www.militaar.net

Nagu sa isegi mainisid on Soomes politseil mootorrattad täiesti olemas, ehk siis kiired asjandused, mis rahustavad kihutajaid, täpselt minu jutt.

Ei tasu unustada ka tõsiasja, et Soome liiklus on tunduvalt rahulikum, kui Eesti oma.

Youtubest on kohe saadaval kaks kiiret tagaajamist Soomest.

Volvo T4 vs mootorratas
https://www.youtube.com/watch?v=Xmkp22FlLNo

Politsei bike versus võimas chopper
https://www.youtube.com/watch?v=bgo9Dl2gsqM&t=790s

Kolmas, bike versus bike, kiire tagaajamine, Soomest.
https://www.youtube.com/watch?v=7NWvoTdfc7Y

Nagu ma olen ka korduvalt öelnud, on praeguste Superbidega tavapatrullautoks, saavutatud just nimelt kuldne kesktee, piisavalt kiired, piisavalt sobilikud muidu politsei autoks ja ka piisavalt hästi juhitavad.
Samuti rahaliselt väga ok autod.

Klemmikas jätab siin mainimata, et Soome politsei tavaline patrullauto oli pikki aastaid (ja on ka täna) tavaline esisillaveoga ja 1,8 diiselmootoriga Ford Mondeo, mille letihind on meil kasutatavatest Skodadest nii 60%.

Sa unustad ära, et ka meil olid patrullautod päris pikka aega igasugused esiveolised lutsud.

https://www.politsei.ee/et/avaandmed

Kaldun arvama, et andmeanalüüs on pisut parem vahend kui Youtube videod. Jõudu tööle.

Mälu järgi sobrades, olid politsei patrullautode parameetrid ikka väga erinevad aastate lõikes
1) Suzuki Vitara ala 94 aastast, olid vist kusagil 60kW, võin ka sügavalt eksida ehk väga nõrgad ja tõesti pigem maakonna konstaabli autoks sobivad, kui patrullautodeks
2) Opel Astra ala 94-96 aastast olid vist ka ca 60kW või isegi võimsamad ja omadustelt patrullautodeks rohkem sobivad
3) Suzuki Liana ala 96-97 aastast olid ka kindlalt kusagil 60kW 4x4, kuid ajasid asja ära
4) Opel Vectra ala 97 aastast 2.2 liitrise mootoriga ehk olid oma ajas juba väga head patrullautod, kilovatte vist oli üle 100 või napilt alla, liikusid hästi, kuid rooste sõi veel paremini.
5)Mazda 626 ala 98 aastast, ruumikas ja väga viisakas politseiauto, kuid nagu järgnev Primera, ainult 85kW
6)Nissan Primera ala 2002 oli välimuselt juba väga viisakas politseiauto ja ka ruumikuselt polnud kurta, kuid mootor oli vist ainult 85kW-ne
7)Skoda Octavia ala 2005 olid vist alla 100 kW.
Skoda Superb 2008 118 kW bensiin, esimene ruumikas, mugav ja võimas patrullauto, edasi sai jälle seoses majanduskriisiga Octavia põhiautoks. Mäletan, et pildid neist patrullautodest lõid laineid ka Vene meedias, sest miilitsa põhiliikur kippus kodumaine Lada sellel olema.
9) Skoda Superb 2015, kommentaare pole vaja

Ehk kokkuvõtvalt pole kW patrullautode valikul määravad olnud, esimesi valikuid määras rahakott ja alles viimas kümnendiga on jõutud sinna, et autodel hakatud parameetreid kehtestama.

taara kirjutas:Sa unustad ära, et ka meil olid patrullautod päris pikka aega igasugused esiveolised lutsud.

Sellest on ikka väga palju talvesid juba mööda saanud, 2011 tulid juba need 4x4 Octavia universaalid.
Ja loomulikult oleme me soomlastest nii 2,5 korda vaesemad jätkuvalt, eks oma kulutusi tuleb ka sellest tõsiasjast vaadata.

3) Suzuki Liana ala 96-97 aastast olid ka kindlalt kusagil 60kW 4x4, kuid ajasid asja ära

Need 4x4 Lianad olid valdavalt maapiirkondade konstaablite autod (kui maapiirkonnad polnud veel politseivabaks muudetud ja sellised külakonstaablid lausa eksisteerisid, 4x4 sõiduauto rollis on halval teel tegija.

Kapten Trumm kirjutas:Klemmikas jätab siin mainimata, et Soome politsei tavaline patrullauto oli pikki aastaid (ja on ka täna) tavaline esisillaveoga ja 1,8 diiselmootoriga Ford Mondeo, mille letihind on meil kasutatavatest Skodadest nii 60%.

Ära võta kõige odavamat Mondeot võrdluseks, teiseks ära unusta, et riik saab neid ikkagi hulgihinnaga ja see hind on hoopis midagi muud.
Kindlasti saadi ka Mondeod hulgihinnaga, aga mida odavam on auto, seda vähem on võimalik sealt pealt ka alet teha.
Mis siis on, et meil on paremad politseiautod? Väga hea ju.
Odavaim diisel universaal manuaal Mondeo on 24 200, midagi saadi kindlasti alet ka, kahtlen, et Soome kõige odavama võttis.
Politsei Superbid vaevalt üle 30 000 auto enda koha pealt maksid, ülejäänud maksumus oli lihtsalt politseivarustus.
Seega, kus sul see 60% ? Ära mõtle palun asju välja eks, sulle kohe ei sobi nende andmete välja otsimine.


Ei tasu unustada tõsiasja, et meie politsei eelarvest on sõidukipark väga väike osa, sealjuures Soomes on politseiautosid riigi suuruse tõttu tunduvalt rohkem, mistõttu omab seal ka rahaline osa suuremat tähtsust.

Ühtlasi on Soomes ka rohkem politsei bike, kui meil ja neil on olnud kasutuses ka näiteks võimas Ford Focus.


Muideks, politsei Mazda 626-d olid mitmed 66 ja 74kW.


Ma tean, mida kõike meil on kasutatud, kuid vanasti oligi olukord kehvem, nüüd on paranenud.
Jah, esimene hea politseiautode ost olid meil esivoelised Superbid 1,8 118kw turbo bensiinid.


strateegiline sõdur
Ehk näitad mulle neist andmetest, palju on täpselt tagaajamisi ja kui palju, mis kiirustel politsei üldse täpselt sõidab?
Neid andmeid sa ei leia sealt eks?
Seda enam, et neid ei peagi palju olema, piisab, kui neid on vaja mõned korrad aastas.
Mis Youtubel viga on? See näitab ju tõest infot, see näitab olnud tagaajamisi.
Tegelikult kõiki tagaajamisi Youtubes ei ole, neid on tegelikult rohkem olnud, samuti pole seal kiireid väljakutseid.

Trummi Mondeo vs. Škoda.

Luukpära Mondeo (diisel automaat) 25800€
Universaal Mondeo (diisel automaat) 26300€

Luukpära Škoda (diisel automaat) 24400€
Universaal Škoda (diisel automaat) 25400€

Tõenäoliselt on umbes samas suhtes olnud ka tolleaegsed autod.

Meie politsei skodad on muidugi nelikvedu, nende hind algab midagi 28 600 luukpäral ja 29 500 universaalil.
Kuid loomulikult, Trummi pakutud Mondeo maksumus kõigest 60% oli ilmselge liialdus, sest reaalis on vahe väiksem.

Vahelduseks teistpidi uudis: Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide

Baltic Workboats (BWB) teatas 9. detsembril suurtehingust Omaani politseiga, mille maht üksi ületab ettevõtte kogu eelmise aasta müügitulu 10 miljoni euro võrra. Kui see tehing teoks saab, võib see ettevõtte viimase kolme aasta jooksul langenud efektiivsusnäitajad taas tõusule viia. [...]

Saaremaa laevaehitusfirma andis teada, et sõlmis Omaani politseiga 50 miljoni euro suuruse lepingu 14 patrullpaadi ehitamiseks.

«Kahtlusteta lähevad eestlastelt ostetavad kaatrid käiku Omaani piiri kontrollimisel ning laevaliikluse toetamisel Hormuzi väinast India ookeanile,» ütles Rahumägi ning ennustas, et suure tõenäosusega hakatakse Nasval valmivate alustega transportima ka eestlaste mereturvafirma relvi ja laskemoona.

Leo kirjutas:Rääkisin tuttavate (Soome) politseinikega, kes tavaliselt väikebussiga patrulli sõidavad, üks on soojal ajal mootorrattaga, et palju nende teada selliseid u 200 km/h piirkiirusel kihutamist aasta jooksul ette tuleb? /-/ Kui kohe ei suudeta peatada, siis vaadatakse registreerimisnumbri järgi kontaktandmeid ja minnakse koju järgi. /-/

Praktilise lahendusena oleks see kindlasti hea, kuid tagasilöök võib tulla kohtust. Ei ole kursis Soomega aga arvan, et meil see lahendus ei töötaks: inimesele ette heidetav rikkumine peab olema selgelt tõendatud. Kui juhti kätte ei saadud, siis pole tõendatud, et just isik A või B oli roolis ja järelikult rikkuja. Hiljem numbrimärgi järgi kinni võetud "mootorratturhiir" või "ralliäss" jookseb veekalkvel silmadega kohtusse ning kuna just teda tollel kihutamisel rooli tagant maha ei murtud, siis polegi rikkumine kindlalt tõendatud. Ajab mingit lolli juttu, et tsikkel / auto varastati ja varas oli kihutajaks. Kuna tema vargust ei märganud, siis ei teavitanud toona sellest ka politseid - või üldse keeldub igasugustest ütlustest (kasutab vaikimisõigust). Jah, prokuratuur / politsei võivad üritada kasutada kaudseid tõendeid aga kas see kohtust läbi läheb ...

ambur123 kirjutas:Kui juhti kätte ei saadud, siis pole tõendatud, et just isik A või B oli roolis ja järelikult rikkuja.

Seoses kiiruskaameratega seda vististi muudeti?

Ma ei ole sellega kursis, kuid täiesti võimalik.
Nii, nagu kuuldavasti on hakatud ümber hindama joodikjuhtide tekitatud avariide puhul versiooni "jõin alles pärast avariid suurest šokist pudeli tühjaks, hõkk" tõepärasust.

ambur123 kirjutas:.... Kui juhti kätte ei saadud, siis pole tõendatud, et just isik A või B oli roolis ja järelikult rikkuja. Hiljem numbrimärgi järgi kinni võetud "mootorratturhiir" või "ralliäss" jookseb veekalkvel silmadega kohtusse ning kuna just teda tollel kihutamisel rooli tagant maha ei murtud, siis polegi rikkumine kindlalt tõendatud. Ajab mingit lolli juttu, et tsikkel / auto varastati ja varas oli kihutajaks. Kuna tema vargust ei märganud, siis ei teavitanud toona sellest ka politseid - või üldse keeldub igasugustest ütlustest (kasutab vaikimisõigust). Jah, prokuratuur / politsei võivad üritada kasutada kaudseid tõendeid aga kas see kohtust läbi läheb ...

Minuteada peaks meil kehtima selline nõue, et liiklusvahendi omanik on kohustatud teadma kellele ta oma sõidukit kasutadada on volitanud, seda mäletamistmööda viimase 6 kuu kohta. Muidu tuleb laks omanikule. Varguse korral see muidugi ei kehti.
Viide

Loomulikult on kohustatud teadma. Aga kui trellid (või rasvane trahv) paistmas, siis hakatakse nendest pääsemiseks lolli mängima. Ei ole kohustust tõestada oma süütust ega ka anda ütlusi enda kohta - süüdiolekut peab ju riik tõendama. Käiakse välja versioon, et tema ei tea midagi: unustas võtmed ette ja masin 'laenati' vahepeal ära ning roolis oli keegi teine. Ei ole ju keelatud oma vara suhtes lohakas olla ja unustada võtmetega motikas / auto maja ette, kus see kellegi tundmatuga ajutiselt sõitmas käis. Sellisel kujul ei ole jutt usutav aga küll need tegelased hätta sattununa keerutada oskavad, kui mina praegu puusalt klõbistades. Või siis on lihtsalt vait nagu nõukogude partisan sakslaste staabis ülekuulamisel - tõestage ise, kuidas tahate.

Sellises olukorras midagi TÕESTADA (mida on möödapääsmatult vaja karistamiseks) võib osutuda üsna keerukaks. Näiteks see juhtum, kus põgenenud mootorratturhiir välja rammiti ja kaasa sõitnud lätakas kohapeal kõik läbi karjus: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=77968224 Arvan, et kui nad oleks pääsenud, siis järgmisel päeval politseiga vesteldes oleksid mõlemad juba uksel laia lõuaga irvitades politseinikud välja prööganud.

Loomulikult on siin roll ka kohtupraktikal, kas kohus usub / ei usu sellist juttu, mis terve mõistusega võttes pole usutav ja viitaks isiku süüle. Üks näide juhtumist, kus peale vaadates tundub samuti kõik selge olevat, ent ometi jäi sellest süüdimõistmiseks väheks: https://www.err.ee/511715/sarivagistaja ... oistmisest