www.militaar.net

Mul on täpselt sama vidin. Ega ma ei öelnudki et see Saksa oma oleks, muidugi positsioonid olid ikka Saksa omad ja leiud ise Jõgevestest Dolly monumendi tagused eriti ebatasased maastiku alad .( Ja seal on eriti ohtralt lõhkend miini stabilisaatoreid .) Lihtsalt kujult ja mõõdult on nad pigem sarnased miinipilduja-miini sütikutele . Pikkus 4,5 cm ja läbimõõt kõige laiemast keskkohast 4,3 cm. Alumises osas augus paistab selgelt lööknõel ja see on kõver.

Arutlus kipub rappa minema.
Miinipildujamiini sütik see ei saa olla sel lihtsal põhjusel, et reeglina on miinipildujad sileraudsed, seega miin ümber pikitelje ei pöörle. Järelikult ei saa miinipildujamiini sütikul olla tsentrifugaaljõu mõjul toimivat kaitsemehhanismi. Ka väliselt ei meenuta leid ei Saksa ega Nõukogude miinipildujamiinide sütikuid.
37 mm mürsul jälle ei saa olla sütikut keskmise keerme läbimõõduga 40 mm. Loogiline?
Pakuksin, et tegu on 75 mm kerge jalaväesuurtüki mürskudel kasutatud sütikuga, kas l. Igr. Z. 23 n.A või L.W.M.Z. 23. Puuduval osal oli sütikupessa kinnitamiseks keere M 50x3.
Natuke segadust võib tekitada tähis L.W.M.Z. 23, mis viitab miinipildujale (tõlkes kerge miinipildujamiini sütik, 1923. a. mudel). Asi selles, et I MS ja selle järel kasutati Saksamaal vintraudseid miinipildujaid. Seega vastuolu esimese väitega pole.
Kui samast kohast on leitud miinistabilisaatoreid, siis tulistati ala ilmselt nii miinipildujatest kui jalaväesuurtükkidest.

Otsustasin ma siis oma maamajas vanad, eelmiste omanike poolt paigaldatud aiapostid välja juurida - koledad tundusid. Kuna postid on tehtud vanadest mürsu konteineritest olin igaks juhuks ettevaatlikja ja sikutasin neid vaid käsitsi. Jumal tänatud, peale esimese väljatirimist selgus, et konteineris on vist "peremees" kodus. Jätsin asja katki ja võtsin aja maha - konsulteerisin hea inimesega ja vaatasin veelkord "posti"üle - tundub, et on vaid "peremehe" hülss olevat sees koos sütikuga.
http://www.album.ee/album/30050311/50120295
Konteineri pikkus 98 cm ja hülsi diameeter 11 cm.

Vabandust nüüd on pildid ka näha

Hilinenud tänud info eest, aga varem ei saanud arvuti taha põrgata.
Kas selline asjake on väga ohtlik kui tal pead otsas ei ole. Küsimus muidugi rumal (iga pauku tegev asi on ohtlik) aga tahaksin asja enesele selgemaks saada, et ka tulevikus lisaks ettevaatusele ka muid teadmisi oleks. Tänud info eest ette.

Kui sellel pead ehk mürsku otsas ei ole siis ohtlik ta olla ei tohiks. Kui just laengut sees pole. Võib olla lihtsalt tühi hülls on konteinerisse jäänud/topitud.

Faust kirjutas:Kui sellel pead ehk mürsku otsas ei ole siis ohtlik ta olla ei tohiks. Kui just laengut sees pole. Võib olla lihtsalt tühi hülls on konteinerisse jäänud/topitud.

Tänud veelkord.
Aga vot siit mu huvi/küsimus tõuke saigi - ehk kas hülss oli tavaliselt konteineris koos laengu ja mürsuga või komplekteeriti need asjad eraldi enne paugutegemist. Kaalu järgi otsustades on hülsi poolne osa raskem kui teine ots - millest järeldan, et mürsku seal ei ole. Veendumaks kas seal on laengut aga ei söenda - hülss on kinni roostetanud konteinerisse ja labaselt kiskuda-sikutada ka ei ole mõistlik.

Aga kas ei oleks kindlam päästeametiga suhelda.

Kui ei eksi siis käisid ikka koos mürsuga.

Tänud - eks siis peab neile tööd pakkuma.

Valgevenes nägime mürsukonteineritest tehtud vihmaveetorusid.

Umbes aasta tagasi nägin Kohtla-Järve, Kukruse linnaosas Staadioni tänaval ka samast materjalist vihmaveetorusid. Imestasin tookord veel, et need üldse majal on....

Pilt selge. Õige muidugi ka, et sütik ei meenuta ei Vene ega ka Saksa sütikut. Tõsi muidugi on , et positsioonid olid ikka Saksa omad ning asukohaks Jõgeveste Dolly monumendi tagune metsa-ala, seega Väike Emajõe Lääne kallas,ehk nn Saksa kaitsevöön 44 a hilissuvel.

Huvitaks piltidel olev mürsuots.Leitud eraldi,aga tundub et sobivad kokku,oskab keegi kommenteerida.Samuti hülss kal.peaks olema 12,5 ligi.