www.militaar.net

kallek kirjutas:Mis nendest Norrast ostetud CV90 toetussoomukite keredest saanud on? Kas need jäeti Tapale kuhugile aia äärde roostetama või ladustati nõuetekohaselt?

Ladustamisega ei tohiks probleeme olla.

http://maru.ee/ee/maru-metall/referents ... 13&id=1912

Ma loodan ja usun, et värske peastaabi ülem premeerib (kasvõi diplomiga) isikut või töörühma, kes nende kollaste koppade kaasamise süsteemi praktikas (suuremad õppused ja vajadusel mob. korral) tööle paneb.

Igale pioneerirühma jaole oma kollane kopp, igatahes

No ega seal erilist süsteemi ju pole - antud rahuaegse kopakasutuse peab (muude kokkulepete puudumisel) lihtsalt tellija (elik brigaad) kinni maksma.
Küll aga oleks ülikõva, kui on õnnestunud ühildada reservisti (kopajuht) ja masina kasutamine - näiteks kuskil andmebaasis on kirjas, et kui isik töötab kopajuhina, siis ei mobiliseerita teda mitte kuulipilduri abina, vaid kopajuhina koos kopaga. Sedasi on temast kõige rohkem kasu.

Kapten Trumm kirjutas:Küll aga oleks ülikõva, kui on õnnestunud ühildada reservisti (kopajuht) ja masina kasutamine - näiteks kuskil andmebaasis on kirjas, et kui isik töötab kopajuhina, siis ei mobiliseerita teda mitte kuulipilduri abina, vaid kopajuhina koos kopaga. Sedasi on temast kõige rohkem kasu.

Kuulipildur-kopajuht oleks veel kasulikum ametinimetus kuhugi andmebaasi viia.

Koperdasin netis kolades soomlaste "oleksoloogilisele" netilehele, kus arutatakse meie personaalküsimust, ehk kuhu me oma kaitse eelarve kulutame ja mida ostame. Igatahes oli väga huvitav lugeda!

http://maanpuolustus.net/threads/case-v ... 430/page-2

Fucs kirjutas:Muidu kohe alguses hakati rääkima, et esimesed masinad jõuavad 2016 sügisel......
...meedias korrutatud lause nägi välja miskit sellist:

Esimesed CV90-ned hakkavad saabuma 2016 teises pooles / 2016 aasta teises pooles jõuavad siia Hollandilt hangitud jalaväe lahingumasinad CV90

Nagu siis öeldud, esimene komplekt, 14 masinat peaks kohale jõudma oktoobriks.

Siin on väheke võrdlusmaterjali/järelmõtlemist, kui kerge/lihtne ja odav on ikka see soomusmasinate tootmine. Õigemini, kas ikka on.??
Kanada Armee hakkab lõpuks kätte saama esimesi kergeid luuresoomukeid.


Selline kerge, 4X4 stiilis lihtne masin.
Ometi läks P-Ameerika tuntud ja kogemustega ettevõttel(Textron) katsetuste ja väljatöötamisega 2 aastat üle lubatud aja.
Ja hind hiilib sinna miljoni dollari peale tükist.

tommy kirjutas:Ometi läks P-Ameerika tuntud ja kogemustega ettevõttel(Textron) katsetuste ja väljatöötamisega 2 aastat üle lubatud aja. Ja hind hiilib sinna miljoni dollari peale tükist.

Vahest on katsetused ja väljatöötamiskulud hinna sees?

Hea luuretehnika ongi kallis.

Jutt käib seni vaid platvormist endast.
Igasugune "luuretehnika", sidevahendid ja relvastus(seest juhitav Protector-tüüpi torn) tulevad veel juurde..

Selline hind eeldab, et korpus on titaanist ja elektrijuhtmed kullast ...

Walter2 kirjutas:

tommy kirjutas:Ometi läks P-Ameerika tuntud ja kogemustega ettevõttel(Textron) katsetuste ja väljatöötamisega 2 aastat üle lubatud aja. Ja hind hiilib sinna miljoni dollari peale tükist.

Vahest on katsetused ja väljatöötamiskulud hinna sees?

Loomulikult on. Kes neid sinu arvates siis kinni maksab? Peaaegu IGA tehnikatoote arenduskulud on tema hinna sees, lihtsalt masstootmise puhul hajub see üksiktoote peale nii laiali ära et ei anna tunda.

Kõige kindlam viis tooteühiku kulud lakke ajada on ikka esitada talle überkõrgeid taktikalis-tehnilisi nõudmisi.
Väike mass (kallis high-tech soomus), väga kõrge kliirents (kallid rattareduktoritega portaalsillad), rehvirõhu reguleerimine, miinikindlus jne - need kõik suurendavad üksikkomponentide hinda kordades.

Edasi on küsimus, milleks neid näitajaid vaja on ja milline on eelnev/muu tehnika tase koondises.
Kas seal on nt 8x8 spetsiaalehitusega ratassoomukid või Bundeswehri vanad logistilised veoautod, millele isegi vähe sopasem metsatee ülejõu käib?

Üks kallis asi on ka hakata nõudma igasugu BMS, andmeside, hüpersuper 100 km tegevusulatusega raadiod jne.
Jällegi - sõltub eelnevast. Minuteada Mercedes 1017A aastast 1977 ühtegi nimetatud asja ei sisalda.

Sedasi hind kosmosesse keerataksegi.
Armeedes oleks palju rohkem üksusi soomuse all, kui masinatele ei esitataks piltlikult öeldes nõudeid omada üheaegselt 30 mm mürsu kaitset ja suutlikkust ujuda.

TTA kirjutas:

Walter2 kirjutas:Vahest on katsetused ja väljatöötamiskulud hinna sees?

Loomulikult on. Kes neid sinu arvates siis kinni maksab? Peaaegu IGA tehnikatoote arenduskulud on tema hinna sees, lihtsalt masstootmise puhul hajub see üksiktoote peale nii laiali ära et ei anna tunda.

Nii ja naa - praegu on igasuguseid võimalusi oma projekte rahastada, kui oskad vaid küsida.

Ma pole siiski ainus, kes asjadest aru ei saa.

tommy kirjutas:Siin on väheke võrdlusmaterjali/järelmõtlemist, kui kerge/lihtne ja odav on ikka see soomusmasinate tootmine. Õigemini, kas ikka on.??
Kanada Armee hakkab lõpuks kätte saama esimesi kergeid luuresoomukeid.


Selline kerge, 4X4 stiilis lihtne masin.
Ometi läks P-Ameerika tuntud ja kogemustega ettevõttel(Textron) katsetuste ja väljatöötamisega 2 aastat üle lubatud aja.
Ja hind hiilib sinna miljoni dollari peale tükist.

Huvitav, palju läks tundmatutel ja eelneva soomukitootmise kogemusteta grusiinidel aega oma lihtsa, 240 000 dollarit maksva soomuki projekteerimise ja tootmiskõlvulikuks viimistlemisega? Mida nüüd ka mujale maailma sünnib müüa...seal võeti ja tehti valmis, meie haliseme, et kole keeruline ja kallis...

https://en.wikipedia.org/wiki/Didgori-1