www.militaar.net

Näiteks PPA-st erru minevad politseinikud ei saa isegi kõige suurema tahtmise juures oma
mitukümmend aastat teeninud kaaslasi (PM-e) omale välja osta.

Minu teada saab iga relvaloaga inimene endale Makarovi osta, isegi Kuldses Börsis on neid päris mitu tükki müügis. Mis takistab erru minevatel politseinikel MAkarovit osta?

Kasutaks "Kristuse teist tulemist" alatult ära ja tunneks huvi, kas isand Palmi poolt alustatud tankiteema võib ametlikult surnuks kuulutada...? Mõistagi vabandust OT pärast

Tankid tunduvadki rohkem usuküsimus olevat, seega usuviide väga asjakohane. Mis kasu on mingil mõtteharjutusel, kui selgelt väljakujunenud seisukoht olemas? Mis kasu on mõelda, et kas ja milliseid tanke vaja, kui otsus on juba enne mõtlemist teada? Tsiteerides eilsel istungil sõnavõtnud endist Saue linnapead - Kui me räägime soomusvõimekusest, siis kes vähegi tunneb seda militaarala, taktikat ja strateegiat jne, see teab, et lahingumasinaid, jalaväe lahingumasinaid ei ole võimalik kasutada eraldiseisvana. Kui me räägime soomusvõimekusest, siis käib nende kasutamine koos tankidega. Kui juba iga Riigikogu saadik asjast teab, siis pole ju mõelda enam midagi või kuidas?

Veiko Palm kirjutas:

Näiteks PPA-st erru minevad politseinikud ei saa isegi kõige suurema tahtmise juures oma
mitukümmend aastat teeninud kaaslasi (PM-e) omale välja osta.

Minu teada saab iga relvaloaga inimene endale Makarovi osta, isegi Kuldses Börsis on neid päris mitu tükki müügis. Mis takistab erru minevatel politseinikel MAkarovit osta?

Tõenäoliselt ei kuulu need PPA -s võõrandamisele vaid hävitamisele aga eks teadjamad oskavad kommenteerida.

Elik siis lõuad pidada ja edasi teenida, teie eest mõeldakse....Selge, tänud vastamast. Lootus, et keegi võtab argumenteeritult lahingumasinate eelistamise tankidele lahti seletada, saab maha maetud.

Sestap kaitseministril oleks aeg see traagiline tõsiasi, et lähiaastail pappi tankidele pole, otse ja ilustamata välja öelda.
Ja ei ole sellepärast, et raha on nii ja naapalju, aga ostetud on seda ja seda ning enne on tingimata vaja seda ja toda.
Seda oleks pidanud ka Helme järelpärimisele vastates juba tegema, mitte veeretama sofistikat, kes pakub ja kes arvab end pakkuvat.

Minu (bürokraadi) kõrvadele oli raske enam selgemini vastata. EKRE järelpärimine ei rääkinud tankidest üldiselt vaid EKRE-le teadaolevast konkreetsete Šveitsi tankide konkreetsest pakkumisest. Minister ju pidi sellele konkreetselt vastama või kuidas? Samuti seletas minister korduvalt, et muud projektid on töös ja sellist "vaba raha" ükskõik mille muu (jällegi - stenogrammis selgelt öeldud keskmaa õhutõrje, rannakaitse) jaoks saab võtta ainult olemasolevate asjade seismapanemise ja ärajätmise arvelt. Nii sain mina aru istungit jälgides ja stenogrammi lugedes.

Veiko Palm kirjutas:Saatkond ütleb, et Šveitsil ei ole õigust sellist pakkumist teha, vaid vastavalt ostulepingule lähevad tankid tagasi tootjatehasele. Kommenteerimata sealjuures, kas Šveits tanke relvastusest maha võtab või mitte. Helme teeb sellest järelduse, et eesti bürokraatide rumaluse ja tahtmatuse tõttu on "rong läinud".

Selline väide kõlab kuidagi kummalisena sest Šveitsi 380 tankist vaid 35 toodeti Saksamaal, ülejäänud 345 valmistati juba litsentsi alusel Šveitsis. Pigem on see Šveitsi poolne viisakas äraütlemise viis. Šveits tulenevalt oma enda siseriiklikest seadustest kellelegi tanke koos relvastusega ei müü. Lähtuvalt sellest põhimõttest jäi aastal 2005 Tšiilile müümata 93 tanki, tuues põhjenduseks liialt kõrged ekspluatatsiooni- ja hoolduskulud. Samuti need tankid, mis Šveits nõustus müüma Kanadale ja Saksamaale, müüdi ilma igasuguse relvastuseta ja muude vidinateta toetusmasinateks. Reaalselt oleks Eestil võimalik Šveitsist vaid saada relvastuseta tankide šassiisid, mille baasil ehitada omale sillatanke ja muid sarnaseid toetusmasinaid.

Swiss defence chiefs adopted a policy of returning the material to its country of origin or, if that failed, recycling the equipment in Switzerland, the ministry said.

Perekond Helmed on siin kas teadmatusest kirvega kurge püüdmas või teadlikult mingi Eesti, Šveitsi vastase provokatsiooni üles seadnud.

Elik siis lõuad pidada ja edasi teenida, teie eest mõeldakse....Selge, tänud vastamast. Lootus, et keegi võtab argumenteeritult lahingumasinate eelistamise tankidele lahti seletada, saab maha maetud.

Nii nagu soovid aru saada, aga see oleks nüüd küll suur üllatus, et kui Sa nüüd järsku lõuad peaks See oli mõeldud ikka tunnustusena, mitte solvanguna.

Selle tankiteema eesmärk ei olnud näidata valiku tegemist tankide ja jalaväe lahingumasinate vahel, vaid eesmärk oli vaadata, milliseid tanke ja kui palju on vaja peale seda kui on otsustatud, et tanke on vaja. Sai vist segaselt sõnastatud?

Loomulikult oli RKAK operatiivplaneerimise etapis laual palju erinevaid tööriistu. Muuhulgas ka tankid ja jalaväe lahingumasinad. Operatiivplaneerimist tegevad sõjaväelased hindasid jalaväe lahingumasinaid palju paindlikumaks ja vajalikumaks "tööriistaks" kui tanke.

Lõppude lõpuks ongi operatiivplaneerimine rohkem kunst kui teadus ja mingit lõplikku tõde on raske saavutada.

Selline väide kõlab kuidagi kummalisena sest Šveitsi 380 tankist vaid 35 toodeti Saksamaal, ülejäänud 345 valmistati juba litsentsi alusel Šveitsis. Pigem on see Šveitsi poolne viisakas äraütlemise viis.

Mina loomulikult ei tea, mida täpselt Helmele vastati. Viitan vaid Helme enda sõnadele stenogrammis

Minu poolt Šveitsi suursaatkonnale Riias tehtud arupärimise peale sain nädalavahetusel informatsiooni, et on otsustatud praeguseks nimetatud soomustehnika anda tagasi tootjafirmale Saksamaale, kes eeldatavasti annab need tankid omakorda üle Bundeswehr'ile.

Lõppude lõpuks ongi operatiivplaneerimine rohkem kunst kui teadus ja mingit lõplikku tõde on raske saavutada.

Elik siis mingit loogilist põhjendust polegi ja tegu puhtalt kunstnike arvamusega, mille põhjal sedasorti otsus tehti. Kusjuures vanameister Laaneotsa arvamusel on noored Toomikud taas omas žanris väljapaistva taiese esitanud...EDIT: ...ühel plusspoolel Kaarli kiriku laemaaling(usun, et Etioopia kannatab vastavasse võrdlusesse panna) ja teistel ...khmm, nojah...looming( võrreldavalt siis missioonid kuumadel liivadel)

Aga ütle ausalt hr Palm, kas jalaväe lahingumasinate taga ei olnud tõesti endiste ja praeguste skautide soovi saada änksamaid missioonisoomukeid...?
Küsin lihtsalt seepärast, et pööblil on veel hästi meeles, kuidas miinijahtijate puhul räägiti vanade meremiinide põhjustatud ohust Eesti vetes.
Või et mitte ammu nähti ühe võtmeküsimusena transpordikopterite ostmist.

Minu küsimus on ajendatud sellest, et tundub, nagu oleks peale operatiivplaneerimisel tuvastatud vajaduse veel mingid muud vajadused (vähemalt taoline praktika vanasti oli). Et kas kahtlusel on alust?

Kaitseplaneerimine on kahtlemata kunst, kuid mingid reeglid selles ikka kehtivad. Kõige lihtsam neist kõlab, et raha, inimesi ja aega on alati vähe. Konks on aga selles, et selle väheduse mõju erineb suurusjärgu võrra - raha on järgu võrra kergem hankida kui inimesi ja inimesi on vastavalt järgu võrra kergem hankida kui aega. Seepärast jätab seletus, et raha põle, ja samal ajal raisata juba teist aastakümmet, ikka ... kuidas nüüd öeldagi ... veidi sellise mulje, et arenguruumi veel on.

Siili ajal rääkis 1. brigaadi ülem igal võimalikul (vähemalt niipalju kui kuulma juhtusin, aga lõpupoole juba spetsiaalselt otsisin tema sõnavõtte) juhul, kui palju kasu on neist neljast Abramsist meie kaitseväelaste väljaõppel. Ehk inimeste väljaõppel, kes tankistid ei ole ja kes selleks ka kunagi ei saa. Veidi laiemasse konteksti asetades ei ole ju tankide hankimise puhul eesmärk lihtsalt luua üks võitlusvõimeline tankiüksus ehk grupp inimesi, kes oskavad õigetele nuppudele (ja soovitavalt ka õiges järjekorras, see oli nüüd viide Punasele väljakule) vajutada. Eesmärk on luua kaitsevägi, kes mõtestatult kasutab mingit tööriista ehk antud juhul siis tanke. Sellist protsessi ei mõõdeta aga isegi mitte aastates, vaid aastakümnetes. Mida, nagu me juuresolevalt pildil näeme, on juba kaks tükki kuhugi ära kadunud.

Olen ka seda meelt (siin on vist moes öelda "usku"), et mingi kogus perspektiivis muretsetavaid relvasüsteeme juba 10 või 20 aastat varem saab olla ainult kasuks.
Kasvõi seepärast, et kui vastavad riistad liitlased toovad, ei saaks olla mingeid "uusi ja huvitavaid kogemusi".

Elik siis mingit loogilist põhjendust polegi ja tegu puhtalt kunstnike arvamusega, mille põhjal sedasorti otsus tehti. Kusjuures vanameister Laaneotsa arvamusel on noored Toomikud taas omas žanris väljapaistva taiese esitanud...EDIT: ...ühel plusspoolel Kaarli kiriku laemaaling(usun, et Etioopia kannatab vastavasse võrdlusesse panna) ja teistel ...khmm, nojah...looming( võrreldavalt siis missioonid kuumadel liivadel)

See, Lemet, oli nüüd küll täielik lati alt läbijooksmine. Tõsiselt kirjutasid või oli tegu lihtsalt ilukirjanduslike oskuste näitamisega? Kus kohast nüüd see siis välja loeti, et peastaap on täis sulnilt molberti najale naalduvaid boheeme, kes rauge häälega vaidlevad temperatehnika eelistest sirgete pintslitõmmete ees?

Operatiivplaneerimise käigus mängiti läbi palju erinevaid situatsioone, kus muuhulgas veenduti, et enamus juhtudel maksab jalavägi. Lahingumasinad annavad jalaväele võime peale tungida avatumal maastikul - reeglina poolkinnisel, vajadusel ka avatud maastikul. Väita, et mingit loogilist põhjendust polnud ja otsuseid tehakse kõhutunde ja puhta rumaluse abil, on vale ja pahatahtlik.

Aga ütle ausalt hr Palm, kas jalaväe lahingumasinate taga ei olnud tõesti endiste ja praeguste skautide soovi saada änksamaid missioonisoomukeid...?

See nüüd küll otsustav tegur pole. Missioonid (ja kindlasti on selliseid ka tulevikus) on ikka rätsepatööna tehtav asi. Missioonide seisukohast oleks targem olnud hankida midagi MRAP-de taolist - piisav kaitstus ja samas odavam ülal pidada kui lahingumasinad.

Olen ka seda meelt (siin on vist moes öelda "usku"), et mingi kogus perspektiivis muretsetavaid relvasüsteeme juba 10 või 20 aastat varem saab olla ainult kasuks.
Kasvõi seepärast, et kui vastavad riistad liitlased toovad, ei saaks olla mingeid "uusi ja huvitavaid kogemusi".

Põhimõtteliselt võib sellise lähenemisega nõus olla. Kõlab mõistlikult. Aga teisalt - selline kahe otsaga asi. Odavamate asjade puhul on igati "seeditav". Hangime mõned uue põlvkonna käsitulirelvad või lausa nt kerge miinipilduja. Aga kui meie väikeste ressursside juures liiga palju energiat ja ressursse läheb lihtsalt proovimiseks, et vaatame, äkki on vaja, siis on kaitseliitlased varustuseta või see on vanamoodne, üksustel pole sidevahendeid jms. Tank on kindlasti selline relvasüsteem, mille väljaõppeotstarbeks hankimist tuleb enne seitse korda mõõta. Mina (hingelt tankistina ) ei ole selle kasulikkuses väga veendunud.