www.militaar.net

Kriku kirjutas:

ELi eesmärk on saada sõidukite CO2 emissioon alla 50 grammi kilomeetri kohta. Selleks, et seda saavutada, tuleks diisel- ja bensiiniautode kütusekulu saada alla kahe liitri 100 kilomeetri kohta, mis on ebarealistlik. Postimees 27.03.21).

https://leht.postimees.ee/7324750/euroo ... -roheratsu

Ei ole ebarealistlik. Juba julgelt 20 a tagasi oli Volkswagenil mingine katseauto, umbes Polo suurune mis keskmiselt 3 liitrit diislit sajale kilomeetrile kulutas. Sama auto hūbriidajamiga võib sealt veel kolmandiku alla võtta.

Kuid see selleks. Olukorras kus CO2 on mingiks kinnisideeks muutunud võiks mõelda selle sidumisele. Idee tasandil tahmafiltri sarnane klots väljalaskesüsteemi ja ongi nullemisiooniga auto. Puht mälu järgi lubjakivi oli üks perspektiividest materjalidest selleks otstarbeks ja seda on Eestis kogu eurosojuzi tarbeks.

Pealegi ei pea vedelkūtus olema tingimata fossiilne kütus. Gaasist tehakse diiselkütust juba ammu ning müügil on see näiteks Shelli jaamades. Neste My diisel tehakse jäätmetest.

VW l oli juba seitsmekümnendatel aastatel vesinikuauto , mille summutist väljuv gaas olevat olnud puhtam kui mootorisse imetav õhk .
See kõik on olnud ja on praegu ka võimalik aga sellise auto hind saab takistuseks , lisaks vesinikutanklate vähesus .
Praeguse aja elektriautod on täiesti tasemel , aga elektriauto hind on see , mis laia levikut piirab .

vanahalb kirjutas:

Kriku kirjutas:

ELi eesmärk on saada sõidukite CO2 emissioon alla 50 grammi kilomeetri kohta. Selleks, et seda saavutada, tuleks diisel- ja bensiiniautode kütusekulu saada alla kahe liitri 100 kilomeetri kohta, mis on ebarealistlik. Postimees 27.03.21).

Neste My diisel tehakse jäätmetest.

Soomlane ikka luudega kala ei söö ja Soome rannakalurid müüvad oma latikasaagi Uusikaupunki biodiislitehasele.

vanahalb kirjutas:... Olukorras kus CO2 on mingiks kinnisideeks muutunud võiks mõelda selle sidumisele. Idee tasandil tahmafiltri sarnane klots väljalaskesüsteemi ja ongi nullemisiooniga auto. Puht mälu järgi lubjakivi oli üks perspektiividest materjalidest selleks otstarbeks ja seda on Eestis kogu eurosojuzi tarbeks.

...

Suhteliselt idiootne idee.

Esiteks ei seo CO2 mitte lubjakivi, vaid lubi. Lubja saamine on jällegi energiamahukas protsess, mille käigus eraldub (ülla-ülla) CO2.

Teiseks tuleb kogu paagitäie kütuse põletamisel tekkinud CO2 absorbeerimiseks kasutada ka VÄHEMALT sama suures koguses absorbenti. Kui mitte rohkem. Nii, et mingist "klotsist" seal küll ei piisa. Pealegi tuleb kogu absorbent igal tankimisel välja vahetada. Täpsemalt: https://en.m.wikipedia.org/wiki/Carbon_dioxide_scrubber

Kui see nii lihtne oleks, oleks seda ammu tehtud. Eesti pole ainus koht maailmas, kus lubjakivi on palju. Terve Põhja-Itaalia on lubjakivi peal näiteks.

parkija kirjutas:VW l oli juba seitsmekümnendatel aastatel vesinikuauto , mille summutist väljuv gaas olevat olnud puhtam kui mootorisse imetav õhk .
... .

Auto, mida akf Vanahalb ilmselt silmas pidas, oli VW XL1

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Volkswagen_1-litre_car

Jutt, et vesinikku põletava sispõlemismootori väljalase on puhtam, kui sisendõhk, on jama, mis ei oma tegelikkusega suurt pistmist. Ikkagi tekivad lämmastiku ühendid, õli põlemise jäägid jne. Ka ei ole toodetav vesinik mitte kunagi puhas H2. Kohati võib muude gaaside osakaal olla päris suur.

Vesiniku põletamine sisepõlemismootoris on loll mõte, kuna sisepõlemismootor on vilets mootor. Vähemalt elektrimootoriga võrreldes.

Vesinikuga sisepõlemismootor on odav ja pikalt kasutatav. Mazda uus vankelmootor tuleb ka vesinikule.

Some kirjutas:Vesinikuga sisepõlemismootor on odav ja pikalt kasutatav. Mazda uus vankelmootor tuleb ka vesinikule.

Seni kuni töökindlat Vankelmootorit pole suudetud laiatarbekaubana turule tuua on see kena reklaamilubadus aktsiate müügiks.
Need mõned friikidele toodetud vankelmootoriga sportautod, pole veel laiatarbekaup.

Vesinikuga sisepõlemismootor on odav ja pikalt kasutatav. Mazda uus vankelmootor tuleb ka vesinikule.

Vesinikul töötavad sisepõlemismootorid on tegelikult mitmes mõttes äärmiselt kehvad. Energiakandjate teemas viitasin ka Toyota katsetele sellise mootoriga ning tulemused pole head. Ulatus on väga kehv, mootor vajab üsna radikaalset ümberehitust ning osad emissioonid ikkagi säilivad. Kütuseelemendid, hoolimata haruldaste metallide kasutamisest, on kordades paremad. Ja isegi siis on akudega elektriautod parem variant.

Lisaks tuleb arvestada et vesiniku hind tanklates jääb 10-15£ vahele UK näitel. Nii kallist kütust madala kasuteguriga sisepõlemismootoris põletada on ogarus.

Sisepõlemismootori ja elektrimootori vahe on u. sama suur kui aurumootoril ja sispõlemismootoril. Keegi väga ei igatse aurumasinaid tagasi. Ometi olid neilgi omad eelised. Sispõlemismootori aeg on läbi saamas. Saage ükskord üle. Küsimus on ainult selles, kuidas elektrit kõige paremini kaasa pakkida. Praegu on akud selleks selgelt parim lahendus.

Kui vesinikku toota päikeseenergiaga, siis poleks nagu hullu. Mahutid vesiniku hoidmiseks - kui läheb massidesse, siis tööstus lahendab palju probleeme.

Ning vesinik sisepõlemismootoris(mis on disainitud bensule) on kindlasti palju viletsam kui vesinik SPETSIAALSELT vesinikule konstrueeritud sisepõlemismootoris. Sisepõlemismootorid on väga arenenud, nt suured laevadiislid töötavad üle 90% efektiivsusega (NB! Teoreetilise efektiivsuse maksimumist, mitte et 90% energiast läheb võllile, kahjuks on see erinev..)

Süsiniku salvestamine - niikaua kui salvestame CO2-te, niikaua me salvestame HAPNIKKU - 1kg söe põletamine tekitab ÜLE 3kg CO2 millest suurem osa on hapnik ! Mõelge sedapidi
Mõistlikum oleks puud maha võtta, päikese abil grillsöeks küpsetada ja maa alla toppida, seal muutuvad lõpuks kivisöeks. (Äkki seda on kunagi tehtud juba ?)

Mis puudutab Gretat siis ma juhin tähelepanu et täismeestel ei sobi väikeseid tüdrukuid sõimata ja halvustada ning ei saaks ka eeldada et ta lahendab maailma kliimaprobleemid (millega täismehed justkui feilivad praegu). Mis puudutab Simsonit siis.. masendav karjääripoliitik on jõudnud oma ebakompetentsu tippu. Miks kurat ei võiks seal olla kasvõi mõni energeetikateaduskonna professor ?

Madis Reivik kirjutas:Kui vesinikku toota päikeseenergiaga, siis poleks nagu hullu. Mahutid vesiniku hoidmiseks - kui läheb massidesse, siis tööstus lahendab palju probleeme.

Miks peaks üks arukas ärimees midagi seesugust tegema, kui ta saab elektri otse võrku müüa ilma, et ta vahepeal peaks selle vesinikus muundamiseks mingeid seadmeid kasutama.

Madis Reivik kirjutas:...Sisepõlemismootorid on väga arenenud, nt suured laevadiislid töötavad üle 90% efektiivsusega (NB! Teoreetilise efektiivsuse maksimumist, mitte et 90% energiast läheb võllile, kahjuks on see erinev..)

Sisepõlemismootori tõhususe teoreetiline lagi on seal kusagil 83% juures. Praktiliselt on enamuse merediislite tõhusus kusagil 60% kanti. Automootoritel madalam.
Tesla MudelS-i elektrimootori tõhusus jääb ca. 90% ringi. Parima töörežiimi juures on tõhusus ca. 94%. Sisepõlemismootor ei saa seda saavutada mitte kunagi. Isegi mitte teoreetiliselt. Praktiliselt töötab enamik sisepõlemismootoreid autodes 20-35%-se tõhususega (räägime bensiinimootoritest siin).

Täna ei ole paremat vahendit välja mõeldud energia liikumiseks muundamiseks, kui elektrimootor. Miks seda siis mitte kasutada.

Räägime siin küll vesinikust ja elektrist, aga kuidas oleks vana hea puugaasiga? Jah, puugaasigeneraator auto küljes on üks igavene suur kolakas, aga kuidas oleks, kui toodaks selle kuskil n.ö. tanklas valmis, pumpaks mahutisse täpselt nagu CNG ja sealt edasi juba autodesse? Auto juures ei peaks väga isegi midagi ümber ehitama, pakun, et isegi harilik CNG seadmega ehk siis surugaasiseadmega auto võiks sellega sõita. Fossiilseid kütuseid ei kuluks, tooraine oleks puidu ja ehk isegi prügi näol kohapealt võtta.

Biogaas ajaks ju samamoodi asja ära - miski asja kõdunemisel metaan kokku koguda ja sõida rahus... Dr.Sci saab järelejäänud ollusega põldu väetada vms. Puitu saab vast kasulikumaltki kasutada.

Madis Reivik kirjutas:Sisepõlemismootorid on väga arenenud, nt suured laevadiislid töötavad üle 90% efektiivsusega

Ka veoautod hakkavad selle piirini jõudma https://www.garrettmotion.com/news/newsroom/article/worlds-first-commercial-diesel-engine-with-brake-thermal-efficiency-above-50-launched-by-weichai-boosted-by-garrett/

Puugaasil on mõned puudused.
Esitaks on ta energiasisaldus suhteliselt madal, nii 8-9 korda madalam võrreldes maagaasiga. 1 kg puidust saab sellise koguse maagaasi, mis asendab u. 0,3L bensiini.
Teiseks tekib puugaasi tootmisel päris arvestav kogus reovett, mis vajavad spetsiaalseid reovee puhastus-seadmeid. Reovee puhastusele kulub 25–35% puugaasist saadud energiast