www.militaar.net

Näib, et toimetamisega on kiireks läinud ?

terv
o

man21 kirjutas:Külastage E-raamatukogu, kus ilmub toimetatult sõjaromaan "Kuristiku serval kõndijad".

Mis E-raamatukogust juttu ja kas lingi saab ka sellele raamatukogule?

Shiim kirjutas:Eesti üks legendaarsemaid tsekiste, Sandra külla puhkusele saabunud E. Sisas

Hm, pean tunnistama, et seda "legendaarset tšekistinim" kohtan esmakordselt. Kas keegi oskab mingeid viiteid anda, kus tema kohta rohkem biograafilist infot leiab. Eesnimi? Sünniaeg? Muu tegevus enne tšekistiks hakkamist?

Huvi seotud asjaoluga, et E(ndel?) Sisas õppis 1917. a. tsaari-Venemaa poolt saadetud grupis Inglismaal lenduriks. Selle mehe kohta on mul viimased andmed 1918. a., mil ta oli Venemaal punaste poolel Kaluuga lennugrupis lenduriks ning osales Koltšaki vastases kampaanias.

Kurat seda teab, äkki hakkaski pärast tšekistiks

toomas tyrk kirjutas:

Shiim kirjutas:Eesti üks legendaarsemaid tsekiste, Sandra külla puhkusele saabunud E. Sisas

Hm, pean tunnistama, et seda "legendaarset tšekistinim" kohtan esmakordselt. Kas keegi oskab mingeid viiteid anda, kus tema kohta rohkem biograafilist infot leiab. Eesnimi? Sünniaeg? Muu tegevus enne tšekistiks hakkamist?

Huvi seotud asjaoluga, et E(ndel?) Sisas õppis 1917. a. tsaari-Venemaa poolt saadetud grupis Inglismaal lenduriks. Selle mehe kohta on mul viimased andmed 1918. a., mil ta oli Venemaal punaste poolel Kaluuga lennugrupis lenduriks ning osales Koltšaki vastases kampaanias.

Kurat seda teab, äkki hakkaski pärast tšekistiks

Siin on selle mehe nimeks märgitud Sisask:
1949. aasta suvel tapeti ENSV RJM Valgamaa osakonna ülema asetäitja major SISASK ja tema naine.
http://www.laidoner.ee/projektid/5/4osak3.htm
Olen sellest sündmusest ka pikemalt lugenud, aga ei tule meelde, kus.

Juba leidsin. Tšekist oli Eduard Sisas. Sündis 1898 Võrumaal Vana-Roosas. I M-s ajal teenis Petrogradis ratsaväe tagavarapolgus. Rindele ei jõudnudki ning lenduriks ka ilmselt ei õppinud.

Sealt läks 1919. a. jaanuaris Eesti punaväe Tallinna polku.

Nii et ei ole "minu mees".

Info pärit kuldsest teosest "Kompromiss on välistatud".

Näidendi "Minust jäävad ainult laulud" kavalehelt:

Nimelt olid metsavendadeni jõudnud andmed, et kodukanti Sännasse on vennale külla saabunud julgeolekumajor Eduard Sisas koos elukaaslase Alide Vildoga. Sisas oli Eesti kogenumaid tšekiste, kelle kätel oli paljude metsavendade veri. Pihlapuu otsustas soodsat juhust kasutada ning Sisase tappa. Pihlapuu, Toomsalu, Sprenk ja Heino Uibo asusid Sisase venna talu juurde varitsusse ning ei möödunudki palju aega, kui Sisas koos elukaaslasega lõksu jalutas. Pihlapuu avas varitsusest sisase pihta tule, mille peale seemaanteekraavi varjus ning vastutule avas. Uibo hüppas metsast aga kraavi otsa, lõpetas automaadist nii sisase kui Vildo elu ning võttis saagiks tema püstoli. Juhuslikult kohalviibinud talumeestel lasid metsavennad minna. See osutus veaks, sest üks neist jooksis Sisase venna tallu, alarmeerides ühtlasi julgeoleku. Sisase vend haaras vintpüssi ning tormas sündmuskohale, tabades viimasena teele jäänud Simmo Pihlapuud. Tule alla sattunud metsavennad otsustasid taanduda. Raskelt haavatud Pihlapuu sai ilmselt aru, et teda päästa üritades jäävad julgeoleku kätte ka tema kaaslased. Ta ei vastanud kaaslaste kutsetele, üritades saabuvaid haarajaid enda peale juhtida. Pihlapuud leidmata tõmbusid teised metsavennad tagasi. Võrust suure kiirusega kohale tellitud kapten Barõšnikovi juhitud jälitusrühm asuski haavatud Pihlapuud jälitama, jõudes umbes kilomeetri kaugusel talle järele. Järgnenud tulevahetuses üritas Pihlapuu püstolist tabada teistest ette jõudnud koerajuht seersant Vedernikovi, kuid langes samas automaadivalangust. Osa metsavendi süüdistas Auleidi ja Uibot haavatud pealiku mahajätmises, julgeoleku toimikutes esitatud ülevaate kohaselt ei vasta see tõele.

Marissa kirjutas:

man21 kirjutas:Külastage E-raamatukogu, kus ilmub toimetatult sõjaromaan "Kuristiku serval kõndijad".

Mis E-raamatukogust juttu ja kas lingi saab ka sellele raamatukogule?

Aga palun, milles küsimus.

http://e-raamatukogu.com/Avaleht.aspx

Tutvusin sellise üllitisega:

Kriegsmarine Coastal Forces (New Vanguard)

http://www.amazon.com/Kriegsmarine-Coas ... 1846033314
Huvitav, kuid Eesti rannik pole kahjuks sisse mahtunud. Mõned huvitava nurga alt tehtud fotod laevadest, värvitahvlid, märgid jne.

terv
o

Kuna raamatud kipuvad tänapäeval ikka üpris kallid olema aga poodi kah justkui igapäev ei juhtu siis võiks siia teemasse riputada infot erinevatest soodukatest....Ise ostsin täna näiteks Tartu tasku "Rahva raamatust" Juhan Peegli sulest "Ma langesin esimesel sõjasuvel",10 eegu (loed õigesti)eest.

Teema selline tõstatamine on hea mõte, võiks suisa kleepsuga olla!

terv
o

Leidsin igavesti laheda alternatiivajaloo romaani "Varjaag" (vene keeles):
http://lib.ololo.cc/b/167688/read

ja selle järg "Varjaagi tagasitulek";
http://zhurnal.lib.ru/d/dojnikow_g_b/wo ... jaga.shtml

Aluseks on tuntud sündmused Vene-Jaapani sõja algul, kus venelased kaotasid ristleja "Varjaagi" ja kahuripaat "Korejetsi" Tšemulpo sadama juures toimunud lahingus. Alternatiivis viiakse "Varjaagi" kapten Rudnevi teadvusesse ühe teise 21.saj algul elanud isiku teadvus, kes oli Vene-Jaapani sõja fanatt, kes oli igapäevakülaline kõigis sõjandusfoorumites, kus arutati kõiksugu võimalusi sündmuste käigu muutmiseks. Sellele isikule seati ülesandeks murda "Varjaagiga" piiramisrõngast välja. Aga kõik ei lähe nii nagu planeeriti, ühe sündmuse muutmine toob kaasa muudatuse kogu sõja käigus ja mitte ainult...

Soovitan soojalt, hästi huvitavalt kirjutatud!

Ilmunud on Henn Põlluaas'i raamat Eesti-Vene piirileping Ära andmine või äraandmine? Kas on keegi lugenud?
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?171795

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=368886

Saksa ajakirjandus nimetab raamatut "Warum war ich bloss ein Mädchen?" ("Miks pidin ma olema tüdruk?") erakordseks. Esimest korda räägib üks Teise maailmasõja lõpukuudel vägistatud sakslanna kõigest oma nime all ja oma näoga.

Keegi kirjutas kommentaariumis tabavalt, et see peaks olema vene koolides kohustuslik kirjandus.

Viimasel ajal loetud ports sõjaraamatuid ja mõtlesin muljetada.
Väga asjalikud ja korralikult tõlgitud olid N.Daviesi Euroopa sõjas 1939-1945 ja C. Merridale Ivani sõda Punaarmee 1938-1945, peale suure hulga filmide vaatamist eriti mis puudutasid suurt terrorit ei saanud nagu
hästi pilti ette, nüüd peale selle raamatu läbilugemist, hakkas asi mõistetavaks muutuma
Ja selle föönil tundub raamat mida praegu loen, ka K Simonovi Elavad ja surnud tõsiselt hea raamatuna, kuigi ilmus 60-ndatel aastatel aga mitte tänapäeval.Olin ka enne
lugenud Sõja eripalgelisi päevi ja nagu ei tahtnud eriti uskuda , et K Simonov kes oli Stalini ajal nii soositud kirjutas sellise raamatu kirjutas
Aga viimane mis Varrak välja andis Moskva 1941 on tõsine jama

Mäletamist mööda peaks see Simonovi "Elavad ja surnud" olema osa triloogiast. Ülejäänud on "Sõduriks ei sünnita" ja "Viimane suvi". Ilukirjandusena käras lugeda küll...