www.militaar.net

https://t.me/bazabazon/5159?single

Tegemist on mootori ventilaatori labade kinnitusega ja paar laba on ka veel küljes.

Paistab, et ventilaatori laba on järgi andnud ja sisselaske ära lõhkunud. Selline lahti pääsenud laba võib palju pahandust teha, isegi salongi on lennanud ja inimese ära tapnud.

davidsoniharald kirjutas:https://t.me/bazabazon/5159?single

Selline lahti pääsenud laba võib palju pahandust teha, isegi salongi on lennanud ja inimese ära tapnud.

hea et turboprop ei olnud

Pilte vaadates tundub et ongi irdunud labad tekitanud vigastusi kere vasakul küljel tiibade juures ja läbistavad vigastudes ka kere paremal küljel tiibade juures..?

https://www.youtube.com/watch?v=Z80rFhnk1Xw
https://www.youtube.com/watch?v=4t74LylhaQ4
Siin ka video samast asjast. Meeskonnaliikme kommentaari järgi oli kohe pärast starti turbiini laba läbi tiiva lennanud ja läbi lõiganud elektrijuhtmed. Lennukil polnud sidet maaga ja ka pilootide vahel. Keerasid kohe otsa ringi ja tulid maandumma. Pidurit ja reeversit ei saanud kasutada, kuna elektrisüsteemiga oli nagu oli ja seetõttu panid 300m ka mööda põldu.

Kurb, et peab selle siia postitama aga meediakajastuse põhjal ilmselt selle teema materjal...
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... 5035&com=1

Eesti lennuspordi föderatsiooni teatel juhtus õnnetus varuvarjude testimise käigus.

Lääne prefektuuri operatiivjuhi Maksim Korzini sõnul juhtus õnnetus, kui mees hüppas teda umbes 300 meetri kõrgusele viinud paraplaani pealt langevarjuga. „Esialgse info kohaselt langevari ei avanenud ning mees kukkus alla. Paraku sai ta nii raskeid vigastusi, et hukkus kohapeal,“ rääkis Korzin.
Teadaolevalt oli tegemist kogenud paraplaani-lenduriga ning see oli tema teine hüpe täna hommikul.

Ehk siis reaalselt - ons võimalik et plaan oligi lennata ~300 m kõrgusele ja alla hüpata ja proovida kas kaasa võetud varuvarjud avanevad? ... esimene avanes, teine mitte...

Eks neid asju peab ka keegi testima. Õhtulehe artikli tasuta loetavas osas on märgitud et ta oligi kõige muu kõrvalt ka ühe varuvarje tootva tehase testija ja selgust taheti seekord saada varju langemiskiiruse kohta. Mitte seda et kas avaneb või mitte.

vanahalb kirjutas:Eks neid asju peab ka keegi testima. Õhtulehe artikli tasuta loetavas osas on märgitud et ta oligi kõige muu kõrvalt ka ühe varuvarje tootva tehase testija ja selgust taheti seekord saada varju langemiskiiruse kohta. Mitte seda et kas avaneb või mitte.

Täna natuke täpsemalt - https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=91942977

...See, mis järgnes, oli traagiline. Ei avanenud hüppel esimene langevari, ei avanenud teine. Ajaks, mil kolmas katse käiku läks ning varulangevari kasutusse jõudis, oli aga juba liiga hilja. Maapind oli tolleks hetkeks liiga lähedal ning inimkeha kõikide füüsikaseaduste kohaselt ka sellist kokkupõrget välja ei kannatanud....
...
"Tandem-paraplaan tõusis esmalt õhku 400 meetri kõrgusele. Lauri vabastas end 350 meetri kõrguselt, misjärel oli ta vabalangemises. Eesmärk oli koheselt avada testitav langevari. See ei töötanud. Tal oli kaks langevarju veel, millest esimene samuti ei funktsioneerinud. Ja viimaks, kui ta kolmanda - edukalt - avas, oli ta maapinnale liiga lähedal ja see ei tekitanud piisavalt kandvat jõudu, mis oleks pidurdanud keha laskumise kiirust. Tal jäi elust puudu paar sekundit," selgitas Jaano õnnetult kokkulangenud asjaolude tagatausta. "Ta tegutses kindlasti kuni lõpuni. Lauri oli kogu kukkumise aja adekvaatne ja üritas olukorda lahendada." Politsei uurib Lauri surma krimiaalasjana ning seda nimelt paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Kes vastutas mittefunktsionaalsete langevarjude eest? Jaano sõnutsi selgub, et lahkunud Lauri ise. Kõik varjud olla olnud tema enda omad ning ettevalmistused protsessiks olid tehtud täielikult tema enese käe läbi.

Ilmselt võib Darvini auhinna alt mujale tõsta...

Paraplaaniga seotud õnnetus sobiks äkki siia, kui kellegil paremat ideed pole? Traagiline õnnetus ja ei vääri kajastamist Darwini auhindade all.

Indoneesia reisilennuk kukkus merre, sündmuskohalt kuuldi plahvatust: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92211621

Boeing 737-524 PK-CLC (msn 27323) - 27 aastat vana lennuk.
Esmalend 1994. Lendas kuni 2012 aastani USAs (kindlasti vähemalt kuni sinnani korraline hooldus oli tehtud heal tasemel). Peale seda Sriwijaya Airi käsutuses. Tundub, et Neil suuremaid õnnetusi pole olnud kuid hooldusega on probleeme olnud, kuni selleni välja, et oma hoolduse eest vastutav direktor kahtles 2019 lennupargi ohutuses.

https://en.tempo.co/read/1420801/fair-carbon-trading

Õnnetusi ise;
Hetke info on, et mõlemad piloodid olid pika karjääriga kogenud lendurid.
Lennuk oli juba varem lennanud seepäev, saabus Jakartasse (CGK) 12:11. Borneo lend pidi väljuma 13:40. Sesoses halbade ilmastikuoludega (tugev vihm, madal pilvisus ja äike) lend juhatati õhkutõusuks rajale 35R alles 14:18. Õhkutõus 14:35.

Kaks minutit hiljem suunati lennukõrgusele FL290. Jõudis tõusta kõrgusele FL110 (11000 ft. kuskil 3,3 km) kui muutis suunda ning kaotas kiiresti kõrgust. 14:40 tuli viimane info pardalt (ADS-B kaudu). Midagi pidi juba õhus juhtuma, et isegi planeerima ei hakatud ning lendurid ühendust ATCga ei võtnud.

Indoneesial on kõvasti lennuohutusega probleeme.

Loodetavasti FDR/CVR annavad vastuse.

Vahelduseks mitte nii õnnetu lõpuga lugu - helikopteri R44 peaaegu edukas autorotatsioon Texase osariigis:
https://www.youtube.com/watch?v=uYBf3XPwvaU.
Saan aru, et tegemist oli metsseajahiga, õhusõiduk oli täidetud jahimeeste ning relvadega. Täpsest metsseaprobleemist siiski aru ei saanud-kas sigu on lihtsalt liiga palju tekkinud või siis kopterijahte korraldavad erafirmad algul lasevad arvukusel kasvada, et siis hea hinnaga jahte organiseerida rahvamajanduse edendamiseks.
Mootori seiskumise täpne põhjus veel ebaselge, kahtlustatakse süüte- (magneetode) lülitit. Et kas see oli üldse väljalülitatud asendis või siis mõni relvakaba lükkas selle sinna? Selgituseks pisiasi, et lennukimootoritel on töökindluse nimel igas silindris kaks süüteküünalt ja nende toitmiseks kaks eraldi magneetot. Süütelülitiga saab omakorda valida, kas töötab üks, teine, mõlemad või on kõik välja lülitatud. Vaikeolekus annab magneeto alati sädet, mittetöötamiseks tuleb ta maandada vastava lüliti kaudu. Kui siis süütelülitis või juhtmestikus on rike, on võimalik mootori käivitamine ja ka töö ühe või mõlema magneeto väljalülitatud asendis. Kui siis lennu käigus mingil põhjusel juhtmestiku elektrijuhtivus taastub, siis ilmselt mootor enam ei pruugi töötada.
Probleemide vältimiseks on vajalik enne lendu teha mageetode test - lülitada üks või teine välja ning jälgida mootori käitumist ja pärast jälle mõlemad tööle. Antud juhul vist entusiastid sellele tähelepanu ei pööranud.
Inimesed ja metssead antud juhul viga ei saanud, kopter ainult natuke.

Texases on jah väga tõsine probleem metssigadega.

https://www.smithsonianmag.com/science- ... -73769069/

https://www.delfi.ee/artikkel/92920487/ ... get-hukkus

Venemaa Kaluga oblasti lennuväljal käivitus pommitajal Tu-22M3 enne väljalendu katapult, mille tagajärjel hukkusid lennuki kolm meeskonnaliiget, teatas kaitseministeerium.

Esimestel TU-22 oli veel katapulteerumine suunaga alla. Uuematel TU-22M3 on juba suunaga üles.

Vajutati siis lennuki komandöri katapuldi nuppu, millega saab välja heita ka teised lendurid.

Interfax and TASS both report that the fourth member of the crew survived the accident and was taken to the hospital. Apparently, the commander's ejection button, that can eject the entire crew, was pressed.

https://twitter.com/RALee85/status/1374341105567866880