44. leht 58-st
Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise
Postitatud: 14 Juun, 2017 19:26
Postitas Chupacabra
Igale sõdurile tuleks medpauna panna termotekk. Hulgi ostes umbes 3€ tk
https://www.youtube.com/watch?v=cBQyxlsW2ag
Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 05 Apr, 2018 13:56
Postitas Kapten Trumm
Viiskümmend kirjutas:Euroopas on tegelikult tavamoonale kolm hinnatsooni:
.... ning 81mm HE (NATO) moona hinnakäärid on u. järgnevad:
Vana-Euroopa ja Skandinaavia: 400-500 euri
"Uus" Kesk/Ida-Euroopa: 200-300 euri
Balkan: 100-200 euri
Kusjuures need "premium" klassi moonatootjad/müüjad ostavad oma laskemoonakomponendid soodsalt sisse
Selline komplekteeriv miini/mürsutööstus võiks vabalt Eestis paikneda

Praegu tundub, et õigustatud on isegi 82 mm vene süsteemi miinide hulgi ost ja nendelt Eestis selle poole millimeetri mahatreimine, CNC treipinkide kasutamisel suure tellimuse puhul võib see olla mingi 20 eurot miini kohta. Ja loomulikult tuleb teha katselaskmised ning luua uued lasketabelid.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 05 Apr, 2018 14:42
Postitas nimetu
Praegu tundub, et õigustatud on isegi 82 mm vene süsteemi miinide hulgi ost ja nendelt Eestis selle poole millimeetri mahatreimine, CNC treipinkide kasutamisel suure tellimuse puhul võib see olla mingi 20 eurot miini kohta. Ja loomulikult tuleb teha katselaskmised ning luua uued lasketabelid.
Kas sa tõesti pakkusid just säästuvariandina miinide treimist?

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 05 Apr, 2018 15:12
Postitas aj1972
nimetu kirjutas:Praegu tundub, et õigustatud on isegi 82 mm vene süsteemi miinide hulgi ost ja nendelt Eestis selle poole millimeetri mahatreimine, CNC treipinkide kasutamisel suure tellimuse puhul võib see olla mingi 20 eurot miini kohta. Ja loomulikult tuleb teha katselaskmised ning luua uued lasketabelid.
Kas sa tõesti pakkusid just säästuvariandina miinide treimist?

Ma pakun veel välja,et ostame hetkel soodsalt Ida-Euroopa varudest 125mm tanki kahuri mürske millelt siis Trumm organiseerib 5 mm maha treimise (100 eur ees) ja saame omale soodsalt NATO moona tuleviku tankide jaoks.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 05 Apr, 2018 17:35
Postitas Walter2
Sellest vene laskemoona mahatreimisest nato torude jaoks võiks täitsa oma teema teha (või läheb see low-tech innovatsiooni alla?). Rebase pataljoni meeste heietustest on jäänud meelde kus saksa MP-s kasutati vene moona millel oli ka mõõduvahe ning tõestuseks kämbust trossiülemale kes seda mitte uskuda ei tahtnud lasid vennad sellega maja korstnast sisse nii mis matsus ning said pärast veel kiita.

Head riistad ja õppind mehed olid!
Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 12:31
Postitas Kapten Trumm
nimetu kirjutas:See progressiivsem osa Eestist pakkus just miinipilduja mürskude üle treimist. Ma ei ole enam eriti kindel kui pädevad selle progressiivse osa ideed raha säästmise teemal üldse on
EW ajal tehti meil minuteada 305 mm kahurimürskude "ületreimist" eesmärgiga suurendada Aegna rannapatarei laskekaugust. Edukalt. Hiljem tegid soomlased selle knowhow-ga sama. Lisaks "treiti" Arsenalis üle 24 000 Jaapani vintpüssi, et seal sees saaks kasutada inglise 7,7 mm padrunit, ka edukalt. Nähtavasti tollal olid inimesed mõtlemisvõimelisemad.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 13:05
Postitas toomas tyrk
Kapten Trumm kirjutas: EW ajal tehti meil minuteada 305 mm kahurimürskude "ületreimist" eesmärgiga suurendada Aegna rannapatarei laskekaugust. Edukalt. Hiljem tegid soomlased selle knowhow-ga sama. Lisaks "treiti" Arsenalis üle 24 000 Jaapani vintpüssi, et seal sees saaks kasutada inglise 7,7 mm padrunit, ka edukalt. Nähtavasti tollal olid inimesed mõtlemisvõimelisemad.
305 mm mürske ei treitud üle. Said teravamad "mütsid" et aerodünaamikat parandada. Ja know-how liikus Soomest Eestisse, mitte vastupidi.
Jaapani püssid ikka puuriti üle, mitte ei treitud.
EW ajal oli levinud tegevus laskemoona ümberlaadimine. Osteti odavalt I M-s jääke ning seda siis laeti ümber. Selle tegevuse käigus leidis aset ka see intsident, mida teatakse kui Männiku tulekahju. Selle tulemusega võib lähemalt tutvuda KV kalmistul...
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 14:44
Postitas alban
Kapten Trumm kirjutas:Nähtavasti tollal olid inimesed mõtlemisvõimelisemad.
Ma olen mugavustsooni langenud humanitaar ja kaasaegse treipingi taga töötanud ei ole. Küll aga olen korduvalt 81 mm miinipilduja juures laskmisi vaadanud ning paar korda seda miini käes hoidnud. Selle vähese kogemuse põhjalt julgen esitada sellised küsimused:
1. Miinil on ninaosas sütik. See tuleb ilmselt treimise ajaks eemaldada, et välistada miini lõhkemine (ja ma tean, et seal sees on teatud meetmed, et ta kohe iga plõksu peale ei lõhke). Sütiku eemaldamine ja tagasipanek peaks olema suuresti käsitöö.
2. Miini sabaosas on põhjapadrun. Kas seda on võimalik üldse eemaldada treimise ajaks ja hiljem tagasi panna?
3. Miini sees on natuke lõhkeainet. Kas see jääb treimise ajaks sisse või eemaldatakse?
4. Mis maksab see käsitöö ühe miini kohta? Kust leida see loll kes paneb lõhkeainet täis miini treipinki pöörlema?
5. Kas selliselt lahti võetud ja kokku pandud miin säilitab oma töövõime st kas tõrgete protsent suureneb või mitte?
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 15:48
Postitas Shackleton
See treimise jutt tundub, vähe selline naised saunas rääikisid. Miini taga on pressitud väävlist laengud. Nendega koos ei hakka seda treima ka Trumm ise. Nüüd kus need sakslased neid venelaste laenguid veel said, ega neid moonakastis kaasas ei ole ja kuidas nad neid vahetasid? See on siin minu arust huvitavaim küsimus.
Ja kuidas Trumm selle teostab?
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 17:03
Postitas Kapten Trumm
Mulle jääb tunne, et kaks viimast postitajat pole viitsinud isegi miini pikilõike joonist vaadata, rääkima siis lähemast uurimisest. Saate aru ka, kuskohast seda üldse treida tuleb? Äkki enne järgmist küsimust vaatame enne joonist ja kustutame enamiku rumalaid küsimusi (millele joonise uurimisega juba vastus saabub).
Vene 82 miinid (sh Bulgaarias toodetavad) on täidetud trotüüliga. Kui sütik eemaldada, siis on see suhteliselt vähe plahvatusohtlik (võite vastu seina taguda, ilma, et lõhkeks). Või lootis alban, et ma ei tea, mis on sütik ja et see ära käib? Eemaldada tuleb 0,5 mm, see on treiteraga üks lend. Treimise ajal jahutatakse emulsiooniga (temp tõusu ei teki). Pinki pannakse rakise abil, sütiku avasse keeratakse sisse selline metallist pulk, mille ühes otsas on keere. Sellega kinnitatakse padrunisse. Miini saba hoitakse sellise rakisega, mille sisse läheb kogu miini sabaosa (sh kõik see mis seal sees on). Nagu lõhikutega topsik. Sellega kinnitatakse sabaosa supordisse. Töökindlus ei muutu, kuna kriitilisi asju ei puututa. Ahjaa, unustasite, et tuleb värvida ka.
Aga noh, kui ei suudeta isegi automaadi vintraudade vahetust organiseerida, siis see tegevus on kõrgpilotaaž.
St meil pole teostatav.
Plahvatuse ohu kartjad - kas julgeksite, sütikuta granaat või karbitäis padruneid (salveta) salvetaskus kõhuli visata? Plahvatusoht on analoogne.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 17:40
Postitas Shackleton
Trumm, kõigile nendele süüdistustele, mida sa siin ohtralt külvad, siis mina erinevalt sinust olin MP rühma ülem. Olen neid miini risti ja põiki lõikieid, tulejuhte, arvestajaid ja sadat muud ilmaimet ise näinud. Kirjutasin ma siia ainult selleks, et sa oled siin kolm lehekulge nii lolli juttu ajanud, et siga ka ei söö.
Mul on nüüd tunne, et sa isegi ei tea kuidas see miin sealt, torust välja lendab ja miks, sütikutel ja trotüülil pole sellega mingit pistmist. Kuidas sa kavatsed laenguid vahetada seal?
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 17:55
Postitas Kapten Trumm
Mulle tundub, et ei ole näinud või uurinud või jurad niisama. Või ei viitsi süveneda. Miks neid laenguid seal vaja vahetada/eemaldada on? Antud treimiseks seda teha vaja pole. Treitakse koos sellega, mis seal miini sabas sees on. See mõnisada pööret minutis pöörlemist ei see sellele midagi.
Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 18:11
Postitas Shackleton
1- Miks on miinid hermeetilises vutlaris? Vutlar maksab rohkem kui su treitavad miinid
2- Vahel piisas ainult sellest, et konteiner oli avatud, lasta polnud vaja. Konteiner kinni tagasi ja järgmine kord enam ei toiminud.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 06 Apr, 2018 21:19
Postitas alban
Kapten Trumm kirjutas:Mulle jääb tunne, et kaks viimast postitajat pole viitsinud isegi miini pikilõike joonist vaadata, rääkima siis lähemast uurimisest. Saate aru ka, kuskohast seda üldse treida tuleb? Äkki enne järgmist küsimust vaatame enne joonist ja kustutame enamiku rumalaid küsimusi (millele joonise uurimisega juba vastus saabub).
Vaata Trumm, ma olen ametikoha poolest KTO ja sellest professionaalsest huvist topin oma nina sinna miinipildujate juurde päris palju. Soovitan sulle sama, vaata vähem vikipeediast jooniseid ning vaata rohkem seda, mis päriselt olemas on. Räägi oma MPR ülemaga, olen rohkem kui kindel, et ta ei keela sul laskmiste juurde vaatlejaks tulla. Võibolla saad isegi laadida mõne miini.
Aga nagu kolleeg Shackleton juba eelnevalt ütles, siis sinu joonised ei näita sulle, või sa ei oska seda sealt välja lugeda, et miin ei ole ainult see metallist korpus. Paiskeaine, mis paneb miini torust välja lendama ei asu ainult miini korpuse sees. Kus see ja millisel kujul see asub - jäägu sulle kodutööks, et sul oleks motivatsiooni minna põllule ja vaadata asju reaalelus, mitte jooniselt.
Su ettepanek miine treida on nii üdini rumal ja elukauge, et ainuke võimalus seda sulle selgeks teha on sind sundida reaalmaailmas tegutsema hakata.
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Postitatud: 07 Apr, 2018 16:21
Postitas Kriku
Kuulge, mehed, kas Trummist on isu nii täis või?
Palume parem Toomal ta paariks kuuks bännida, kui muud moodi ei saa, aga ärme saada nüüd inimest miini treima.
Olgu jääv meile Kapten!