www.militaar.net

nimetu kirjutas: Konteksti tajun väga hästi, kuid mis kasu on riigil hädaolukorras hariduslike erivajadustega laste kantseldajatest.

nimetu kirjutas:

Kui need sinu enda hinnangud on, siis ma tajun siit natuke riigkaitse strateegilise konteksti mittetajumist.

Konteksti tajun väga hästi, kuid mis kasu on riigil hädaolukorras hariduslike erivajadustega laste kantseldajatest. Ma olen üsna kindel, et sõja korral ei muutu sellel alal töötajad järsku täielikuks defitsiidiks ega kasva ka järsult nõudlus nende järgi, ning et neid ei pea kähku riigikaitse lipu all juurde tekitama hakkama. Ma saaks aru kui jutt käiks abipolitseinikest, päästjatest, piirivalvuritest, meedikutest või isegi rekkajuhtidest, aga praegune plaan kõlab pigem sotsiaalsektori lappimisena kui mingi tõsiseltvõetava riigikaitse tugevdamisena.
Mõtte kiidaksin heaks, kuid sellist teostust küll ei soovi.

Kriku kirjutas:Ega kerge ei ole leida valdkonda, kus mitmetuhandesele harimata massile v6iks igal aastal stabiilselt t88d olla.

See system v6iks muidugi olla nii seatud, et erinevad ametkonnad saaksid keskusse taotlusi teha, kui palju neil selliseid vaja oleks. Arheoloogid teeks hea meelega

Martin Peeter kirjutas:... See tsiviilajateenistus neile, kes tervisenõuetele ei vasta, saaks tõesti olema üsna problemaatiline. Kuhu neid kõiki rakendada ja mis see maksma läheb? ...

A4 kirjutas: Ja hästi illustreeribki seda olukorda ka tänane asendusteenistuse korraldus (st teenistus nendele, kes vastavad kaitseväe tervisenõuetele, kuid kes usulisel või kõlbelistel põhjustel ei taha relvade või relvastatud organisatsioonis teenida). Võimalus suunata asendusteenistujaid ka Päästeametisse on seadustes olnud kirjas minu teada juba vähemalt 10 aastat, kuid „miskipärast“ jõuavad esimesed asendusteenistujad Päästeametisse (st asutusse, mis justkui ikka tegeleb riigikaitsega) alles anno 2017. Ei jõudnud varem (ja jõuavad täna minimaalselt) justnimelt sel põhjusel, et Päästeametil lihtsalt ei ole vaba ressurssi (või siis soovi seda ressurssi kuskilt palgaliste arvelt leida) selleks, et neid seppasid kõigepealt koolitada, siis neid mingi aeg teenistuses hoida ja seejärel kõike jälle nullist alustada, rääkimata varustusest, päästja eririietusest jne.

See on ka üks peamiseid põhjuseid, miks on seni asendusteenistujad sattunud teenistusse sotsiaalsektorisse – seal on olemas mingisugunegi tahe ja võimalused sellist „tasuta“ tööjõudu rakendada ilma eriliste omapoolsete kuludeta. Sest ka asendusteenistuja toetust maksab endiselt mitte neid kasutav astus, vaid KRA ehk kaitse-eelarve. Julgen väita, et kui KRA asemel peaks neid kulutusi tegema sotsiaalsektor ise, siis kaoks ka sotsiaalasutustel viimanegi huvi nende teenistujate kasutamise järele.

Teiseks, need olud, mis on maailmas praeguseks tekkinud, eriti pärast seda, kui ameeriklased pommitasid Süüriat, on väga selgelt pannud paika, et meie oleme lääne pool punast joont ja sellest saadakse Moskvas väga hästi aru.