www.militaar.net

zoho kirjutas:

LeBon kirjutas:Millised on need nö euoopalikud väärtused ja kombed, mida me tingimata järgima peame ja juba ei tee?

Teatud juhtudel võib Eesti kaitsesse panustavatel riikidel olla lihtsam oma rahvale selgitada, miks seda kõike vaja teha on...me teeme seda sest...me oleme sarnased...me mõtleme sarnaselt, hindame samu väärtusi, inimõigusi, pagulaste õigusi.

Jah, aga seda kõike me teemegi. Eestile ei ole inimõiguste järgimisel mitte mingeid tõsiselt võetavaid etteheiteid. Ainuke tekst sel teemal tuleb VF-i erinevate ametiisikute poolt ning sellel puudub seos nii Euroopa õigusruumi kui rändeleppega.

Teiseks, tihti kiputakse unustama, et euroopalikus õiguspoliitilises kultuuris on eriarvamus normaalne. Ehk siis teiste sõnadega, on vaja näidata, et me mõtleme sarnaselt, kuid mitte millekski ei ole vaja üritada näidata, et me mõtleme identselt.

Sündmus.
Inimõiguste asjatundjad kogunevad Tallinnasse aastakonverentsile
https://www.err.ee/883429/inimoiguste-a ... verentsile

Arvamus.
Karnau: pensionireformi muudatus näitab, et meie valitsus on parempoolne
https://www.err.ee/883426/karnau-pensio ... arempoolne

talas kirjutas:
Nüüd, ameerika poliitiline süsteem on keeruline ma ei pretendeeri selle tundmisel mittemingisugusele autoriteedile, ent USAs ei ole kõik päris nii must ja valge, et vabariiklased on niisugused ja demokraadid on naasugused. Trumpi poliitikagi on spektriülene (https://en.wikipedia.org/wiki/Political ... nald_Trump).
...

Nüüd, USA presidendile oleks poliitiline enesetapp asuda avalikku konflikti VF-iga, olukorras, kus tema valijad seda ei toeta. Ja tasub tähele panna, et isegi kui enamus toetab, ei tohi tulihingeliste vastaste protsent olla liiga suur. Ükskõiksete inimeste hulk väga ei sega. See ongi minu jutu iva. Mis aitab kaasa, et USA valijad parema meelega potentsiaalse III maailmasõja alla neelaksid, mis sellele vastu võitleb. Võib juhtuda, et see on pöördvõrdeline meie euroopa liitlastega, ent samas, võiks eeldada, et ameeriklaste sekkumine siinsesse konflikti oleks tõenäolisem.

Lisaks, me ei peaks rääkima ainult 0 päevast ja sellega kaasnevast artikkel viie otsusest. USA senatil on mitmeid (rahalisi)hoobe, millega riikide sõjalisi jõude toetada ka rahuajal ja ka see on poliitika ning poliitiline otsus.

Kas ma saan õigesti aru, et nüüd on arutelu nihkunud punktist, kus pidin selgitama, miks kuvandiloomel on ka välispoliitikas oluline osa, faasi, kus tuleb arutlusse, milline see kuvand olema peaks? Kuidas seda sisepoliitika mõjutab, mis on ohud?

Ma ise räägiksin pigem sellisest mõistest nagu välispoliitiline kapital, millest kuvand mingi riigi valijate seas on tõesti üks osa, kuid mitte kõik.

Aga tagasi USA juurde. Meie eest Venemaaga sõtta minekut kahjuks ei toeta ühegi meie liitlasriigi valijaskonna ülekaalukas enamik, olgu me nii naisõiguslus-, migrandi- ja geisõbralikud, kui tahes.

https://www.err.ee/536633/uuring-euroop ... al-kaitsma

Siin ka originaal, vt viimane tabel:

http://www.pewglobal.org/2015/06/10/1-n ... ato-allies

Liberaalid üldiselt on valmis oma väärtuste eest sõdima ja surema harvem kui konservatiivid. Hea näide sellest on Obama välispoliitika, mis kõik need väärtused Afganistanis ja Iraagis ning ISISe kerkida laskmisega sisuliselt reetis. Seega oleks meile kõige hullem variant, kui USA järgmine president oleks mõni Oprah Winfrey taoline salongiliberaal.
USA valijaskonnast on kõige enam valmis väärtuste eest sõdima ja surema konservatiivne ja kristlik sisemaa, kes oma presidendile liitlase reetmist nii väga kergelt ei andesta, sest nende jaoks ei ole moraal suhteline. Ja kuvand või pigem väärtused, mis neile meeldivad, on: demokraatlik, sõdades koos ameeriklastega verd valanud, konservatiivne, kristlik. Viimase osas ei ole meie praeguse presidendi avalikult ateistlik võitlus just julgeoleku seisukohalt kõige mõistlikum ettevõtmine.
Mis puutub aga Senati ja Kongressi õigusvõimesse välispoliitikat mõjutada, siis saab nende otsustele panna president veto, mille tühistamiseks on vaja mõlemas kahe kolmandikulist enamust. President Obama ladus oma valitsusajal 10 vetot, m h Ukrainale relvade müügi peale. Ja kogu see parlamentaarne otsustamise ja vetode tühistamise protsess võtab väga pikalt aega. Seega Kongressile ja Senatile liiga suurte lootuste panek on selline markomihkelsonlik soovmõtlemine.

Kriku kirjutas:

krizz kirjutas:Olgu - oletame, et see lepe pole siduv. Miks seda siis lihtsalt teadmiseks ei või võtta? Miks selline ELi poolne hukkamõist riikidele, kes seda ei toeta?

Kuskohas EL-i hukkamõistu väljendatud on?

Minu viga. See oli ikka ÜRO poolne hukkamõist. https://news.un.org/en/story/2018/11/1026791
ELis on teatud riigid, poliitikud seda teinud.

Mitte ÜRO poolne, vaid ühe ÜRO migratsiooniga tegeleva ametniku poolne. Kui ta selle dokumendi välja töötamises osales, on tema pettumus ju mõistetav.

Vägivalda provotseerivad ikka liberaalid, kelle tolerantsus on kahjuks ainult väga ühesuunaline.

https://www.postimees.ee/6473293/video- ... leavaldust

Võtab isegi lapse kaklema kaasa. On ikka lontrus

zoho kirjutas:

Avatar kirjutas:Eesti välispoliitika peab teenima Eesti huve. Ka siis kui need huvid lahknevad "Euroopa juhtriikide" huvidest. "Euroopalike väärtuste" hulka kuulub ka valikuvabadus ja tolerantsus. Kui Euroopa soovib et Eesti Euroopasse kuulub, siis peab Euroopa lugu pidama Eesti väärtustest, kommetest ja tavadest, ning aktsepteerima Eesti valikuid. Ja kui tegemist on pseudoküsimusega, siis seda enam pole põhjust põdeda selle pärast, kui me asju "Euroopa juhtriikidest" erinevalt näeme.

Kuidas neid Eesti välispoliitilisi huve peaks teenima kas enda julgeolekuhuvidele, kellegi teise huvides vastu töödates? Kas Trumpi, Netanyahu ja araablastega pimesi kaasa joostes? Lootes, et äkki meid siiski ei müüda Trumpi poolt maha kui peaks Kremliga Iraani osas kaubaks minema? Võibolla oleks siiski mõistlikum kaaluda igaks juhuks ka mingisuguseid muid alternatiivseid lahendusi?

Mõistlikult kaaludes ja mitte pimesi kaasa joostes.

Vahur Kooritsal on üsna huvitav mõttearendus: ANALÜÜS | Sotsiaaldemokraadid on Ossinovski all muutumas vasakerakonnast mürkroheliseks liberaalide parteiks.

Sotsiaaldemokraatlik erakond on Jevgeni Ossinovski juhtimise all oluliselt muutunud. Kunagisest ümberjagamisele keskendunud vasakerakonnast on saamas majanduslikult pigem tsentris olev erakond, mis tegeleb keskkonna ja vähemuste õiguste küsimustega.

Siin võib muidugi küsimus lihtsalt selles olla, et vasakliberaalidest pole sisimas tsentriliberaale saanud, kuid teised pole lasknud neil oma majandusmõtteid ellu viia. Erinevalt kooseluseadusest ja muust jamast, mille erinevate koalitsioonide partnerid kodurahu nimel ära kahisid.

Mind paneb sügavalt muretsema (diipli kontsöörned) see, et liberaalsus saab momendil peksa igast suunast ja täiesti põhjuseta.
Kõik pahad asjad sildistatakse lambist liberaalsusega. Tegelikult peaks olema just vastupidi, kui pole liberaalne, siis tuleb ennetav tou ära panna. Sest mine tea mida see mitteliberaalne koll muidu teha võib, järsku vägistab või tapab konservatiivselt. Konservatiivsed lapsed kasvavad usu ja vitsaga, ilma selleta lähevad ülekäte ja paha peale. Samas ära löö liberaalset last, karu näeb.

Lühidalt, miskipärast kiputakse liberaalsuseks nimetama autoritaarsust, sundi, justiitsvägivalda, parteide tagatubade poliittehnoloogiaid, konservatiivide rännet, äärmuslust ja muud sellist paha-paha. Aga see pole seda mitte. Pigem on liberaalsus see, et isegi reaktsioonilistest oportunistidest ekretiinidel lastakse end tühjaks möllata (turvaliselt muidugi) ning kontrollimatule sihtriikide liberaalset turvalisust ohustavale rändeinvasioonile pannakse soodustamise asemel päitsed pähe.

Paistab, et akf-st hakkab konservatiiv saama.

Ka Eesti sellise mõtleva konservatismi üks silmapaistev esindaja Hardo Pajula nimetab ennast klassikaliseks liberaaliks. Sest see, kes oli eile liberaal, on täna juba konservatiiv. Aga kaasaegne liberaal ei saa olla nii vananenud väärtuste kaitsel.

Nujah, üks õige konservatiiv tänapäeval seisab vanade liberaalsete väärtuste kaitsel ja nende säilitamise-konserveerimise eest.
Et homod ja pedofiilid oleksid taas nende ajalooliselt õigel kohal - ilmaliku ja vaimse võimu juhtoinasteks. Nagu näiteks traditsioonilises katoliku kirikus on alati olnud, alles moodsad kiriklikud neoliberaalid paluvad selle eest vabandust ja tahavad iidse püha tsölibaadi asemele ennekuulmatut patust mehe-naise abielu.

Homoseksuaalsuse ja pedofiilia ravimine naiselepanekuga on ka justkui tiba arhailine, et mitte öelda konservatiivne retsept...

Rahandusministeeriumi poolt ujutati seaduse lugemise ajal sisse "täiendatud ja parandatud trükk"

Riik tahtis ettevõtjatele seadusega salakavalat lõksu seada
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ri ... AFZxB2tpCM

Ministeerium peab punkti jätkuvalt oluliseks

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov märkis, et kuivõrd vajadus tulumaksuseadust muuta tulenes kahest rahvusvahelisest kohustusest – Euroopa Liidu maksude vältimise vastasest direktiivist (ATAD) ning maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamise maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolsest konventsioonist (MLI) – , siis seetõttu sai muudatus ka seadusse sisse kirjutatud.

http://kontoris.blogspot.com/
http://kontoris.blogspot.com/2018/04/ku ... sesse.html

Pealkiri: Põgeniketulv Euroopasse..

nimetu kirjutas:

Eesti ei liitunud paktiga. https://www.aljazeera.com/news/2018/12/ ... 53957.html

Nagu varem ajakirjanduses on selgitatud, siis meie kiidame asja heaks 19. detsembril ÜRO peaassamblee kogunemisel. Selles mulinavoorus, kus lihtsalt avaldati toetust paktile, me tõesti ei osalenud.

EDIT:
Üldse jääb mul mulje, et enamus inimesi ning ka ajakirjandus pole selle konverentsi sisust vist päris hästi aru saanud. Nii palju kui mina olen uurinud, siis mingit allkirjastamist seal ei toimunud ega toimu. Riikide esindajad tulid lihtsalt kokku, esitasid omapoolsed kõned ja deklaratsioonid (üldiselt kompakti toetuseks) ja teostasid/teostavad rände ja selle dokumendi üle debatti. Ühesõnaga, seal ei toimu absoluutselt midagi sisulist. Ok, no võib-olla natuke utreerin, muuseas selgitatakse ka selle raamistiku toimemehhanismid jms välja. Aga põhimõtteliselt lihtsalt kiidetakse rändekompakti viimane versioon heaks ja see viiakse 19. detsembril New Yorgis hääletusele (kus siis ka Eesti osaleb ja hääletab poolt). Ei mingi allkirjastamist ega muud sellist.

Kogu melu algaski ju uudisest, et president sõidab Marrakeši. Siis hakati küsima, et miks sellest varem pole juttu olnud, miks just tema jne. Ning vastaspoolelt kinnitama, et see pole üldse oluline, midagi seal ei allkirjastata. Hääletus ÜRO-s vaikiti kuni viimase ajani ajakirjanduses maha ning seda on ka praegu õnnestunud fookusest väljas hoida, sest skandaal hakkab väsima.

Aga nagu akf-id on õigesti märkinud, on välispoliitiliselt palju olulisemaid ÜRO hääletusi küllaldase avalikkuse tähelepanuta jäänud.

Ja eks oli sisepoliitikaski mõni teema. RE kompoti puhul ei hääletanud ja I pensionisammas ainult staaži peale ei läinud. Ma pakun et siin on seos.