetsemaid nõudmisi esitama ollakse vastu tahtmist sunnitud end kuidagimoodi käsile võtma ning liigutama. Kui kunagi aastal 2022+ peaks tankide ostmiseks minema, jõutakse väga lihtsa tõdemuseni, soodsa hinnaga kasutatuid tanke turul saada ei ole ja tehasest uusi osta ei jõua ning ongi meie tankiküsimus poliitilise eliidi jaoks soodsalt lahenenud, pole tanki pole probleemi.

Kuulates täna raadiost rohkearvilist Siili kajastust jäi kõrva paljudelt osavõtjatelt tõdemine- tanke oleks vaja juba paljalt tankitõrjujate ja jalaväelaste väljaõppeks. Et teada ja tunda, mida tank kui selline endast üldse kujutab. Ehk siis rohujuure tasandil näikse mõistust ja arusaamist olevat, tuleb lihtsalt loota, et see tarkusetera lõpuks ka otsustajateni jõuab ja need oma üüratust solvumisest sedapuhku üle saavad...ja veel- järjest rohkem on mulle hakanud meeldima mõte, et broileritel, kel kaitseväeteenistus läbimata, ei tohiks olla mingit asja riigiametitesse, eriti ministriteks. Praegune valitsus jääks muidugi üpris hõredaks, aga kas me sellega suurt midagi kaotaksime...

Lemet kirjutas:Kuulates täna raadiost rohkearvilist Siili kajastust jäi kõrva paljudelt osavõtjatelt tõdemine- tanke oleks vaja juba paljalt tankitõrjujate ja jalaväelaste väljaõppeks.

Seda rauda võiks taguda võimalikult kaua. Reservistide ühine hääl on praegu peale Siili märksa paremini kuulda, kui üksikute ekspertide oma, viimased võivad kohe sõjardi sildi külge saada.

Kapten Trumm kirjutas:Et kas antud ajal pole targem küsida mitte kompaniisid või pataljoni, vaid küsida rikkamatelt sõjariistu ja abi nende riistade omandamiseks. Küll me selle kütuse ja mehed kah leiame.

Helme hinnangul Šveitsi on Eestile valmis pakkuma laos konserveerituna seisvaid tanke Leopard 2A4, mida peaks olema u. 190 ringis kui vaid Eesti ise näitaks üles veidikene aktiivsust, avaldaks soovi ja küsiks. Arvatavasti see ka nii on sest ega Šveits ei saa vägisi neid tanke kellelegi peale suruda, see tunduks esiteks ebaviisakas ja teiseks Eesti üksuste tehniline varustatus on siiski Eesti enda mure, mitte Šveits ei peaks selliste küsimustega tegelema ja kellelegi kusagil midagi pakkuma hakkama. Kui neid tanke Šveitsilt küsitaks need ka tõenäoliselt saadaks. Leedukad konkreetselt küsisid sakslastelt liikureid Pzh-2000 ja soomukeid Boxer ja need nad ka saavad. Vaatame nüüd, kuidas Rõivase valitsus sellisesse küsimisse suhtub...

Rõivas kirjutas: ...jutud, et selline pakkumine oleks justkui tehtud ei vasta tõele.

...kui keegi soovib mõnda tehingut neile pakkuda siis nende numbrid on kindlasti ka avalikult leitavad.

...seda, et erinevad eraettevõtted pakuvad ja ka riigid pakuvad endal ülejäävaid lahingu ükskõik siis kas masinaid, relvastust, seda juhtub ikka.

...see, et teie väide et on Eesti Vabariigile pakutud Šveitsist tanke, eile kontrollisin nii kaitseväejuhataja kui kaitseministeeriumiga see väide ei vasta tõele.

...kaitseministeeriumi kantsleril oli oma Šveitsi kolleegiga kuu aega tagasi kohtumine ja see teema seal ei tõusetunud nii, et käsitleme seda teie juttu jätkuvalt kuulujutuna.(kui teema ei tõusetunud siis miks meie kaitseministeeriumi kantsler seda seda teemat ise ei tõstatanud või peaks seda tegema hoopis Šveitsi või keegi teine meie endi eest, näiteks Venemaa? Väga huvitav suhtumine...)

Küsimisest ei räägi Rõivas kusagil midagi, ainult pakkumisest. Eeldatakse, et teised peaksid tulema ja meile vägisi pidevalt midagi pakkuma. Meie ametlik suhtumine erinevalt leedulastest tundub olema hetkel üldiselt selline, et keegi meile midagi vägisi pakkunud ei ole ja ise küsima me ka ei hakka.