www.militaar.net

Borja kirjutas:..aah - nüüd sain pihta: stultoloogid on ka hobusevargad

Milline roll peaks olema kooli kehalise kasvatuse tundidel tänapäeva lapse arengus? Teadlased on jõudnud seisukohale, et kompenseerimaks tänapäeva laste kehalist inaktiivsust oleks vaja, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid korraldatud nii, et vähemalt 50% tunni ajast oleksid õpilased kaasatud suure intensiivsusega tegevustesse. Sellised kehalised harjutused nagu sportmängud (jalgpall, korvpall), jooksmine, aeroobvõimlemine ning ujumine peaksid olema suunatud laste üldise vastupidavuse arendamisele ning eelkõige südame-veresoonkonna tugevdamisele. Selleks, et kooli kehaline kasvatus oleks võimalikult efektiivne, peaksid olema täidetud teatud eeltingimused. Üks olulisemaid neist on riiklik kehalise kasvatuse ainekava, mis peaks looma piisavad võimalused kooliõpilaste igakülgseks kehaliseks arendamiseks. Lisaks kehaliste võimete arendamisele on oluline ka teadmiste ja oskuste andmine selle kohta, kuidas iseseisvalt harjutada. Samuti on väga oluline sotsialiseerimine sporti lapse- ja noorukieas, mis on kehaliselt aktiivse elustiili aluseks täiskasvanuna. Käesolev uuring on teostatud Tartu Ülikooli spordi sotsiaalteaduste õppetooli poolt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi tellimusel. Uuringu eesmärgiks on analüüsida kehalise kasvatuse õpetamise olukorda ja tingimusi Eesti koolides ning hinnata millised muutused on aine õpetamisel toimunud võrreldes 2003.a.

Nagu esitatud jooniselt nähtub, omavad 576 õpetajat (67,8%) pedagoogi kvalifikatsiooni. Vanempedagoogi kvalifikatsiooniga on 145 (17%) kehalise kasvatuse õpetajat, pedagoog-metoodiku kvalifikatsiooniga 42 (4,9%) õpetajat. Küsitletud koolides töötab ilma kvalifikatsioonita 47 (5,5%) kehalise kasvatuse õpetajat.

Nagu esitatud jooniselt nähtub, hindavad enam kui pooled koolidest õpikeskkonda kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel heaks. Ainult 10% koolidest hindab õpikeskkonda väga heaks ja 5% koolidest ebarahuldavaks.

Nagu esitatud jooniselt selgub, hindavad kehtivat kooli kehalise kasvatuse alast ainekava heaks 65% ja rahuldavaks 28% koolidest. Ebarahuldavaks hindasid kehtivat ainekava 5% ning väga heaks 2% koolidest.

Õpetajate soovitused ainekava muutmise osas on järgmised:
a) ainekava on liiga üldsõnaline ja selle puudub tajutav lõppeesmärk
b) puuduvad õpilaste hindamise kriteeriumid
c) vajalik oleks konkreetne tööplaan igale klassile
d) ainekava on 2 tunni kohta nädalas liiga ülepaisutatud
e) vabastatud õpilasi võiks hinnata mittenumbriliselt
f) kehalise kasvatuse tundide arv võiks olla suurem.

Ma olen nii väsinud kogu sellest vaimsest vägivallast ja kiusamisühiskonnast, mis meid ümbritseb.

Fucs kirjutas:Mul jääb üle ainult imestada, et kuidas küll siiamaani silmaklappidega kõike valesti tehti ja keegi isegi ei tulnud selle peale!

Uuring: Koolide sportimistingimuste kaardistamine, 2013 (Haridusministeerium, Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus) 547 kooli 570-st vastas, et neil ei ole piisavalt jalgpalle.

Lauri Almann, Rein Helme, Harry Lahtein, Teet Lainevee, Hellar Lill, Ramon Loik, Andres Lumi, Holger Mölder, Kaja Peterson, Andris Sprivul, Meelis Säre ja Peep Tambets

Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk)
Konsulteerinud Margus Kolga

kolonelleitnant Rene Brus, Andres Ideon, Aleks ja Asko Kivinuk, Andrus Lehtmets, Hellar Lill, Andre Lilleleht, Toe Nõmm, Taimar Peterkop, major Andres Rekker, Priit Saar, major Kaspar Saul, major Andris Sprivul, Olavi Tammemäe, Tõnu Tannberg, Jonatan Vseviov

Mariliis Gross ▪ kindralmajor Martin Herem ▪ kaptenleitnant Peeter Ivask
Margo Klaos ▪ Peeter Kuimet ▪ Andrus Lehtmets ▪ Hellar Lill ▪ Liis Mure
Toe Nõmm ▪ Jaanis Otsla ▪ Malle Piirsoo ▪ Ingvar Pärnamäe ▪ Linda Raska
major Tanel Rütman ▪ kolonelleitnant Andris Sprivul ▪ Jaan Tross
Eimar Veldre ▪ Jonatan Vseviov ▪ kolonel Riho Ühtegi

Borja kirjutas:Krd hea artikkel ja otse kümnesse ka - elik teemasse siis

https://epl.delfi.ee/arvamuskonkurss/mi ... d=87611533

AMvA kirjutas:

Borja kirjutas:Krd hea artikkel ja otse kümnesse ka - elik teemasse siis
https://epl.delfi.ee/arvamuskonkurss/mi ... d=87611533

Kirjutab mees , keda ei saa ennastki muud moodi nimetada, kui "lödipüks". Ei saa selles osas võtta tõsiselt meest, kes ainult räägib ja ei viitsi ennast niigi palju liigutada, et magu püksivärvlile ei vajuks.

AMvA kirjutas:

Borja kirjutas:Krd hea artikkel ja otse kümnesse ka - elik teemasse siis

https://epl.delfi.ee/arvamuskonkurss/mi ... d=87611533

Kirjutab mees , keda ei saa ennastki muud moodi nimetada, kui "lödipüks". Ei saa selles osas võtta tõsiselt meest, kes ainult räägib ja ei viitsi ennast niigi palju liigutada, et magu püksivärvlile ei vajuks.

PAHV, Peep (25. III 1970 Tallinn), spordiajakirjanik. Lõpetas 1988 Kose Põllumajanduskooli. Töötanud 1993–95 ajalehe Eesti Elu spordireporterina, 1996–97 ajakirja Spordielu tegevjuhina, 1997–99 Spordiväljaannete kirjastuses toimetajana, 1999–2006 SL Õhtulehes spordireporterina, 2006–17 Postimehe sporditoimetuse juhatajana ning a-st 2017 Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juhatajana. Osalenud ajakirjanikuna 2008 Pekingi, 2010 Vancouveri, 2012 Londoni, 2014 Sotši ja 2016 Rio de Janeiro OM-il. Olnud 2002–15 Vasalemma Spordiklubi juhatuse esimees. Tegutsenud a-st 2011 Keila Korvpallikoolis noortetreenerina. A-st 2013 Eesti Spordiajakirjanike Seltsi juhatuse liige.

Kui mu poeg hakkas käima korvpallitrennis, vaatasin alguses asja kõrvalt, kuid kogu elu palli mänginud inimesena hakkasid liikuma mõtted, kuidas ise ühte või teist asja teeksin. Nii sai minust väikese Keila korvpallikooli treeneri abiline ja pärast koolituste läbimist ja eksamite sooritamist juba päris oma poiste rühma treener. Kui tahta teha treeneritööd hästi, kisub see sind jäägitult endasse, sest pidevalt on vaja mõtelda, kuidas poisse edasi arendada, uurida eri treeningmetoodikaid ning otsida huvitavat ja arendavat harjutusvara. Kui teha seda kõike põhitöö kõrvalt, kipub 24 tunnist ööpäevas väheks jääma, ja kui lisada veel mängudele kuluvad nädalavahetused, jääb ilmselgelt väheks ka seitsmest päevast nädalas. Aga pole hullu, sest treeneritööst on saanud elustiil ja kirg, mis paneb hinge heleda leegiga põlema.

Tegelikult pole ereda leegi hoidmine raske. Piisab sellest, kui näed poiste arengut ja tajud, et sa ei tegutse enda pärast, vaid kõik korvpalliga seonduv läheb korda ka poistele. Ja kui hooaja lõpetamisel tulevad mõned mängijahakatised juurde ja tänavad põneva hooaja eest, on selge, et poolel teel peatumine pole enam mõeldav.