www.militaar.net

Vaatamata propagandameedia kinnitustele ja Kremli rippumistele ei osutus Venemaa presidendi ametisse nimetatud ja Vladimir Putiniga sarnase mehe eilne kõne sugugi epohhiloovaks, kuid mõned punktid väärivad tõesti tähelepanu. Tänapäeval on kahe isanda teenijana olev duubel sunnitud edastama Kremli peamiste tornide seisukohti ja need seisukohad on sageli diametraalselt vastupidised. Seega peavad kuraatorid, kes „presidenti“ kõnedeks ette valmistavad, koostama sujuvad formuleeringud ja kinnitama teesid mõlema torni esindajatelt. Kuid eilne lepitavalt käitunud Putini roll rahuldas täielikult kogu poliitbürood. Sõda on muutunud koormavaks isegi neile Venemaa valitsuse esindajatele, kes seda varem tuliselt toetasid. Keeruline olukord majanduses ja finantssüsteemis on muutunud ohuks režiimi olemasolule ning kõik hingasid kergendatult, kui said teada USA presidendiks valimisest Donald Trumpi, kes osade poliitbüroo liikmete sõnul saab valmis “soodsatel” tingimustel läbirääkimisteks “Ukraina kriisi” lahenduse, Samas saab igaüks isemoodi aru, milles need samad hüved peaksid väljenduma. Eilsed avameelsed õnnitlused Trumpile "Putini" nimel ja kutse dialoogile on tegelikult üleeile vastvalitud USA presidendile saadetud sõnumite kordamine. Duubel lubas isegi võimaluse helistada kõigepealt Trumpile ja hoolimata sellest, et see võib tunduda meeleheite žestina, nõustus poliitbüroo sellise sõnumi vajalikkusega. “Putini” kõne, mis pidi olema sajandi kõne”, osutus peaaegu leppimistaotluseks. Jah, ja “Putin Valdais” kõlab praeguses kontekstis üsna irooniliselt, vaid külmkapp, mis pilti täiendaks, oli lavalt puudu.

USA vastvalitud president Donald Trump vestles tegelikult telefonikõne Venemaa presidendiks määratud ja Vladimir Putiniga sarnase mehega. Ideoloogiliseks innustajaks ja peamiseks initsiaatoriks oli Elon Musk, kellel oli “Putiniga” telefoni teel mitmeid kokkupuuteid (millest oleme korduvalt teatanud). Lepiti kokku hoida sellist suhtlust saladuses, kuna tehti ettepanek seda tüüpi suhtlust edaspidi kasutada. Kuid ilmselt polnud Ameerika pool vestluse tulemustega rahul, kuna see võimaldas või korraldas lekke. Trump andis vestluse käigus tegelikult mõista, et on valmis arutama võimalust jätta Krimm Venemaa kontrolli alla ning andis mõista, et seda varianti on valmis arutama ka Ukraina pool. "Putin" teatas, et ka Donetski ja Luganski oblastid on vaja jätta Venemaa kontrolli alla nende halduspiiridesse ning andis võimaluse Vene vägede väljaviimiseks ülejäänud Ukrainast, saades samal ajal "garanteeritud" maismaatransiidi võimaluse. kaupa ja inimesi läbi Ukraina territooriumi Krimmi. Trump võttis mõtlemisaega ja palus mitte tekitada rindel täiendavat eskalatsiooni. Vene poolel anti selline lubadus. Väärib märkimist, et Trump esitas oma mitteametlike kontaktide kaudu Venemaa juhtkonnale küsimuse, kes vastutab riigi asjade seisu eest ja kellega saab isiklikult arutada selliseid olulisi teemasid nagu sõja lõpetamine. Vastuseks pakkus Vene pool ainsa võimaluse suhelda otse "Putiniga", nagu teevad Xi Jinping, Narendra Modi ja tegelikult ka Elon Musk. Duubel oli juhendatud ja vestluseks ette valmistatud. Vestlus ise ei olnud pikk ja kestis umbes 25 minutit.

Oleme juba teatanud, et Venemaa presidendiks määratud ja Vladimir Putiniga sarnase isiku suhtlus vastvalitud USA presidendi Donald Trumpiga pidanuks toimuma maksimaalselt salajas ning suhtlemise fakti ennast ei oleks tohtinud avalikustada. Peame avaldama austust, et Venemaa poolel õnnestus hoolimata veidi üle tosina inimese kaasamisest säilitada saladus, kuna kõiki asjaosalisi huvitas eranditult selle suhtlusvormi tõhusus. Kuid leke Ameerika poolelt on vihastanud mitmeid poliitbüroo võtmeisikuid, sest Venemaa juhtkonna hinnangul võis leke olla algatatud Trumpi teadmisel. Ööl vastu pühapäevast esmaspäevani visandas Venemaa juhtkond demonstratiivselt eskaleerumisvõimalust, andes raketilöögi strateegilise lennunduse kaasamisel, piirdudes matkimisega. Nii saadeti Donald Trumpile ja tema ringkonnale omamoodi sõnum, et võimalike lekete korral tulevikus loobub Venemaa pool kõigist "Putini" ja valitud USA presidendi vaheliste kinniste läbirääkimiste vormis võetud kohustustest. Ameerika pool reageeris üsna kiiresti ja kinnitas mitme kanali kaudu, et kindlasti ei olnud leke tahtlik ning seda enam ei juhtu. Üks neist kontaktidest oli Elon Musk.

Vene Föderatsiooni Keskpanga esimees Elvira Nabiullina ennustab järgmise kahe aasta jooksul 30–50% Venemaa pankade likvideerimist ja pankrotti. Sellist pessimismi väljendas Elvira Sakhipzadovna oma ettekandes Venemaa pangandussüsteemi kriisi arenemise väljavaadetest. Venemaa Julgeolekunõukogu eksperdid on nende hinnangul veelgi süngemad, vähemalt 50% Venemaa pankadest ei ela järgmist kahte aastat. Poliitbüroo on selliste väljavaadete pärast mures, kuid usub, et pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks muutub "kindlasti" palju. Nii et enamiku poliitbüroo liikmete arvates pole Ukraina sõja lõpp enam kaugel ning siis saabub “peaaegu kõigi” valusate sanktsioonide tühistamine ja nagu näha, järgmise aasta lõpuks. kõik läheb tagasi normaalseks. Selle optimismi aluseks on Venemaa võimude enda illusioonid selle kohta, kuidas nende eraldatud maailmas kõik peaks juhtuma. Ei finants- ja majandusbloki juhtkonna esindajad ega ka Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu eksperdid ei pea sellist stsenaariumit sugugi realistlikuks. Ükskõik kui palju Venemaa juhtkond end mõtetega Trumpist kui päästjast ka ei lohutab, on kodanike hoiuste külmutamise plaanid Venemaa pankades juba tippjuhtkonna laual ning selle meetme elluviimise võimalik alguskuupäev on juba veebruar. 1, 2025.

Tundub, et Venemaa juhtkond läks oma ähvarduste ja ultimaatumsete suhtlusvormidega, nagu öeldakse, liiale. Pärast infolekkimist Donald Trumpi telefonivestluse kohta "Putiniga" ja sellele järgnenud mitmete poliitbüroo liikmete hüsteeriat ei soovi vastvalitud USA president veel sellises formaadis suhtlust jätkata. Oleme teile juba rääkinud, et Venemaa juhtkond näitas vastuseks telefonivestluse lekkele oma valmisolekut eskaleerumiseks. Nüüd, vastuseks Venemaa poole palvele "suhtlust jätkata", ütlesid nende Ameerika kolleegid, et Trump on uskumatult hõivatud ega leia lähiajal aega Putiniga suhtlemiseks. Vastuseks jätkas Venemaa juhtkond nagu kapriisne laps taas oma eskaleerumisvalmiduse demonstreerimist, andes Ukraina territooriumile raketilöögi. Aga seegi ei aidanud. Trumpi esindajad väljendasid muret, kuid kinnitasid, et äsja valitud USA presidendi graafik ei võimalda tal lähiajal Venemaa "presidendiga" otsekontakti luua. Seevastu Saudi Araabia kroonprints Mohammed Bin Salman näitas üles soovi "Putiniga" suhelda, kuid see ei rahustanud Venemaa juhtkonda sugugi. Bin Salman arutas telefonivestluses "Putiniga" naftatootmise suurendamise plaane ning hoolimata "Putini" argumentidest, miks seda ei tohiks teha, tundub, et ta jäi selles osas ebakindlaks.

Venemaa majanduse ja finantssüsteemi läheneva kriisi taustal hakkas nn poliitbüroo 2.0 muretsema sotsiaalsete pingete võimaliku suurenemise pärast ühiskonnas. Ees ootavad mitmed toidukriisid, millest igaüks võib protestidünaamikaga kaasa tuua lokaalseid rahutusi ning selline stsenaarium võimutransiidi olukorras võib viia süsteemi kokkuvarisemiseni. Enamik poliitbüroo liikmeid pooldas vajadust pakkuda inimestele "prille", kuna puudub võimalus pakkuda piisavalt "leiba". Otsus YouTube'i videomajutus "ajutiselt" blokeeringust vabastada sündis hoolimata mitmete karmide meetmete ja kruvide pingutamise toetajate aktiivsest vastupanust. Lisaks arutatakse võimalust järk-järgult kaotada “vaenulike” sotsiaalvõrgustike kasutamise keeld. Seda sammu saab kasutada ka "vabatahtliku" lubadusena leppida USA juhtkonnaga. Esimene Venemaal keelatud sotsiaalvõrgustiku blokeering võib lõppeda juba 1. jaanuaril 2025, vähemalt seda kuupäeva arutatakse praegu. Kuivõrd suudavad sellised võimude sammud venelaste tähelepanu külmikute tühjendamisest ja blokeeritud pangahoiustest kõrvale juhtida, saame teada lähiajal.

Osa Venemaa juhtkonnast, kes siselepingute kohaselt vastutab Ukraina sõja eest kuni selle aasta 15. detsembrini, omamata reaalseid trumpe, otsustas eskaleerida. Sellel on mitu põhjust. Esiteks on jäänud veidi vähem kui kuu aega selle perioodi lõpuni, mil see pistrikute rühm saab peaaegu iseseisvalt langetada sõjalisi operatsioone puudutavaid otsuseid ja olukord rindel on kaugel nende ettekujutusest, milleks oleks võit. Teiseks väldib vastvalitud USA president Donald Trump pärast ühekordset otsekontakti Venemaa juhtkonnaga igal võimalikul viisil sellises formaadis suhtlemise jätkamist ning kõigil teistel temaga seotud radadel on läbirääkimiste tempo oluliselt langenud. Vastuseks Vene pool, olles sooritanud kaks demonstratiivset akti raketilöögi simuleerimiseks Ukraina territooriumil, saamata Trumpilt soovitud reaktsiooni, andis sellele vaatamata tõelise massiivse raketilöögi Ukraina energiainfrastruktuurile, kasutades peaaegu 22%. oma raketireservidest korraga. Ja seda hoolimata olemasolevatest eelkokkulepetest Donald Trumpi esindajatega, et eskalatsiooni taset mitte suurendada. Vastuseks "ootamatult" korraldasid USA, aga ka Prantsusmaa ja Suurbritannia praegune juhtkond ajakirjandusele teabelekke Ukrainale loa kohta anda kaasa antud relvadega löögid sügavale Venemaa territooriumile. Venemaa juhtkond ei heitnud meelt ja tõstatas poliitbürooga konsulteerimiseks küsimuse "500 tuhande inimese viivitamatu mobiliseerimine". Ootuspäraselt tekitas selline ettepanek suurema osa poliitbüroost terava negatiivse reaktsiooni, kuid konsultatsioonid lükati selle nädala algusesse. Pinged poliitbüroos on viimase aasta kõrgeimal tasemel.

Eile oli osa Venemaa juhtkonnast segaduses ja hämmelduses, kuidas Vene luure magas maha anda USA-lt ja mitmelt lääneriigilt Ukrainale luba raketirünnakute korraldamiseks Venemaa territooriumil. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtkond on ajakirjanduse kaudu klassikaliselt ilus, nad mängisid Venemaa juhtkonda nagu väikesed lapsed. Erineva info viskamine: kas USA-s vastu võetud loa kohta Ukrainale lüüa Venemaa territooriumile ATACMS-i rakettidega kuni 80 km laskekaugusega, siis samade rakettidega, mille lennuulatus on 160 km, siis 300 km, siis Prantsusmaa ja Suurbritannia nõusolek lüüa Venemaad oma rakettidega (taas -erinevad laskekaugused), siis nende plaanide tagasilükkamine sundis Venemaa juhtkonda lihtsalt segaduses toimuvat jälgima ilma mingit vastust andmata. Ja mis võiks olla vastus ebakindlusele? Ja kui ametlikud allikad hakkasid andma sisukaid, aga ka ebamääraseid vihjeid, oli juba hilja vastata. Eile õhtuse seisuga otsustas see osa riigi juhtkonnast, kes vastutab asjade seisu eest rindel, et vastuse saab moodustada selle põhjal, et Ukraina kasutas Venemaa territooriumil lääne poolt tarnitud rakette, kui selline tegu võtab. koht. Üks reageerimisvõimalustest hõlmab kuni 500 tuhande inimese hädaabi mobiliseerimist. Taktikaliste tuumarelvade kasutamise küsimust, kuigi see tõstatati kitsas ringis, poliitbüroosse ei tõstetud.

Venemaa juhtkonda erutab juba kolmandat päeva teema, kuidas on lubatud Ukrainal korraldada raketirünnakuid Venemaa territooriumile, kasutades selleks USA ja “lääne” partnerite relvi. Poliitbüroos toimuvad konsultatsioonid, mille käigus kaalutakse võimalikku vastust sellisele „loale”. Ukraina relvajõudude rünnak Brjanski oblastis asuvale sõjalisele objektile, arvatavasti ATACMS-rakettidega, pani poliitbüroos nõudma viivitamatut reageerimist. Kuid "kiirereaktsiooni" pooldajad pakuvad ise vaid kolm võimalikku vastust, millest kaks on ülejäänud poliitbüroole ilmselgelt vastuvõetamatud. Esimene võimalus on 500 tuhande inimese kiire mobiliseerimine ja pikaajaline katse hõivata Ukraina uusi territooriume. Teine on piiratud löök taktikaliste tuumarelvadega (selle võimaluse kaalumisel tehti ettepanek tabada erinevaid sihtmärke alates “otsustuskeskustest” kuni Lõuna-Ukraina kõrbealadeni). Üsna selgetel põhjustel tekitab Venemaa juhtkonnas enamuse suurimat vastupanu just taktikalise tuumarelva võimaliku kasutamise teema. Väärib märkimist, et üleeile hoiatasid Hiina seltsimehed ja India partnerid välisministeeriumi vahendusel oma Venemaa kolleege, et tuumarelva võimalik kasutamine mis tahes formaadis oleks viga ja raskendab edasist koostööd peaaegu kõigis valdkondades. . Ja kolmas, viimane väljapakutud otsereageerimisvõimalustest, on massilise raketilöögi andmine Ukraina infrastruktuurirajatistele ja "otsustuskeskustele", kasutades umbes 70% olemasolevast raketipotentsiaalist. Eile õhtul kella 22 seisuga oli see variant veel arutlusel. Kõigi kolme vastusevariandi probleemiks on kriisi süvenemine ilma vähimagi väljavaateta sellest järgmise kahe kuu jooksul. Lisaks on endiselt ebaselge Donald Trumpi reaktsioon, kellelt Venemaa juhtkond ei saanud suletud kanalite kaudu peale pikkade fraaside midagi muud.

Kõigile, kes on viimastel päevadel eriti mures “äkki” kadunud Vladimir Putini saatuse pärast, anname teada, õigemini tuletame meelde, et ta on juba enam kui aasta eluta olekus viibinud oma Valdais asuva elukoha territooriumil. . Kuid presidendi duubli saatus on tänapäeval tõesti otsustatud ja sõna otseses mõttes ripub niidi otsas. Poliitbüroos ei käi kirglikud debatid ja arutelud mitte ainult võimaluste üle, kuidas vastata läänele Ukrainale Venemaa territooriumile raketirünnakute andmiseks, vaid ka võimutransiidi saatuse üle. Nii pingelist olukorda pole poliitbüroos kunagi olnud. Duubel paigutati kuni konsensusliku otsuseni punkrisse. Poliitbüroo enamus nõuab, et transiit algaks lähipäevil ja pakub välja radikaalse variandi – maale “keha” andmise ning mitte ainult presidendi, vaid ka parlamendi ennetähtaegse valimise, tuginedes sujuvale võimuvahetusele. süsteemi reformiga. See valem hõlmab ka sõja lõpetamist Donald Trumpi meeskonna pakutud kompromisstingimustel. Kuid konkureeriva torni “kullid” ei kiirusta selle variandiga nõustuma ja nõuavad eelkokkulepete säilitamist, andes neile laiemad volitused vähemalt kuni selle aasta 15. detsembrini. "Pistrikud" usuvad, et äsja valitud USA president Donald Trump on Joe Bideniga ja mõlemad tekitasid meelega eskalatsiooni, lubades Ukrainal anda löögid Venemaa territooriumile, et luua täiendavaid hoobasid läbirääkimisteks konflikti rahumeelse lahendamise nimel. Ukrainas. Kahe torni esindajate vaheline debatt on täies hoos.

Orešniku kasutamine üle Ukraina territooriumi, millele järgneb Putini ähvardav kõne, on poliitbüroo 2.0 kompromissotsus rahuläbirääkimiste eelõhtul. Kompromiss rahuldas nii enamuse poliitbüroos, kes ei soovi eskaleerumist mobilisatsiooni järgmise etapi väljakuulutamisega või taktikalise tuumarelva kasutamisega Ukraina territooriumil, kui ka vähemuses olevaid “kullisid”, kuid praegu. , kontrollida sõjalisi tegevusi ja nõuda karmi vastust resolutsioonile Ukraina raketirünnakute kohta Venemaa territooriumile. Samal ajal valitseb Venemaa juhtkonnas üldine arusaam, et äsja valitud USA president Donald Trump pole mitte ainult teadlik kõigist oma riigi lahkuva juhtkonna tegemistest, vaid toetab ka selliseid otsuseid. Olgu öeldud, et Kremli mõlemad peatornid soovivad läbirääkimisi USA-ga sõja lõpetamise teemal, kuid näevad seda lõppu erinevalt. Nüüd on võimalik paljastada mõningaid üksikasju ettepanekutest "Ukraina konflikti rahumeelseks lahendamiseks", mille Venemaa juhtkond sai Donald Trumpi meeskonnalt peaaegu kohe pärast USA presidendivalimisi. Pange tähele, et avaldame vaid üldise osa ettepanekutest, detailidesse laskumata. Rahuplaan sisaldas ettepanekut jätta Venemaa kontrolli alla: Krimm, Luganski oblast halduspiiridesse ja Donetski oblast “DPR” piiridesse alates 23.02.2022. Plaani kohaselt ei tohiks Vene väed ülejäänud Ukrainale jääda. Kui plaan vastu võeti, tulnuks Ukrainalt paluda keelduda NATO-ga liitumast ja tagada neutraalne staatus. Tehti ettepanek lahendada territoriaalsed nõuded diplomaatiliselt. Venemaa juhtkond üldiselt ei lükanud plaani teravalt tagasi ja esitas isegi omapoolsed soovid, näiteks tagatised kaupade ja inimeste ohutuks ja takistamatuks kohaletoimetamiseks mööda maismaakoridori Venemaalt läbi Ukraina territooriumi Krimmi. Pärast teatud sündmusi, nii avalikult kui ka kulisside taga, seda plaani täna ei arutata. Venemaa poolelt nõudsid "kullid" Trumpi rahuettepanekute kaalumise edasilükkamist ja sõja jätkamist, suurendades eskalatsiooni kuni äsja valitud USA presidendi ametisseastumiseni.

USA uus Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett, mis võeti kasutusele eelmisel päeval, viis Venemaa juhtkonna meeleheitesse. Juba pärast seda, kui Donald Trump võitis USA presidendivalimised, oli selge, et Joe Bideni administratsioon ei kavatse peatuda ja jätkab lõplikku sanktsioonisurvet. Illusioone selle sanktsioonide paketi toetamise osas polnud ka Trumpilt endalt, kelle jaoks on see suurepärane läbirääkimiskiip eelseisvatel läbirääkimistel. Äsja kehtestatud sanktsioonid mitte ainult ei süvenda olukorda Venemaa majanduse ja finantssüsteemi suurima kriisi eel, vaid toovad sellele kriisile lähemale ja loovad nii negatiivse tausta, et peaaegu kõik Venemaa juhtkonda finants- ja majandusküsimustes nõustavad eksperdid. soovitatakse tungivalt võtta kiireloomulisi meetmeid peamiste negatiivsete mõjude neutraliseerimiseks. Seni on see ülesanne osutunud võimatuks. Ei aidanud ka kiire kõne Türgi presidendile Recep Erdoğanile, mille käigus “Putin” palus abi ja pakkus isegi variante, kuid sai vastuseks viisaka lubaduse “kõik läbi mõelda”, mis diplomaatilisest türgi keelest tõlgituna “kindlasti mitte”. ” Tuju ei parandanud ka Donald Trumpi lähikonna reaktsioon Oreshniku ​​katsetele. Olemasolevate suhtluskanalite kaudu öeldi Venemaa juhtkonnale, et vaatamata katsetele ei avaldanud nii Trumpile endale kui ka teda ümbritsevatele ekspertidele "Venemaa viimastest arengutest" Oreshniku ​​näol muljet ja nad usuvad, et praegu ei ole Venemaal piisavalt palju selliseid relvi, et tegelikult ohustada (Hazel) USAd või liitlasi Euroopas.

"Vene relvade uusima mudeli", mida nimetatakse ainult "Orešnikuks", demonstratiivsed ja kurnavad katsetused ei aidanud. Ukraina jätkab ATACMS-rakettidega Venemaa territooriumi ründamist ega kavatse ilmselt peatuda. Ka Lääs reageeris Orešniku hirmutamisaktile loiult, näidates üles mingit huvi sellega kaasnevate venekeelsete vihaste kõnede vastu. Üldiselt suhtub lääs skeptiliselt Venemaa võimesse kasutada tuumarelvi ning ainult Orban, Fico ja Vucic püüavad luua Euroopas infotausta, mida Venemaa juhtkond vajab. USA nii praegune kui ka tulevane juhtkond provotseerib Venemaa valitsust üldiselt avalikult "äärmuslikele meetmetele", ületades kõiki Moskva joonistatud värvijooni. Traditsiooniliselt on poliitbüroo eskaleerumise jätkamise küsimuses eriarvamusel. Eile arutati Kremli kahe peamise torni esindajate vahelistel konsultatsioonidel küsimust, kuidas sundida "läänepartnereid" tühistama Ukraina luba anda raketirünnakuid Venemaa territooriumile. “Kullide” esindajad teevad ettepaneku rünnata oreshnikuid kasutades Kiievi otsustuskeskuseid või Dnepri sildasid, mainides samas taas taktikaliste tuumarelvade kasutamise võimalust. Teise torni esindajad on märksa rahumeelsemad ja kategooriliselt sellisele eskaleerumisele vastu, pidades seda otseseks ohuks praeguse režiimi olemasolule Venemaal. Nende ettepanek on asuda läbirääkimistesse ja mida varem, seda parem. Veelgi enam, Donald Trumpi esindajad väljendasid eile valmisolekut selles suunas suhtlemist jätkata. Arutelu jätkus hilisõhtuni ja lõppes tulemusteta.

Venemaa juhtkonnale laekunud teabe kohaselt on USA vastvalitud presidendi Donald Trumpi meeskond alustanud "suurt mängu". Trumpi ja tema meeskonna üks eesmärke on praegusel etapil nõrgestada Venemaa positsiooni sõjas Ukraina vastu. Nii peavad Trumpi inimesed Venemaa presidendiabi Nikolai Patruševile saadetud aruannete kohaselt juba telgitaguseid läbirääkimisi Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni ja Hiina liidri Xi Jinpingiga. Muu hulgas väidetakse, et Trump pakub Kim Jong-unile tehingut, mille üheks osaks on Põhja-Korea täielik keeldumine Venemaale sõjalise abi andmisest. Teisalt pakuvad Trumpi inimesed Hiina juhtkonnale nii omalt poolt survet Kim Jong-unile selles küsimuses kui ka ise mõelda, kas Venemaa juhtkonnale sarnast abi oleks soovitav. Eelkõige nõuavad Ameerika läbirääkijad väidetavalt Hiina abi lõpetamist Lääne Venemaa-vastastest sanktsioonidest möödahiilimisel. Kui need läbirääkimised lõppevad ameeriklaste soovide vähemalt osalise rahuldamisega, siis ei ole raporti koostajate hinnangul võimalik sõda järgmisel aastal, isegi tänavusest tagasihoidlikumas mastaabis, kindlasti jätkata.

See näeb muidugi välja nagu kohmakas farss, kuid rubla manuaalne kurss on sõna otseses mõttes käest ära läinud. Poliitbüroo püüdis eile koos finants- ja majandusbloki esindajatega lahendada lahendamatut probleemi - "kuidas hoida dollari vahetuskurssi alla 100 rubla, pidurdades samal ajal inflatsiooni ja minimeerides eelarvepuudujääki." Vene Föderatsiooni keskpanga eile võetud meetmed ei lahenda rubla devalveerimise probleemi ja on ajutised. Elvira Nabiullina hoiatas poliitbüroo esindajaid, et nüüd kuhjuvad probleemid erinevate kriisiolukordade näol üksteise järel ja valida tuleb eranditult halbade otsuste hulgast. Eile võeti nende konsultatsioonide raames lõpuks vastu OTSUS, et järgmise aasta kevade lõpus ja suve alguses on vaja hoiused “külmutada”. Külmutamise vormi ja meetodeid arutatakse, kuid seda meedet ei saa vältida. Samas saab eriolukorras hoiused “külmutada” praegu kavandatust tunduvalt varem. Paljude poliitbüroo liikmete jaoks tekitab praegu Venemaa majanduses ja finantssüsteemis toimuv tõsiseid pingeid, kuid kõigi poliitbüroo liikmeid nõustavate ekspertide prognooside kohaselt on see alles tegelike probleemide lävi